Vanemaealised inimesed vajavad depressiivsuse ennetamiseks rohkem tähelepanu
Psühhiaatria Tartu Ülikoolis tehtud analüüs näitas, et vanus 80 ja enam aastat, naissugu, läbipõetud depressiivsus ja vähene füüsiline aktiivsus on Eesti kesk- ja vanemaealiste depressiivsuse tekkes olulised tegurid. Uuringu tulemustest nähtub, et kuna depressiivsete riskirühma kuulub üha enam eakaid, peaks mõtlema perearsti visiidi aja pikendamisele, et ennetada vaimse tervise halvenemist.
Tartu Ülikoolis tehtud uurimus aitab kaasa paanikahäirega patsientide personaalsemale ravile
Psühhiaatria Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudis on valminud doktoritöö, kus on kirjeldatud paanikahäirega patsientide isiksuseomadusi ja uuritud nende omaduste seoseid ravitulemusega. Ärevushäirete, sealhulgas paanikahäire ravitulemust ennustavate tegurite parem tundmine aitab kaasa personaalmeditsiinile ja annab võimaluse valida patsiendile sobivaim ravi.
Psühhiaatrilist abi tuleb oodata nii kaua, et noore jaoks võib olla liiga hilja
Psühhiaatria 325 000 vaimse tervise probleemi all kannatava Eesti inimese teenindamiseks on ainult 292 psühhiaatrit. Veel kehvem on olukord laste ja noorte vaimse tervise vallas, sest spetsialiseerunud lastepsühhiaatreid on terve riigi peale registri järgi ainult 22. Vaja oleks neid aga vähemalt 50.
Isa antidepressantide kasutamine viljastamisperioodil ei ohusta järglase vaimset tervist
Psühhiaatria Depressioon on laialdaselt levinud haigusseisund ja antidepressante kasutatakse kogu maailmas üha rohkem. Vähe on andmeid antidepressantide mõjust sperma kvaliteedile ja sellest tulenevalt võimalikust ohust lapse enneaegsusele või vaimsetele võimetele.
Rasedusaegne antidepressantide kasutamine ja lapse autismi risk: selgeid vastuseid veel pole
Psühhiaatria Uus metaanalüüs üsasisese antidepressantide ekspositsiooni ja autimispektri häirete tekkimise seostest näitab, et uuringute vahel on võrdlusgruppide valiku osas suur varieeruvus ja see toob kaasa vastukäivad järeldused haigusriski tõusu osas.