Vähikonverents "Tervistumine" (29.11.2024 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Oktoober 2023

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Ülla Kaare: suhe klientidega teeb apteegist kogukonna südame

Viljandis asuva Kantremaa apteegi juhataja Ülla Kaare sõnul võimaldab väikelinnas asuv apteek suhelda klientidega personaalsemalt, mis aitab märgata apteegikülastaja ravimisoostumust ja anda talle tervisenõu. Miinusena aga ei ole klientidele väikeses apteegis kohe kättesaadavad mitmed kallid ja erilised ravimid.

Proviisoriõppest nüüd ja tulevikus

Alanud õppeaasta on Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi jaoks rõõmustav, sest huvi proviisoriõppe vastu oli väga suur ning õppima asus rekordarv üliõpilasi. Instituut on juba ära teinud suure töö, kuid peab endiselt jätkama ühiskonnas selle ameti populariseerimist.

Apteegipraktika proviisoriõppe üliõpilastele

Sellel õppeaastal said üliõpilased valida praktikabaasi 70 üldapteegi ja nelja haiglaapteegi hulgast. Igal aastal lisandub nimekirja uusi apteeke ja siiani ei ole proviisoriõppe üliõpilased praktikabaasidest puudust tundnud.

Praktikakorraldusest jaeapteegis ja haiglaapteegis

Eesti jae- ja haiglaapteekides on praktika korraldatud hästi, kuna apteeke, mille hulgast valida enda sobiv praktikabaas, on piisavalt ning apteekidele on kooli poolt ette antud kriteeriumid, mida nad praktikabaasina peavad täitma.

Karin Alamaa-Aas: apteekide juurdehindlust ravimitele peab kindlasti suurendama

Apteekide toimetuleku parandamiseks tuleb nende juurdehindlust ravimitele kindlasti suurendada, märkis proviisorite koda juhtiv Karin Alamaa-Aas. Iseseisvate apteekide majanduslik kindlus võiks suurendada ka „tankistapteekrite“ soovi vabaneda hulgimüüjate ikkest.

Retseptiravimid käsimüügiravimiteks – millal on see õigustatud?

Apteek on kõige kättesaadavam koht, kuhu inimene võib pöörduda oma tervisemurega ja saada abi. Ravimite valik on ka üsna lai, mis annab apteekritele võimaluse leida lahendus praktiliselt igas olukorras. Tuleb aga ette ka selliseid olukordi, kus peame vastama patsiendile, et antud preparaat on kätte­saadav ainult retsepti alusel. Enamasti on see täiesti õigustatud, kuid arvan, et mõnel juhul siiski mitte.

Ravimite ekstemporaalne valmistamine apteegis ei ole ajalugu

Üle 90% maailmas kasutatavatest ravimitest valmistatakse tööstuslike ravimpreparaatidena. Siiski vajavad ka tänapäeval teatud patsiendi­rühmad niisuguseid ravimpreparaate, mida tööstuslikult ei toodeta, ning seetõttu on ravimite valmistamine apteegis endiselt oluline.

Perifeerset närvisüsteemi mõjutavad ained ja liiklusohutus

Paljud ravimid kahjustavad sõiduoskusi, kuid nende mõju liiklusõnnetustele on endiselt teadmata (1). Uurimisperioodil (1997–2016) Kanada Briti Columbias juhtunud liiklusõnnetustes osales 948 812 juhti. 47,0% neist olid vigastustega kokkupõrked ja 0,7% said surmavaid vigastusi. Kõige sagedamini välja kirjutatud ravimid olid õnnetustesse sattunutel antihüpertensiivsed ravimid, opioidid ja antibakteriaalsed ained.

Kõhukinnisus – raskendatud, harv või näiliselt mittetäielik roojamine

Kõhukinnisuse esinemissagedus teatud populatsioonides on kuni 30% ja seda esineb sagedamini naistel, üle 65-aastastel ja kehvemas sotsiaalmajanduslikus seisus inimestel. Kroonilise kõhukinnisusega kaasneb tugev kõhuvalu, hemorroidid, mis võivad veritseda või olla valulikud, suurenenud ärrituvus ning isegi agressiivsus (eriti dementsusega inimestel).

Antikolinergilised ravimid ja nende eripärad

Antikolinergilised ravimid ehk kolinoblokaatorid inhibeerivad atsetüülkoliini retseptoreid kesknärvisüsteemis ja perifeersetes kudedes, mille tulemusena väheneb neurotransmitteri atsetüülkoliini eritumine. Atsetüülkoliin on oluline neurotransmitter ehk aine, mis osaleb närviimpulsi ülekandel.

Suukaudsete antikoagulantide kasutamine

Antikoagulandid ehk vere hüübimissüsteemi pärssivad ravimid on igapäevapraktikas laialdaselt kasutusel. Näiteks Ameerika Ühendriikides oli 2019. aastal enam kui viiele miljonile inimesele kirjutatud mõne antikoagulandi retsept. Haiglaravi vajavatest inimestest tarvitab mõnda antikoagulanti kolmandik. (1)

Esteetilisest meditsiinist erialaspetsialistide pilgu läbi

Esteetilise meditsiini valdkonnas on viimastel aastatel olnud areng väga kiire ning pidevalt tuleb juurde uusi ravitehnoloogiaid ja -võimalusi. Küsisime valdkonna ekspertidelt, millised on nende hinnangul praegused esteetilises meditsiinis pakutavad ravivõimalused Eestis ja kuidas suudetakse sammu pidada mujal maailmas levivate uuendustega.

Ravimite kasutamise eripärad pärast bariaatrilist operatsiooni

Aastal 2020 hinnati kogu maailma rahvastikus ülekaaluliste (kehamassiindeks (KMI) ≥ 25 kg/m2) inimeste osakaaluks 38%, kellest rasvunuid (KMI ≥ 30 kg/m2) oli 14% (1). Aastaks 2035 on ennustuste kohaselt iga teine inimene ülekaaluline ja iga neljas rasvunud (1).

Onkoloogia ja toidulisandid – millal hakkab risk ületama kasu?

Toitumine ja toidulisandite kasutamine on teema, mille kohta onkoloogilised patsiendid tihtipeale oma raviarsti käest nõu küsivad või iseseisvalt internetist teavet otsivad. Tänapäeval levib küll selle kohta palju infot, kuid vahel on keeruline aru saada, kas info on tõene ja tõenduspõhine.

Mikrobioom ja selle mõjutamine

Praegusel ajal näib, et igaüks võib olla mikrobioomi­ekspert. Räägitakse mikroobide mõjust immuun­süsteemile, seedefunktsioonidele, üldisele heaolule. Mikroobide abil püütakse parandada tervist, pikendada eluiga ning ennetada ja ravida haigusi. Eraettevõtetes saab teha soole mikrobioomi teste, mis lubavad põhjalikult kirjeldada inimese tervist ja pakkuda edasiseks tegevusplaani. Kui palju päriselt teatakse ja mis on lihtsalt suits ja silmamoondus?

Toidutalumatus ja selle testimine

Termineid „toidutalumatus“ ja „toiduallergia“ kasutatakse väga sageli võrdsete ja samatähenduslikena, kuid nende vahel on väga oluline sisuline erinevus. Siiski on teatud huvigruppidel kasulik neid termineid koos kasutada ning seeläbi suunata inimesi laialdastele uuringutele, mille abil lubatakse kaebuste põhjused välja selgitada.

Alopeetsia

Alopeetsia on üldine termin, mis tähendab juuste kadu, ning seda esineb nii meestel kui ka naistel igas vanusegrupis. Juuste väljalangemise põhjuseid on erinevaid – mõned neist on pöörduvad, teised mitte. Kiilanemine mõjutab sageli tugevalt inimeste elukvaliteeti.

Konnasilmade ja soolatüügaste tekkepõhjused ja ravi

Konnasilmad ja soolatüükad on levinud healoomulised nahamoodustised. Mõlemaid võib kohata labajalgadel, need võivad teha valu ja tihti olla ka kosmeetiliselt häirivad.

Erektsioonihäire

Erektsioon on seljaajurefleks, mille tekitab perifeerne ja tsentraalne närvisüsteem, seda alates peenise füüsilisest puudutusest või vaimsest stiimulist. Erektsioonis osalevad erinevatel tasemetel närvisüsteem, veresoonkond ja endokriinne süsteem (1, 2). Erektsioonihäire on defineeritud kui püsiv või korduv võimetus saavutada või hoida erektsiooni, mis oleks piisav vahekorra läbiviimiseks.