TPS sügiskonverents "Ravida või mitte ravida?" 17.10.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

September 2025

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Vaikne sadam tormises libainfomeres

Suvi on halastamatu kiirusega möödunud ja ees on pime haigusteperiood. Tööpäevad on tihedad ja proovikive ohtralt. Lisaks harjumuspärastele vastuvõttudele tuleb meil aina enam pista rinda teemadega, mis sotsiaalmeediaajastul üha veenvamalt inimeste peades kanda kinnitavad. Seekordse ajakirja teemadest inspireerituna tahan ma Sinuga rääkida natukene libameditsiinist ja uhhuu-teadustest.

Laura Aristova: ootan pereõdede ühingult paremat infovahetust

Pereõde Laura Aristova leiab, et pereõdede ühingu uus juhatus võiks panna rohkem rõhku liikmetega suhtlemisele. Kui pereõed teavad, millega ühing tegeleb ja mida sinna kuulumine neile annab, võib ühingusse tulla rohkem liikmeid.

Saage tuttavaks: Eesti Pereõdede Ühingu juhatus alustab värskes koosseisus

9. mail toimunud Eesti Pereõdede Ühingu üldkogul valiti ühingule uus juhatus, kuhu kuuluvad eri põlvkondade ja kogemustega pereõed, kes soovivad oma töö kaudu muuta pereõenduse nähtavamaks, väärtustatumaks ja tugevamaks osaks tervishoiusüsteemist. Uued ja jätkavad juhatuse liikmed räägivad, miks nad otsustasid ühingu tegevusse panustada ning milliste teemade eest nad plaanivad seista. Vanast juhatusest jätkavad Kätlin Kauler, Lilli Gross, Ülle Tilga ja Anni Hanst, uued liikmed on Airin Tõnutare, Liis Saarmets ning Irina Bragin.

Üheskoos nähtavamaks ja kuuldavamaks: uus juhatus seab fookusesse pereõdede hääle, koostöö ja ühise õppimise

Kätlin Kauler ja Airin Tõnutare jagavad Eesti Pereõdede Ühingu värske koosseisu nimel muljeid valimisprotsessist, räägivad kandideerimishuvi taga­maadest ning avavad, millised eesmärgid ja prioriteedid ootavad ees järgmisel neljal aastal. Intervjuus tuleb juttu nii koostööst, pereõdede rolli arengust kui ka sellest, kuidas ühing plaanib oma liikmeid ja kogu tervishoiusüsteemi veelgi paremini toetada.

Kuidas korralikult keskenduda?

Keskendumine pidavat olema üks nüüdisaja suurimaid väljakutseid. Suur mure vajab veel suuremaid lahendusi ja neid näib olevat rohkem kui kuhjaga. Keskendumise kursused, kootsid, raamatud, taskuhäälingud ja musttuhat muud meedet. Ent nagu teada, algab edukas ravi adekvaatsest diagnoosist, on’s tähelepanu hajumine üldse hälve?

Enesevigastajast teismeline pereõe visiidil

Teismeliste enesevigastamine on suitsiidi kõrval aina rohkem levinud probleem. Aastatel 2009–2011 viidi läbi üleeuroopaline sekkumisuuring SEYLE. Eestist osales selles uuringus 19 kooli ning leiti, et erinevatel viisidel on ennast vigastanud 33% uuringus osalenud õpilastest, kellest suurem osa olid tüdrukud. Erinevate rahvusvaheliste uuringute käigus on leitud, et kuni 18%-l teismelistest vanuses 12–18 aastat on olnud üks või mitu enesevigastamise episoodi. Alla 12-aastastel lastel on enesevigastamist pigem harvem. (3, 5).

Nähtamatu haigus osteoporoos

Osteoporoos ehk luude hõrenemine on kogu skeleti haigus, millele on iseloomulik luutiheduse vähenemine ja luukvaliteedi halvenemine. Haiguse tagajärjel muutuvad luud hapraks ning suureneb luumurruoht. Luutiheduse vähenemine enamasti kaebusi ei põhjusta, küll aga on see oluline riskifaktor osteo­porootiliste luumurdude ehk haprusmurdude tekkeks. Haprusmurdudele on iseloomulik, et need tekivad spontaanselt või väga väikese trauma tagajärjel.

Süsteemne erütematoosne luupus

Lupus tähendab ladina keeles „hunti“. 13. sajandil andsid tolleaegsed arstid sellele haigusele taolise nime seepärast, et luupusele iseloomulik punetav liblikakujuline lööve ninal ja põskedel sarnaneb hundihammustusega. Selles artiklis käsitlen põhjalikumalt süsteemset erütematoosset luupust.

Unustatud nakkushaigused: punetised

Punetised on haigus, mille võib Eestis kergesti ära unustada – viimased juhtumid diagnoositi meil üle kümne aasta tagasi. Ometi ei ole see viirus maailmast kadunud ja seda esineb jätkuvalt ka meie lähiriikides. Inimeste sage reisimine tähendab, et haigus võib igal hetkel taas Eestisse naasta.

Gripp – haiguse olemus, sümptomid, ravi ja ennetus

Hooajaline gripp põhjustab Euroopas igal aastal miljoneid haigestumisi ning võib kulgeda raskete tüsistustega. Pereõdedena on meil oluline roll patsientide nõustamisel, ennetuse edendamisel ja vaktsineerimise soodustamisel.

Follikuliit, furunkul ja ateroom

Artikkel käsitleb nahainfektsioonidest sagedast ja tavalist follikuliiti ja furunkulit ning kliiniliselt pildilt sarnast, aga mitte­infektsioosset healoomulist ateroomi, mis põletiku tekkimisel vajab neist diferentseerimist.

Lapseea kõhuvalu – sage probleem nii esmatasandil kui ka valvetoas

Kõhuvalu on lapseeas üks sagedasemaid tervisemuresid, millega pöördutakse perearsti­keskusesse, ning enamasti on selle põhjus funktsionaalne, mitte orgaaniline häire. Kuigi valud on enamasti healoomulised, tekitavad need olulist ärevust nii lapsele kui ka perele ning võivad märkimisväärselt häirida igapäevaelu.

Veresoontekirurgiast pereõele

Veresoontekirurgia on kirurgiline eriala, mille alla kuuluvad magistraalarterite ja veenide kirurgiliselt ravitavad haigused. See tähendab eelkõige atero­skleroosist tekkinud arteriaalset verevarustushäiret ning pindmise veenisüsteemi muutusest tekkivat venoosset puudulikkust, aga ka aneurüsmide käsitlust magistraalarteritel väljaspool aju ja südant. Varem on veresoontekirurgid tegelenud ka lümfi­süsteemi haiguste raviga, kuid praegu on see osa Eestis liikumas pigem taastusraviarstide pädevusse.

Kroonilisest neeruhaigusest pereõdedele

Krooniline neeruhaigus (KNH) esineb sagedasti, eri raskusastmega KNH levimus maailma rahvastikus on > 10% (1) ja Eesti täiskasvanud elanikkonnas e-tervise andmetel 7,4% (2). Õigeaegne diagnostika, ravi alustamine ja nõustamine eluviisimuutuste teemal parandab patsiendil nii lühiajalist kui ka pikka prognoosi.

Miks on laste rauasiirup suurepärane toode laste rauaprobleemide korral?

Laste rauasiirup on lihtsa retseptiga lihtne toode, mis koosneb neljast toorainest: puhastatud vesi, mahesertifitseeritud apelsinimahla ja pirnimahla kontsentraat ning rauddiglütsinaat. Laste rauasiirupit on toodetud aastast 2019. Siirup on välja arendatud ja valmistatud Eestis.

Enim levinud silmaprobleemide käsitlus

Silmadega seotud terviseprobleemid võivad olla paljude patsientide jaoks murettekitavad ning mõjutada oluliselt elukvaliteeti ka tagasihoidliku kulu korral. Eestis ei ole küll vaja silmaarstile pöördumiseks saatekirja, kuid paljude lihtsamate probleemide korral on nõustamine igal juhul perearsti või -õe pädevuses.

Alaseljavaluga patsiendi käsitlus füsioterapeudi visiidil

Alaseljavalu ägenemine on üks sagedasemaid kaebusi, millega patsiendid pöörduvad perearsti­keskusesse. Üha enam suunatakse neid edasi füsioterapeudi vastuvõtule, kus eesmärk on selgitada välja valu tekkepõhjused, nõustada probleemi olemuse osas ja koostada toimiv taastumisplaan.

Haavaravi konverents: kuidas ravida haavu ja mõista valu?

Kevadel, 16. mail Tartus Vanemuise kontserdimajas toimunud haavaravi konverentsilt sai rohkelt uusi teadmisi erinevate haavade käsitluse ning ka patsiendi valu leevendamise tarbeks.