Farmaatsia
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja lisati kuus uut psühhoaktiivset ainet
Farmaatsia Ravimiameti ettepanekul täiendati alates 4. septembrist narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja kuue uue psühhoaktiivse ainega: ADB-BUTINACA, protonitaseen, etaseen, etonitasepüün, 2-metüül-AP-237 ja alfa-pürrolidinoisoheksanofenoon.
Euroopas tõhustatakse meetmeid, et vältida antibiootikumide tarneraskuseid
Farmaatsia Euroopa Komisjon, Euroopa Ravimiamet (EMA) ja Euroopa ravimiametite juhtide võrgustik (HMA) esitasid 17. juulil soovitused meetmete rakendamiseks, et vältida tuleval talvel Euroopas patsientide hingamisteede infektsioonide raviks kasutatavate peamiste antibiootikumide tarneraskuseid.
KOMMENTAAR | Riho Tapfer: Euroopa ravimituru reformi kavandis on nii rõõmustavaid kui küsitavaid uuendusi
Farmaatsia Euroopa Komisjon avaldas 26. aprillil ravimite alase euroopaülese õigusraamistiku reformi kavandi. Eesti Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapferi esimesel hinnangul on selles nii rõõmustavaid kui küsitavaid uuendusi.
Professor Karin Kogermann räägib inauguratsiooniloengul, kuidas valmivad ohutud ravimid
Farmaatsia 11. mail kell 16.15 peab Tartu Ülikooli füüsikalise farmaatsia professor Karin Kogermann ülikooli aulas inauguratsiooniloengu teemal „Kuidas valmib kvaliteetne, efektiivne ja ohutu ravim“. Loengut saab vaadata ka veebis.
TÜ-s hakatakse uurima Ukraina ja Eesti ravimtaimedest 3D-prinditud tervisetooteid
Farmaatsia Tartu Ülikooli farmaatsia instituut pälvis 168 000 euro suuruse grandi, mille abil hakkab siin järeldoktorantuuris õppiv ukrainlane Oleh Koshovyi Eesti ja Ukraina ravimtaimedest looma uusi 3D-prinditud tervisetooteid.
INTERVJUU | Farmaatsia instituudi uus juht: sageli inimesed ei tea, millega proviisor päriselt tegeleb
Farmaatsia Proviisori eriala populaarsemaks muutmine on äärmiselt oluline, sest ühiskonnas ei teata, kes on proviisor ja mida ta teeb, leiab Tartu ülikooli farmaatsia instituudi uus juht professor Karin Kogermann.
Mida muutis apteegireform?
Farmaatsia Apteegireformist on möödunud aasta, mis on suurendanud apteekrite eneseteadlikkust ja soovi ise oma erialast elu määrata. Riik peaks hoidma rohkem silma peal, et vanad omanikud ei saavutaks erinevate vahendite abil apteekrite üle taas valitsevat mõju, kirjutab Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas.