Pereõed rõhutavad haavandite dokumenteerimise olulisust

Pereõdede aastakonverents 2019. Foto: Helin Loik-Tomson
Eli Lilles

Eli Lilles

eli@celsius.ee
Haavandite regulaarne hindamine ja dokumenteerimine ning kirjelduse mõistmine peab olema ühtne, kinnitavad pereõed Lilli Gross ning Melita Väljamäe.

Maikuus toimuv konverents annab värskeima ülevaate haavaravi valdkonnast just õe töö spetsiifikat silmas pidades. Muude teemade hulgas räägivad Pirita perearstikeskuse pereõde Melita Väljamäe ja Linnamõisa perearstikeskuse pereõde Lilli Gross haavandi dokumenteerimise olulisusest.

Pereõdede kinnitusel on nende jaoks kõige sagedasem kokkupuude krooniliste venoossete haavanditega.

„Pika raviprotsessi jooksul võib patsient sattuda mitme erineva spetsialisti juurde, kes peaksid suutma tagada ühtse ja järjepideva haavaravi. Siinkohal saab väga oluliseks, et raviloos oleks dokumenteeritud asjakohane haavandi kirjeldus ja raviplaan. Mida ei ole kirjas, seda ei ole olemas,“ tõdevad pereõed.

Haavandite regulaarne hindamine ja dokumenteerimine ning kirjelduse mõistmine peab olema ühtne, rõhutavad Väljamäe ja Gross. „2017. aastal ilmus ka kroonilise venoosse haavandi käsitluse ravijuhend, millest oma igapäevases töös lähtuda. Haavaravi konverentsil võtame aluseks eelpool mainitud ravijuhendi  ja teeme mõne vajaliku laienduse erinevate haavandite teemal. Oluline on teoreetilise materjali rakendamine praktikasse,“ tutvustasid pereõed.

Lähemalt on kaasaegse haavaravi põhitõdedest võimalik ülevaade saada 16. mail toimuval konverentsil. Lisainfo siit.

 

Jaga