Tervishoiu kestlik tulevik: esmatasandi tervishoiu roll ja proovikivid

Rahvusvaheliselt peetakse esmatasandi tervishoidu kogu tervishoiusüsteemi alustalaks, see mängib olulist rolli elanikkonna tervise edendamisel, haiguste ennetamisel ning õiglase ja õigeaegse tervishoiuteenuse tagamisel. Visioon „Esmatasandi tervishoid aastal 2035“ pakub raamistikku, mis käsitleb tervishoiu järgmise kümnendi suurimaid proovikive ja lahendusi nendega toimetulekuks.

Paul-Matis Türnpuu: perearsti elukutse ei pea olema elustiil, vaid töö

Tõrva perearst Paul-Matis Türnpuu leiab, et kui perearst soovib töötada perearstina nii, et see ei oleks tema elustiil, vaid igapäevatöö, siis tuleb talle seda võimaldada. On perearste, kes tulihingeliselt eriala arengusse panustavad, kuid neid tervesse Eestisse ei jätku. Hoida ja väärtustada tuleb mõlemat tüüpi perearste.

Lugejad hindavad enim Perearsti praktilisi kliinilisi artikleid

Viisime aprillis ajakirja Perearst lugejate hulgas läbi küsitluse, et uurida, milliseid artikleid ajakirjast lugeda eelistatakse ja miks. Samuti uurisime, milliseid teemasid võiks lugejate arvates ajakirjas rohkem kajastada.

Perearstid on Eesti tervishoiusüsteemi alustala

19. mail tähistati rahvusvahelist perearstide päeva. Selle päeva puhul tunnustasid perearste terviseminister Riina Sikkut ja Tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv, kes mõlemad rõhutasid, kui oluline on perearstide roll tervishoiusüsteemis ning miks on vaja pidevalt panustada sellesse, et perearste tuleks juurde ning nende töötingimused ja võimalused patsiente aidata paraneksid.

Töötervishoid võiks olla tulevikus rohkem aitav, sekkuv ja sisulisem

Riigile on olulised terved ja töövõimelised inimesed ning inimeste tervise hoidmise töö-keskkonnas on riik delegeerinud tööandjatele, kes saavad selleks kasutada töötervishoiuteenust.

Teekond tugeva esmatasandini, mida juhib perearst koos oma meeskonnaga – lahendused on olemas

Panin kirja paljude peremeditsiinis töötavate inimeste hääletu sisekõne. Need inimesed on 25 aastaga ühiselt loonud perearstisüsteemi, mis on olnud ainuvõimalik arengutee tänapäeva, kuigi alarahastuse tõttu pigem konarlik rada tugeva esmatasandi kontseptsiooni suunas. Olen tervise-keskusekesksele meeskonnale (TKM) tugineva esmatasandi veendunud pooldaja ja tean, et teeme selle ära, kuid praegune ressurss on kahjuks vähene ja seda tuleb muuta.

Ülajäseme venoosne tromboos – sümptomitest ravini

Alajäsemete süvaveenitromboosi (AJSVT) on uuritud põhjalikult ning esimene hästi dokumenteeritud AJSVT kirjeldus pärineb juba aastast 1271 (3). Sama aga ei saa öelda ülajäsemete süvaveenitromboosi (ÜJSVT) kohta, kus suuremahulisi teaduslikke uuringuid ei ole. On vaid piiratud koguses kohortuuringuid ja suuremate või väiksemate haigetegruppide haigusjuhtude kirjeldusi. Artikkel annab ülevaate ülejäsemete süvaveenitromboosi riskifaktoritest, diagnoosimisest ja ravist.

Uuring ADVANCE – 5 aastat uuest perspektiivist suure kardiovaskulaarse riskiga diabeetikute ravimisel

Hiljuti avaldas Globaalse Kardiovaskulaarse Riski Konsortsium 1 518 028 isiku riskianalüüsi kardiovaskulaarhaiguste kohta (keskmine vanus 54,4 aastat, 54,1% naisi) (1). Selles näidati, et viis modifitseeritavat riskifaktorit seletavad ära 57,2% kardiovaskulaarhaiguste tekkimisest naistel ja 52,6% meestel ning surmadest vastavalt 22,2% naistel ja 19,1% meestel.

Patsiendikeskne inhalaatorivalik astma ja KOK-i raviks

Astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) raviks on turul palju erinevaid ravimeid. Inhalaatoreid saab rühmitada rõhu all olevateks mõõdetud annusega inhalaatoriteks (ingl pressurised metered-dose inhaler, pMDI), pehme udu inhalaatoriteks (ingl soft mist inhaler, SMI), kuiva pulbri inhalaatoriteks (ingl dry powder inhaler, DPI) ja nebulisaatoriteks.

Kroonilise südamepuudulikkuse jälgimise ja ravi kontroll-leht

Südamepuudulikkus on sage probleem maailmas ja Eestis, see põhjustab suurt koormust haiglasüsteemile. Südamepuudulikkusega haiged on alaravitud. Artikkel tutvustab uut kontroll-lehte, mille eesmärk on parandada südamepuudulikkusega haigete käsitlust ja soodustada prognoosi parandava ravi kasutamist.

Kallutustesti ehk tilt-testi olulisus sünkoobi diagnostikas

Minestamine on sagedasim 10–30-aastaste ning üle 65-aastaste hulgas (1) ning enamus süvaminestustest ehk sünkoopidest ei vaja meditsiinilist abi. Üle 30% alla 15-aastastest noortest oma elus minestab. Kui sünkoobi põhjusena kahtlustatakse kehaasendiga seotud hemodünaamikahäiret, siis võib abiks olla kallutustest ehk tilt-test (TT), mis on kliinilises kasutuses juba alates 1986. aastast (2).

Südamesiirikuga patsiendi käsitlus

1967. aastal tehti Kaplinnas Christiaan Barnardi juhtimisel esimene edukas südamesiirdamis-operatsioon (1). Eestis on koostöös Soome kolleegidega südamesiirdamisi tehtud alates 2010. aastast. Põhjamaade elundisiirdamiskeskusi liitva Scandiatransplanti liikmena on võimalused patsiente aidata oluliselt laienenud – just seetõttu on eestlased saanud kiiresti siirdamisoperatsioonile Helsingis ja ka doonororganite valik on oluliselt suurem.

Tsüstiline fibroos – nüüd ka täiskasvanute haigus

Tsüstiline fibroos on kõige sagedasem autosoom-retsessiivselt päranduv haigus valge nahavärviga inimestel, Euroopas sünnib iga 3500 lapse kohta üks tsüstilise fibroosiga laps. Kui mõlemad vanemad on geenimutatsiooni kandjad, siis on tõenäosus haigusega lapse sündimiseks 25%. Mai esimesel nädalal toimunud veebiseminaril rääkisid pulmonoloog Viktoria Ivanova ja kopsuõde Riina Kubja arstidele ja õdedele sellest, mida peaks teadma tsüstilisest fibroosist.

Maksarasvtõbi – maksahaigus, millele tasub tähelepanu pöörata

Metaboolse düsfunktsiooniga seotud maksarasvtõbi on tänapäeval kõige levinum krooniline maksahaigus Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Hinnanguliselt esineb haigust 17–46%-l täiskasvanud rahvastikust. See haigus kuulub koos maksa alkoholtõve ning kroonilise C-hepatiidiga krooniliste maksahaiguste esikolmikusse.

Korduv kõhuvalu – kas see võib olla hereditaarne angioödeem?

Pärilik ehk hereditaarne angioödeem (HAE) on harva esinev ja potentsiaalselt eluohtlik pärilik haigus, mille korral võivad tekkida tugevalt moonutavad ja funktsiooni häirivad retsidiveeruvad tursed eri kehapiirkondades: jäsemetel, näopiirkonnas, genitaalidel, aga ka erinevate siseorganite limaskestadel.

Parodontiidil ja üldhaigustel on omavahel mitmeid seoseid

Ajakirjas Lancet kirjutati 2019. aastal, et hambahaigused on ühiskonna jaoks probleem ja hambaravi tänapäevane mudel on pikalt tegelenud ainult „tulekahjude“ kustutamisega. Selline mudel tuleks ümber mõelda. Ammu on teada, et hambaaugud ehk Streptococcus mutans’i põhjustatud kaarieseinfektsioon on ennetatav.

Sagedasemad põrnahaigused

Põrn on ajalooliselt olnud üks müstiline organ, mille tähtsust organismis ei osatud väärtustada ja mille haigusi ei osatud diagnoosida ega ravida. Tänu laboratoorsete ja radioloogiliste uuringute kiirele arengule viimase sajandi jooksul on olukord muutunud oluliselt paremaks (1).

Neuropaatilise valu tänapäevane käsitlus

Neuropaatilist ehk närvivalu esineb 7–10%-l elanikkonnast. Kaasuvad haigused, näiteks HIV või diabeet, suurendavad neuropaatilise valu esinemissagedust 20–30%-ni. Sellel valutüübil on omad iseärasused, mis halvendavad elukvaliteeti ning mille tõttu jääb ka käsitlus sageli puudulikuks. Tulemuslikuks raviks on oluline ravi järjepidevus ja arsti ettekirjutuste järgimine.

Sotsiaalärevus ja selle ravivõimalused

Sotsiaalärevushäiret iseloomustab hirm ja ärevus sotsiaalsetes olukordades, kus inimest võidakse hinnata negatiivselt (näiteks pidades teda nõrgaks, rumalaks, ebameeldivaks) (6). Tihtipeale on tegemist kroonilise häirega, mis võib alata juba lapse- või noorukieas (keskmine iga 13 eluaastat).

Osteogenesis Imperfecta – haruldane habraste luude haigus

Paljud kaasasündinud, aga ka omandatud luukoehaigused on seotud luukoe põhiaine häiretega. Luukude toodavad osteoblastid ja nende rakkude funktsiooni häire väljendub luukoe põhiaine omaduste muutustes. Kollageeni uuringutega on tõestatud kaks peamist 1. tüüpi kollageeni häiret.

Veel kord tsöliaakiast

Tsöliaakia on kogu maailmas igas vanuses isikutel jätkuvalt sagenev, vägagi erineva kliinilise väljendusega ja sageli õigeaegselt avastamata autoimmuunhaigus. Tsöliaakia on haigus, mille vallandavad nisust, rukkist ja odrast (ka nimetatud teraviljadega kokkupuutunud kaerast) valmistatud toidud ja tooted päriliku eelsoodumusega, HLA DQ2.2, HLA DQ2.5 või HLA DQ8 alleele omavatel inimestel.

Onkogünekoloogiast perearstile

Onkogünekoloogia tegeleb günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajatega, nagu emakakeha-, emakakaela-, munasarja-, vulva- ja tupevähk. Need haigused moodustavad naiste pahaloomulistest kasvajatest Euroopas umbes 15%.

Uudised


Soovite tellida ajakirja Perearst?

Perearst – eelistatuim meditsiiniväljaanne perearstide seas.