Neerukonverents "Nefroloogia kaleidoskoop" (12.09.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Juuni 2025

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Arvamus

Kuhu liigub perearstisüsteem? Mõtestades muutusi

Kallid kolleegid, tervishoiukorraldusest rääkides seisame taas teelahkmel – justkui iga-aastane tunne, ent sisu poolest siiski eriline. Meie töölaual on ühtaegu nii uus koalitsioonilepe kui ka esmatasandi arengukava, mis puudutavad otseselt perearstide töö tähendust, mahtu ja korraldust.

Persoon

Liis Rooväli: soovime, et perearstid annaksid oma muredest ja rõõmudest aktiivsemalt teada

Tallinna perearstid võiksid anda oma muredest ja rõõmudest meile aktiivsemalt teada, et saaksime neid paremini esindada ja lahendusi leida, ütleb Tallinna Perearstide Seltsi uueks juhiks valitud Liis Rooväli.

Aktuaalne teema

Tallinna Perearstide Seltsi üldkogul valiti uus juhatus

Neljapäeval, 22. mail toimunud Tallinna Perearstide Seltsi (TPS) üldkogul valiti seltsile uus juhatus. Värskelt valitud juhatuses jätkavad Reet Laidoja, Laura Prett ja Liis Rooväli. Uute liikmetena alustavad juhatuses tööd Ariane Vilem, Kristi Särgava ja Jelizaveta Kaledina. Seltsi juhiks valiti Liis Rooväli.

Perearstide inkubatsiooniprogramm: viis aastat toetatud järelkasvu

Perearsti töö on tihedalt seotud usalduse, järjepidevuse ja kogukonnaga. Kui aga kogenud perearst otsustab nimistu loovutada, kerkib küsimus: kes jätkab tema tööd? Just sellele on lahendust pakkunud Tervisekassa inkubatsiooniprogramm, mis tähistas tänavu kevadel viiendat tegevusaastat.

Teadustöö ja koolitus

Osteoartroos – tänapäevane arusaam haiguse olemusest ja ravist

Osteoartroos (ingl osteoarthritis ehk osteoartriit) (OA) on haigus, mille korral esinevad liigeses degeneratiivsed muutused, aga millele lisaks toimuvad liigeses ka (episooditi) põletikulist tüüpi protsessid. Kui varem räägiti osteoartroosist kui puhtalt liigese mehaanilise kulumise haigusest, siis järjest enam on hakatud pöörama tähelepanu ka artroosi korral esinevatele põletikulistele protsessidele.

Arengusuunad insuliinravis viimastel aastatel

Insuliinravi on oluline komponent diabeedi ravis. 1. tüüpi diabeedi korral on see ainuvalik, kuid pikaajalise komplitseeritud 2. tüüpi diabeedi korral on sageli vaja tablettravile lisada insuliin või minna üle aktiivsele insuliinraviskeemile. Perearstide roll insuliinravi algatamisel, kohandamisel ja jälgimisel on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Siinses artiklis püüan anda lihtsa ja praktilise ülevaate Eestis kasutatavatest insuliinipreparaatidest, nende farmakokineetikast ning tänapäevastest raviskeemidest.

Hüpertensioon ja elustiil: kuidas mõjutavad vererõhku igapäevased harjumused?

Hüpertooniatõbi on üks levinumaid kroonilisi haigusi maailmas ja ka Eestis. Üldpopulatsioonis on haiguse levimus 30–45%. Kõrgenenud vererõhuks loetakse seda, kui arstikabinetis mõõdetud süstoolne vererõhk on ≥ 140 mm Hg ja diastoolne vererõhk ≥ 90 mm Hg. Eluviisi muutmine on üks olulisi ja ka odavamaid lähenemisviise kõrgvererõhktõve mõjutamiseks.

Uued võimalused raskekujulise müasteenia raviks

27. mail toimus veebiseminar, kus tutvustati viimaseid arengusuundi raskekujulise müasteenia ehk myasthenia gravis’e ravis. Teemat käsitles professor Alexander Grimm, kes on Saksamaal Tübingeni ülikoolis meditsiinijuht ning kliinilise neuropsühholoogia ja neuromuskulaarkeskuse juhataja.

Sclerosis multiplex pole enam kliiniline, vaid bioloogiline diagnoos

Selle aasta 1. jaanuar oli Eestis murranguline sclerosis multiplex’i diagnoosiga inimeste jaoks, sest sisuliselt kõik ravipiirangud kadusid.

Ilmunud on astma bioloogilise ravi infoteatmik: tõenduspõhine tugi astma raviga tegelevatele arstidele

Tänapäevane arusaam astmast on kaugel kunagisest lihtsustatud käsitlusest kui pelgalt hingamisteede haigusest. Astma on krooniline põletikuline seisund, mille vormid, raskusastmed ja ravivajadused võivad varieeruda märkimisväärselt. Just see mitmekesisus on loonud vajaduse uue, põhjaliku ja praktilise infoteatmiku järele, mis keskendub raske astmaga täiskasvanud patsientide käsitlusele bioloogilise ravi kontekstis.

Päevitamine – kui palju on tervislik?

Päike on eluks vajalik, kuid kuidagi ei saa pisendada fakti, et selle valguses sisalduv ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus) on kantserogeen. Heleda nahaga inimestel on kuni 95% keratinotsüütide nahavähkidest ja 70–95% naha melanoomidest põhjustatud UV-kiirgusest ja seega teoreetiliselt on nende teke välditav. (1)

Millal mõelda harvikhaiguse võimalikule diagnoosile?

Harvikhaiguseks loetakse haigust, mis esineb populatsioonis harvem kui ühel inimesel 2000-st (1, 2). Üksikuid haigusvorme esineb harva, kuid summaarselt on harvikhaigusi hinnanguliselt 8000 ja igal aastal diagnoositakse juurde kuni 300 uut haigust (2). Seega suureneb harvikhaigusega patsientide koguarv pidevalt.

Krooniline neeruhaigus ja toitumine

Toitumise korrigeerimise kaudu on võimalik aeglustada KNH progressiooni, lükates seeläbi edasi lõppstaadiumis neerupuudulikkuse väljakujunemist. Teadlikult toitudes on võimalik KNH korral parandada patsiendi elukvaliteeti ning hoida ära potentsiaalseid tüsistusi.

Ema vaimse tervise käsitlus beebi tervisekontrolli visiidil

Eelmisel aastal sündis Eestis veidi alla 10 000 lapse. Kuna enamik sündinud lastest käib tavaliselt oma esimese eluaasta jooksul tervisekontrollis perearsti juures, on oluline korrata üle, mida need külastused saavad lapsevanemale pakkuda lisaks lapse tervise ja arengu märkamisele.

Mittehormonaalsed ravimeetodid menopausi vasomotoorsete sümptomite leevendamiseks: tänapäevased lähenemisviisid

Menopausi ja perimenopausiga kaasnevad mitmed sümptomid, mis mõjutavad oluliselt naiste elukvaliteeti. Kõige sagedasemad kaebused on vasomotoorsed sümptomid (kuumahood, öine higistamine), unehäired, ärrituvus, ärevus, depressioon ja kognitiivsed häired. Kuigi hormoonravi (HRT) on endiselt tõhus ravi, ei saa ega taha kõik patsiendid seda vastunäidustuste, kõrvaltoimete või isikliku valiku tõttu kasutada. Sellega seoses kasvab huvi mittehormonaalsete farmakoloogiliste strateegiate vastu.

Perifeerne arterihaigus

Perifeerne arterihaigus (peripheral arterial disease – PAD) on perifeersete arterite valdavalt ateroskleroosist tingitud ahenemine või sulgus, mille tõttu verevool perifeeriasse ehk südamest eemale on halvenenud.

Puusaliigese arenguline düsplaasia

Puusaliigese arenguline düsplaasia (developmental dysplasia of the hip, DDH) on puusaliigese arenguhäire, mille korral on puusanapa ühendus reieluupeaga ebapiisavalt arenenud. DDH on kõige sagedasem kaasasündinud ortopeediline haigus.

Silma võõrkeha: kliiniline pilt, käsitlus ja tüsistused

Võõrkeha sattumine silma on üks sagedasemaid silmatraumasid. Kuigi enamasti mööduvad sellised traumad komplikatsioonideta, võivad teatud juhtudel tekkida rasked tüsistused, sealhulgas infektsioonid, armkude ja püsiv nägemise halvenemine. Silma võõrkehaga patsiendi käsitlemisel on oluline põhjalik anamnees ja ülevaatus, ohusümptomite äratundmine ning vajadusel patsiendi edasisuunamine.

Uudised ja teated

Uudised

Soovite tellida ajakirja Perearst?

Perearst – eelistatuim meditsiiniväljaanne perearstide seas.

Konverents

Peremeditsiini residentide teaduskonverentsil käsitleti päevakajalisi teemasid

Maikuu viimasel päeval toimus iga-aastane peremeditsiini eriala residentide teaduskonverents. Konverentsipäeva sisse juhatades ütles Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Elle-Mall Sadrak, et tõenduspõhisus on üks Eesti Perearstide Seltsi põhiväärtusi ning residentide tehtud teadustööd on väga väärtuslikud kogu peremeditsiini erialale.

Meditsiinigeneetika ja geneetika meditsiinis

24. aprillil toimus Tallinna Perearstide Seltsi kevadkonverents koostöös Eesti Meditsiinigeneetika Seltsiga. Konverentsil anti mitmekülgne ülevaade sellest, kuidas geneetika aitab kaasa haiguste varajasele avastamisele, täpsematele ravivalikutele ning paremale ennetusele erinevates meditsiinivaldkondades.

Algoritm

Perifeerse neuropaatiaga patsiendi käsitluse algoritm