Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!
Aprill 2018

Aprill 2018

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

E-konsultatsioon võiks olla patsiendi suunamisel peamine meetod

19. aprillil toimus Tallinna Perearstide Seltsi kevadkonverents koostöös Eesti Traumatoloogide-Ortopeedide Seltsiga, kus keskenduti kolmele suurele teemale: e-konsultatsioon, laste ortopeedia ja täiskasvanute ortopeedia.

Persoon

Anneli Virks: eeskätt peaksid oma tervisenäitajad korda minema inimesele endale

Perearst Anneli Virks nendib, et inimesed on ajaga õppinud rohkem teadvustama, kui oluline on ise oma tervise eest hoolt kanda, kuid endiselt levib arusaam – just noorte patsientide seas –, et perearst peab inimese eest tema probleemid analüüsi või ravimi määramisega ära lahendama. 

Aktuaalne teema

Äsja loodud noorte perearstide organisatsioon kutsub noori arste sõna sekka ütlema

Aprillis registreeritud uue organisatsiooni Eesti Noored Perearstid eesmärk on ergutada Eesti noori perearste ja perearst-residente sisuliselt kaasa rääkima selles, millises keskkonnas tahetakse töötada. MTÜ Eesti Noored Perearstid (NOPE) juhatuse liige Andres Lasn rääkis, miks oli noori perearste ühendavat organisatsiooni vaja.    

Helve Kansi: sotsiaalsfääri tugi on meditsiinisüsteemi heaks toimimiseks väga vajalik

Sotsiaalsfääri tugi on meditsiinisüsteemi heaks toimimiseks väga vajalik ning seejuures oleks perearstile suureks abiks hoolduskoordinaator, rääkis Viljandi perearst Helve Kansi.    

EQuiP-i konverentsil räägiti e-tervisest, üleravimisest ja peremeditsiini õppest

Perearstid Katrin Martinson ja Le Vallikivi osalesid märtsis toimunud Euroopa esmatasandi kvaliteedi ja patsiendiohutuse organisatsiooni EQuiP kevadisel konverentsil Bratislavas, kus kõne alla võeti kolm 
olulist teemat.

Le Vallikivi: tuleme väga hea esmatasandiga ära hellitatud ajastust, mis hakkab kahjuks läbi saama

Märtsis toimus Eesti Perearstide Seltsi (EPS) laiendatud juhatuse koosolek, kus arutati mitmeid olulisi teemasid. Põhirõhk oli siiski tervisekeskustel ning maapiirkondade esmatasandi arstiabi probleemidel. Seltsi juht Le Vallikivi rääkis lähemalt, milliste muredega maapiirkondade perearstid silmitsi seisavad ning kas ja milliseid lahendusi otsitakse. 

Teadustöö ja koolitus

Inimese bokaviirusnakkus

Inimese bokaviirus (bocavirus) (HBoV) avastati 2005. aastal Rootsis. Viirus on levinud kogu maailmas. Paraskliimavööndi maades domineerib HBoV ringlus talve- ja kevadkuudel (1). Viirusnakkuse esinemise sagedus respiratoorsete nakkustega lastel on 10–33% ning kõige sagedamini nakatuvad ≤ 2 aasta vanused lapsed, kuid nakatuda võivad ka vanemad lapsed ja täiskasvanud (2). Laboratoorse seire andmete alusel algab Eestis bokaviiruste levik novembrikuus ja võib kesta aprilli lõpuni.    

Marje Oona: kõikide ravimeetodite puhul tuleb kaaluda neist saadavat kasu ja võimalikke riske

Perearsti ja arstiteadlase Marje Oona sõnul ei ole paljude rahvameditsiinivõtete efektiivsust ülemiste hingamisteede infektsioonide ravis teaduslike uuringutega kinnitatud, teadlikult kasutades ning kasu ja riske kalkuleerides need aga inimesele kahju ei tee. Oona rõhutab, et ülemiste hingamisteede viirusnakkuste ravimisel on preparaatidest hoopis tulemuslikum see, kui inimene annab endale haiguse ajal piisavalt puhkust ja kannab oma tervise eest üldiselt hoolt. 

Süljenäärmete haigusseisundid

Sülg hoiab suu niiske, kergendab kõnelemist, teeb toidu libedaks ja annab sellele maitse. Sülg on oluline ka hammaste tervise seisukohast – süljel on puhastav ja desinfitseeriv toime lüsosüümide ja rodaniitioonide tõttu. Suukuivuse ja janutunde kaudu reguleeritakse 
vedelikubilanssi ja alustatakse süsivesikute seedimist.

Õlavalu ja unehäirete seosed

Õlavalu on sagedasemaid arstile pöördumise põhjuseid. Õlavalu on tihti kroonilise kuluga, enamik õlavalu tõttu arstile pöördunud patsientidest kogevad sümptomeid ka kuu aega hiljem ning 41% kogeb õlavalu ka 12 kuud hiljem. Majanduslikust ja töötervishoiu aspektist ületavad ülajäseme, sh õlavalu tervishoiukulud mõnedes riikides (nt Ühendkuningriik) isegi traditsiooniliselt ressursikulukaimat kroonilist alaseljavalu. Sageli kaasuvad õlavaluga ka unehäired.

Raske astma uued ravivõimalused

Astma on üks sagedamaid immunoloogilisi haigusi (1). Suuremal osal patsientidest on tegemist kerge kuni mõõduka raskusega haigusega. Nende haigete ravi esmatasandi arstile enamasti probleeme ei põhjusta, eriti veel siis, kui haige on hea ravisoostumusega ja korrektne, vajalikud ravijuhised on olemas ning haiguse raviks on koostatud toimiv personaalne raviplaan. Samas leidub haigeid, kelle haiguse ravi ei ole problemaatiline mitte ainult esmatasandi arstidele, vaid ka eriarstidele ja isegi spetsialiseeritud keskustele (2–4). 

Hüpotüreoos – sagedasim kilpnäärmehaigus

Kilpnäärmehaigustest on hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitlus üks sagedasim. Sageli puutuvad esimesena selle haigusega kokku just perearstid. Käesolevas artiklis annan lühikese ja praktilise ülevaate hüpotüreoosi põhjustest, diagnostikast ja ravist erirühmades: lapsed, rasedad, eakad inimesed.

Jämesoolevähi käsitlus

Jämesoolevähk on oluline ülemaailmne terviseprobleem. Lähtudes tõenäosusest elada selle haigusega viis aastat või kauem, on tegemist kõige olulisema igapäevapraktikas ettetuleva vähipaikmega. Seega on jämesoolevähk haigus, ilma millele mõtlemata ei saa kujutada ette onkoloogilist valvsust igapäevases arstipraktikas.

Elustamine ning selle kaugtulemused

Haiglaväline äkksurm on jätkuvalt oluline meditsiiniline probleem, mida esineb Euroopas 275 000 ja USA-s üle 360 000 inimesel aastas (1, 2). Euroopa 27 riigi andmetel tehtud analüüs näitas, et 2014. aastal esines neis riikides 74 äkksurma juhtu 100 000 elaniku kohta, millest 49 juhul võeti ette elustamine (3). Seega võiks haiglaväline äkksurm Eestis tabada keskmiselt 960 inimest aastas. Publitseeritud andmetel võttis kiirabi Eestis aastatel 1999–2013 ette 8568 elustamist, mis teeb 44 juhtu 100 000 inimese kohta aastas (4). 

Mehed põevad südamelihase infarkti enamasti 9–10 aastat nooremas eas kui naised

Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuhi professor Margus Viigimaa sõnutsi on suurim erinevus meeste ja naiste südametervise seisukohast see, et naised on kuni menopausini aterosklerootiliste haiguste eest üsna hästi kaitstud. „Aterosklerootilised haigused kujunevad naistel välja enamasti 10–15 aastat pärast menopausi. 60-aastaselt ei ole meeste ja naiste südame-veresoonkonnahaigustesse (SVH) haigestumise riskis enam olulist erinevust,“ selgitas professor Viigimaa.

Naatrium – mida peaksime teadma sellest kehaomasest mikroelemendist?

Kardiovaskulaarsetesse haigustesse haigestumine ja suremus maailmas ning ka Eestis on jätkuvalt suur. Iga seda haiguste gruppi modifitseeriva riskifaktori käsitlemine ja interventsioon on preventatiivse eesmärgiga kroonilise haiguse avaldumisele ja kulule. Palju on räägitud liigsest keedusoola tarbimisest ja selle seosest kardiovaskulaarsete haigustega. Inimesed tarbivad keedusoola rohkem, kui seda füsioloogiliselt vajatakse. Viimane, 2012. aasta WHO juhend soovitab täiskasvanul piirduda 2 g naatriumiga ehk 5 g keedusoolaga ööpäevas (1). 

Düslipideemia ja selle käsitlus – kas eesmärgipõhine ravi on eesmärk omaette?

Efektiivse teavituse tulemusena on kolesterool muutunud elanikkonna teadvuses peamiseks infarkti ja teiste fataalsete veresoonkonnahaiguste ilmingute ohuallikaks. Düslipideemia ei ole eraldi diagnoos, vaid sümptom. 

Diabeet ja luumurrurisk täiskasvanutel

Diabeet on tõsine rahvatervise probleem. Euroopa regioonis on WHO hinnangul 60 miljonit diabeedipatsienti – 10,3% meestest ja 9,6% naistest, kes on vanemad kui 25 aastat. Haiguse levimus kasvab kõigis vanusegruppides, põhjusteks peetakse ülekaalulisust ja rasvumist, füüsilist inaktiivsust ja ebatervislikku dieeti. 

Diabeediravimid ja kardiovaskulaarne risk – endokrinoloogi vaade

Vestlesime diabeedi ning kardiovaskulaarse riski teemadel Vallo Volkega, kes töötab Tartu Ülikooli bio- ja siiredemeditsiini instituudis endokriinfüsioloogia professorina ning Tartu Ülikooli Kliinikumis endokrinoloogina.    

Ülevaade

Veganlus laste ja noorukite seas

Taimetoitlus on olnud mitmete kultuuride osa juba ammustest aegadest alates. Selle pooldajaid leidus isegi antiikajal, tuntud taimetoitlane oli filosoof Pytha-goras, kes kutsus üles loobuma lihast ja kohtlema loomi nagu sugulasi. Tasapisi juurdus taimetoitlus ka idamaistes kultuurides ning religioonides nagu hinduism ja budism. Taimetoitlusest kasvas omakorda välja veganism ning termini vegan võttis esmakordselt kasutusele 1944. aastal inglane Donald Watson, eristamaks veganlust vegetarismist. 

Haigusjuht: krooniline kõhukinnisus

Kõhukinnisus on elanikkonna hulgas sage probleem. Erinevatel andmetel kannatab 12–19% populatsioonist mingil perioodil kõhukinnisuse käes.    

Uudised ja teated

Venekeelne resümee

Uudised

Sisuturundus: Südamepuudulikkusele eelneb südame strukturaalne haigus

Märtsis sai alguse Tallinna Perearstide Seltsi seminarisari „Südamepuudulikkuse uuest ravijuhendist perearsti vaates“. Tegu on ürituste sarjaga, mis toimub neljas Eesti linnas. Esimesel seminaril esinesid ettekannetega Ida-Tallinna Keskhaigla kardioloog dr Ene Mäeots ja Järveotsa Perearstikeskuse perearst dr Evelin Raie. Mõlemad arstid tõdesid, et jätkuvalt on Eestis suur probleem patsientide ravisoostumus ning südamepuudulikkuse käsitlust peab alustama teadmisest, et südamepuudulikkusele eelneb muu südamehaigus.

Sisuturundus: Südame äkksurma ennetamine

Viimastel kuudel on meedias laia kõlapinda leidnud varem hea tervise ning füüsiliselt aktiivsete inimeste südame äkksurmajuhtumid spordi tegemise ajal. Siiski on spordiga seotud äkksurm väga harv, enamik südame äkksurmadest leiab aset varem teadaoleva südamehaigusega patsientidel ning nende primaarseks või sekundaarseks ennetamiseks saab tänapäevaste meditsiiniliste sekkumistega palju ette võtta. Oluline on seejuures suurema riskiga patsientide äratundmine esmatasandil ja nende õigeaegne edasisuunamine. 

Sisuturundus: Kuidas mõjub ägenemine KOK-ile?

Interdistsiplinaarsel konverentsil „Kõrge riski patsient – elustiil või haigus?“ rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsuarst ja Tartu Ülikooli kopsukliiniku juhataja, pulmonoloogiaprofessor Alan Altraja, kuidas kroonilise kopsuhaiguse (KOK) ägenemine haigust ennast mõjutab. 

Konverents

Eesti Hüpertensiooni Ühingu aastakoosolekul oli fookuses diabeet

Eesti Hüpertensiooni Ühingu (EHÜ) aastakoosoleku keskmes oli sel aastal suhkruhaigus, mis ühe olulise kardiovaskulaarse riskitegurina on katsumus nii arstile kui patsiendile.