Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Märts 2019

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Uudised

Diabeedi ravi algoritm

Naise tervise konverents

Tänavu 7. märtsil toimus juba 13. korda naise tervise konverents. Seekordne peateema oli „Naine ja aju“.

Pika QT sündroom muudab oluliselt patsiendi elukvaliteeti

Pika QT sündroom (PQTS) on geneetiline haigus, mis võib teatud olukordades põhjustada kardiaalse äkksurma. Diagnoos muudab märgatavalt patsientide elu ja on oluline ka lähedastele, kelle rolli patsiendi sotsiaalse võimekuse ja elukvaliteedi tagamisel ei saa alahinnata.

Atoopiline dermatiit on sageli atoopilise marsi esmane väljendus

Atoopiline dermatiit (AD, ka atoopiline ekseem) on levinud krooniline põletikuline nahahaigus, mida iseloomustab naha tugev sügelemine, relapseeruv kulg ja muutunud reaktiivsus erinevate keskkonnategurite suhtes. AD on sageli nn atoopilise marsi esimene väljendus. Ravi aluseks on ägestavate faktorite vältimine, naha regulaarne kreemitamine baaskreemidega ning ägenemiste ravi.

Endokriinne hüpertensioon

Sekundaarne hüpertensioon esineb 5–10 protsendil kõikidest kõrge vererõhuga patsientidest. Ravimresistentsetest hüpertoonikutest on sekundaarse hüpertensiooniga kuni viiendik patsientidest.

Diabeet eakatel

Palju räägitakse sellest, et 2. tüüpi diabeet levib üha rohkem seoses ülekaaluliste inimeste arvu kasvuga maailmas. Vähem on pööratud tähelepanu sellele, et diabeedi levimus suureneb oluliselt ka eluea pikenemise tõttu: diabeeti haigestunud inimesed elavad kauem, sest on paremini ravitud. Teiselt poolt kasvab diabeedi levimus eakate esmashaigestumise tõttu, sest eakaid on lihtsalt rohkem kui kunagi varem.

Gaucher' haigus – mis see on?

Paarkümmend aastat tagasi jõudis minu konsultatsioonile 6aastane tütarlaps, kellel oli suurenenud põrn. Pediaatrite uuringud selgitamaks tekkinud muutuse põhjust ei olnud vilja kandnud. Mõeldes võimalikele põhjustele, leidsin Gaucher’ haiguse. Edasised uuringud kinnitasid diagnoosi.

Gaucher’ haigus – mis see on?

  • Hele Everaus
Paarkümmend aastat tagasi jõudis minu konsultatsioonile 6aastane tütarlaps, kellel oli suurenenud põrn. Pediaatrite uuringud selgitamaks tekkinud muutuse põhjust ei olnud vilja kandnud. Mõeldes võimalikele põhjustele, leidsin Gaucher’ haiguse. Edasised uuringud kinnitasid diagnoosi.

Gaucher’ haigus – mis see on?

Paarkümmend aastat tagasi jõudis minu konsultatsioonile 6aastane tütarlaps, kellel oli suurenenud põrn. Pediaatrite uuringud selgitamaks tekkinud muutuse põhjust ei olnud vilja kandnud. Mõeldes võimalikele põhjustele, leidsin Gaucher’ haiguse. Edasised uuringud kinnitasid diagnoosi.

Tööga seotud kopsuhaigused on Eestis aladiagnoositud

Kutsehaiguste loetelus on pikk rida kopsuhaigusi, Eestis on need haigused aladiagnoositud. Põhjuseks on töötajate vähene teadlikkus oma töökeskonna mõjuritest, kahjuks ei soosi ka praegu kehtivad õigus­aktid kutsehaiguste diagnoosimist. Ja ega arstilegi alati meenu patsiendi probleemidega tegelemisel neid tema kutsetööga seostada.

Kaasasündinud veritsushaigused

Rasked kaasasündinud veritsushaigused esinevad harva. Nende haruldaste haiguste asendusraviks on kas värskelt külmutatud plasma või vastavad faktori asenduskontsentraadid. Kuigi need haigused on harvad, otsitakse neilegi geenravi ning valdkonna tundmine vajab spetsialistilt spetsiifilisi teadmisi, pidevat koostööd erialade vahel, eelkõige aga pühendumist.

Ka harvikhaiguse kerge kahtluse korral tuleks kaasata neuroloog

Harvikhaiguste õigeaegse avastamise võti peitub eeskätt valmisolekus mõelda iga päev esmapilgul tavaliste patsientide haigusnähte analüüsides, kas neis leidub viiteid võimalikule haruldasele haigusele. Arvestades nende haiguste tõsist prognoosi, tuleks patsiendid ka kerge kahtluse korral suunata spetsialisti vastuvõtule, soovitatavalt kiirendatud korras.

Harvikhaigused ja süda

Südamehaiguste hulgas on seisundeid, mille sümptomite kujunemisel mängivad olulist rolli pärilikud haigusvormid. Geneetika areng võimaldab nende seisundite kompleksset käsitlust, täpsustades patsientide ravi- ja jälgimistaktikat ning pereliikmete riski hindamist.

Geneetiliste harvikhaiguste diagnostikast

Minu vastas istuvad naine ja mees. Viimase süles on 2,5aastane arengu mahajäämusega poiss. „Me peaksime hakkama lotot mängima. Sellist „miljonivõitu“ ei osanud küll oodata,“ ütleb lapse isa. Olen just teatanud, et nende pojal on geenimuutus, mida on siiani kirjeldatud maailmas vaid 24 patsiendil.

Pille Andresson: rekordmadala perinataalsuremuse tõi erialadevaheline koostöö ja pikaajaline kogemus

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) naistekliiniku neonatoloogia osakonna juhataja Pille Andressoni sõnul eeldavad patsiendid sageli, et tänapäeva meditsiin on kõikvõimas. Nõnda see kahjuks muidugi ei ole. Ometi saab Andresson rõõmustada, et eelmisel aastal langes perinataalsuremus ITK-s rekordmadalale tasemele.

Harvikhaiguste diagnostika ja ravi hetkeseis maailmas

Harvikhaiguseks loetakse haigust, mis esineb vähem kui 1 inimesel 2000-st. Praegu on maailmas kirjeldatud ligikaudu 5000–8000 erinevat harvikhaigust. Seega võiks Eestis olla 70 000–100 000 haruldase haigusega inimest. Enamik harvikhaigustest (80%) on geneetilise tekkega, mistõttu on geneetika valdkonnas töötavatel arstidel ja teadlastel väga suur eesmärk tõhustada nende haiguste täpset ja kiiret diagnostikat ning leida või pakkuda põhjuslikku ravi.