Diabeedikonverents (11.10.2024 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Aprill 2022

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Muutusi juhivad vajadused ja otsused

Juhtkirja kirjutamise hetkel, lihavõttepühade eel, julgeksin öelda, et meil on põhjust rõõmustamiseks, kasvõi veidi. COVID-19 pandeemia näitab tagasihoidlikke taandumise märke – see on olukord, millest oleme tervishoius unistanud juba kaks aastat.

Meditsiinigeneetik Sander Pajusalu: meie töö on kasutada DNA-d inimese tervise hüvanguks

Märtsis avatud Tartu Ülikooli Kliinikumi geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku juht Sander Pajusalu sõnul on meditsiinigeneetika Eestis juba üle 50 aasta vana. Geneetika areng on olnud põnev: kui eelmised kümme aastat arenes võimsalt geneetiline diagnostika, siis järgmisel aastakümnel loodab Pajusalu näha hüppelist arengut geeniravis.

Ülevaade neuroloogilistest autoimmuunhaigustest

Terminit „autoimmuunne neuroloogia“ kasutatakse kiirelt areneva valdkonna, immuun-põletikuliste närvisüsteemihaiguste märgistamiseks. Autoimmuunhaiguste põhjuseks on adaptiivse immuunsüsteemi düsregulatsioon. Immuunsüsteem – autoantikehad ja autoreaktiivsed T-rakud – võivad hakata ründama muuhulgas ka närvisüsteemi.

Autoimmuunse entsefaliidi teke, sümptomid ja diagnoosimine

Kui onkoneuraalsed antikehad sattusid teadlaste huviorbiiti juba 1960. aastail ja nendest on nüüdseks olemas põhjalik ülevaade, siis viimased aastakümned on toonud uusi teadmisi just rakupinna antikehade kohta. Tänu neile teadmistele on välja töötatud ka uued ravivõimalused.

Infektsioonhaiguste seos autoimmuunhaiguste kujunemisega

Meie immuunsüsteem, mis on loodud kaitsma meid haigustekitajate eest, ründab autoimmuunsuse korral organismi enda rakke, kudesid ja organeid. Kehaomaste antigeenide ehk autoantigeenide suhtes immuuntolerantsi kadumise tunnuseks on autoagressiivsed T- ja B-lümfotsüüdid (lühidalt T- ja B-rakud). B-rakkude aktivatsiooni tagajärjel tuvastatakse patsiendi verest autoantikehi. Autoimmuunsed reaktsioonid võivad mõjutada konkreetset organit või olla organspetsiifikata ehk süsteemsed.

COVID-19 ja reumaatilised probleemid täiskasvanutel

Seoses COVID-19 pandeemiaga on järjest enam olnud juttu viirusega kaasnevatest tervisehädadest ning haiguse põdemise järgselt ilmnevatest terviseprobleemidest, sealhulgas reumaatilistest probleemidest. Kahjuks on praeguseks hetkeks kindlate seoste ja järelduste tegemiseks veel vara, aga antud artikkel tutvustab peamiseid seni teadaolevaid reumaatilisi probleeme, mis võivad COVID-19 infektsiooni ajal või selle järgselt tekkida.

Kõhuaordi ja rinnaaordi aneurüsmid

Artiklis käsitletakse veresoontekirurgi ravitavaid aordianeurüsme ehk aneurüsme, mis haaravad alanevat rinna- ehk torakaalaorti ja kõhuaorti. Kõrvale jääb temaatika mahukuse tõttu torakoabdominaalsete aneurüsmide detailsem ülevaade.

Suuhingamine ja selle pikaajalised mõjud

Suuhingamine on funktsionaalne häire, mille korral toimub hingamine läbi avatud suu. Füsioloogiliselt on inimese jaoks parim ninahingamine – selle käigus sissehingatav õhk puhastatakse, soojendatakse ja niisutatakse tänu nina limaskestal asuvale ripsepiteelile.

GOLD 2022 uuendused pööravad tähelepanu ka COVID-19 pandeemiale

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) ravijuhend võtab arvesse COVID-19 pandeemiat ning sellest selgub, et kuigi KOK-iga patsientidel ei ole SARS-CoV-2-ga nakatumise risk oluliselt suurem, on neil siiski suurem risk sattuda COVID-19 tõttu haiglasse.

Allergilise astma käsitlus täiskasvanul

Allergilised haigused esindavad gruppi seisundeid, mis on põhjustatud immuunsüsteemi hüpersensitiivsusest keskkonnas leiduvate allergeenide suhtes. Need seisundid/haigused on toiduallergia, astma, atoopiline dermatiit, allergiline riniit, allergiline konjunktiviit ja rinosinusiit ilma nina polüpoosita või koos sellega (1). Allergiline astma on kõige sagedasem astma fenotüüp (vorm) (2).

Uus immuunpuudulikkuse ravim HyQvia (inimese normaalimmuno­globuliin (10%) ja rekombinantne inimese hüaluronidaas)

16. märtsil toimus hübriidkonverents, kus tutvustati Eesti kontekstis uut ravimit HyQvia (inimese normaalimmunoglobuliin (10%) ja rekombinantne inimese hüaluronidaas). Ettekannetega esinesid konsulteeriv immunoloog prof J. David M. Edgar St Jamesi haiglast Dublinist ning vanemarst ja Lundi ülikoolihaigla immunoloogia ja hematoloogia osakonna juhataja dr Nicholas Brodszki. Arutelu modereeris Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloogia- immunoloogiakeskuse juhataja dr Krista Ress.

Euroopa Kardioloogide Seltsi 2021. aasta südamepuudulikkuse ravijuhend

Eelmise suve lõpus ilmus Euroopa Kardioloogide Seltsi (European Society of Cardiology, ESC) järjekordne südamepuudulikkuse ravijuhend. Pärast 2016. aastal publitseeritud eelmist versiooni on tehtud olulisi, eeskätt vasaku vatsakese vähenenud väljutusfraktsiooniga patsientide ravitaktikat muutvaid uuringuid (1). Artikkel kajastab ESC juhendi suuremaid muudatusi, detailsemat infot leiab algdokumendist. Hiljuti avaldati ka uus Eesti kroonilise südamepuudulikkuse esmatasandi ravijuhend (2).

Neerukahjustusega diabeetiku ravivõimalused ja -eelistused

Krooniline neeruhaigus (KNH) on muutunud ülemaailmseks tervishoiuprobleemiks, erinevas astmes neeruhaigus esineb 8,5–15,6%-l elanikkonnast ning esinemissagedus on kasvanud viimastel aastatel, eriti seoses diabeedi leviku suurenemise ja elanikkonna vananemisega (1).

Ameerika Diabeedi Assotsiatsiooni algoritm: hüperglükeemia medikamentoosne ravi 2. tüüpi diabeediga täiskasvanutel

Kiiritusravi ja selle kõrvaltoimed

Pahaloomuliste kasvajate ravis on kasutusel mitmesugused ravimeetodid: kirurgiline ravi, kiiritusravi ning süsteemravi ja nende kombinatsioonid. Euroopas on hinnatud, et 50% patsientidest võiksid saada kiiritusravi ühe osana pahaloomulise kasvaja ravist (1). Peamised kiiritusravi paikmed on rinnanäärme-, eesnäärme-, kopsu-, günekoloogilised, pea- ja kaelapiirkonna, seedetrakti- ja ajukasvajad.

Meeste genitaalpiirkonna kasvajad: munandi- ja peenisevähk

Munandivähk on harv haigus, kuid samal ajal on see kõige sagedasem soliidtuumor noortel, 15–35-aastastel meestel. Peenisevähk on samuti harv kasvaja, mis tekib eelkõige eakatel meestel, enim 60.–70. eluaastates. Artikkel annab ülevaate munandi- ja peenisevähi kliinilisest pildist, diagnoosimisest ja ravist.

Mehe reproduktiivtrakti põletikud

Meeste sugutrakti põletikud on oluline reproduktiivmeditsiini probleem, mis mõjutab otseselt erinevas vanuses mehi ning kaudselt meeste partnereid ja perekondi. Peamised mehe reproduktiivtrakti põletikud on uretriit, balaniit, prostatiit ning orhiit ja epididümiit.

Tsüstiline akne ja selle ravivõimalused

Akne (acne vulgaris) on väga levinud nahahaigus, millega puutub teismeeas kokku ligi 85% inimestest. Paraku pole akne paljudele pelgalt halb lapsepõlvemälestus, vaid nahaprobleem, mis kimbutab ka täiskasvanueas ligi 35% inimestest. Enamik täiskasvanud patsientidest on naised. (1)

Uued suunad psühhiaatrilises ravis – psühhedeelikumide kasutamise võimalused psühhiaatrias

Klassikaliste psühhedeelsete (hallutsinogeensete) ainete, eelkõige lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD), psilotsübiini ja meskaliini kasutamise võimalusi psühhiaatrilise ravi kontekstis uuriti 1950.–1960. aastatel laiaulatuslikult kuni ajani, mil need ained liigitati 1967. aastal ÜRO psühhotroopsete ainete konventsiooni otsusega keelatud ainete nimekirja. Psühhedeelikumide teaduslik uurimine katkes pea täielikult mitmeks aastakümneks, aga sajandivahetusest alates on uuringute arv tasapisi, kuid pidevalt kasvanud.

Haigusjuht: raske astma

Esmakordselt pöördus 38-aastane meespatsient Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsuarsti vastuvõtule jaanuaris 2018.

Uudised