Uued suunad psühhiaatrilises ravis – psühhedeelikumide kasutamise võimalused psühhiaatrias

Klassikaliste psühhedeelsete (hallutsinogeensete) ainete, eelkõige lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD), psilotsübiini ja meskaliini kasutamise võimalusi psühhiaatrilise ravi kontekstis uuriti 1950.–1960. aastatel laiaulatuslikult kuni ajani, mil need ained liigitati 1967. aastal ÜRO psühhotroopsete ainete konventsiooni otsusega keelatud ainete nimekirja. Psühhedeelikumide teaduslik uurimine katkes pea täielikult mitmeks aastakümneks, aga sajandivahetusest alates on uuringute arv tasapisi, kuid pidevalt kasvanud.