Triin Perkson: noorte kaasamine on justkui seemne muldapanek tuleviku tarbeks
Peremeditsiin Eesti Perearstide Seltsi värske liige peremeditsiini eriala resident Triin Perkson tunneb heameelt selle üle, et seltsi juhatusse kaastakse ka noori, kuna alles perearstiellu astunud arstid oskavad pakkuda kõrvaltvaataja pilku, mis on organisatsiooni jaoks sama väärtuslik kui seesolija vaade.
Audit: ärevushäirete diagnoosimise, ravi ja jälgimise osas esineb suuri erinevusi
Peremeditsiin Kliiniline audit tuvastas, et perearstide poolt ärevushäirete diagnoosimine, ravi ja jälgimine on väga erinev. Üks peamisi tähelepanekuid oli puudulik ravidokumentatsiooni täitmine, mistõttu on raske hinnata ja aru saada erinevate tegevuste põhjendatusest ja arsti mõttekäigust.
Riskipatsientide pilootprojekt on võimalus muuta perearstide kvaliteedisüsteemi
Peremeditsiin Maailmapanga riskipatsientide pilootprojekti esimene aasta on möödas ning tänavu jätkatakse juba rohkemate osalejatega. Projekti eestkõneleja, Järveotsa perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen tõi esimest aastat kokkuvõtvas intervjuus välja, et kui suudetaks lahendada kitsaskohad, siis võiks pilootprojektist sündida perearstide kvaliteedisüsteemi uuendatud variant.
Kilpnäärme funktsioonihäired on küllalt sageli esinevad haigused
Peremeditsiin Kilpnäärmehaigustest olulisemal kohal on kilpnäärme talitlushäired. Seda eelkõige küllalt sagedase esinemise poolest ning ka seetõttu, et väljendunud talitlushäire sümptomid võivad patsiendi elukvaliteeti oluliselt halvendada.
Paljud kroonilise kopsuarteri trombembooliaga patsiendid võivad olla leidmata
Peremeditsiin Kopsuarteri trombemboolia (KATE) on raske haigusseisund, mida on oluline ära tunda ja sellele mõelda. Perearsti vastuvõtul ei ole see diagnoos väga sage, aga arvestades rahvusvahelist praktikat, võib arvata, et paljud kroonilise KATE-ga patsiendid on leidmata, kirjutab perearst Lembi Põlder.
Olulisimad muudatused kvaliteedisüsteemis puudutavad krooniliste haiguste jälgimist
Peremeditsiin Perearstide kvaliteedisüsteemis tehtud muudatusest rääkides tõi Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja professor Ruth Kalda välja, et tulevikus võiks kaduda koefitsiendid 0,8 ja 1,0 ning selle asemel tasustataks saavutatut. See aitaks tõsta arstide ja õdede motivatsiooni ning väärtustaks enam ka juba tehtut.