Lapsed on erinevad, mõned naudivad distantsõpet ja kohanevad uues olukorras probleemideta, teised, kes vajavad toimetulekuks rutiini ja kindlaid reegleid, tunnevad ennast rohkem häirituna. Lapsed, kellel on harjumus veebi teel suhelda, ei tajugi suhtluse ärajäämist nii teravalt, kuid see võib olla pigem "vihma käest räästa alla" situatsioon - süveneb nutisõltuvus ja raskus tavapärasel viisil suhelda. Kuni kogu suhtlus on netis, ei paista see probleem silma, kuid uuesti tavaolukorraga kohanemine ja otsene suhtlus osutuvad pärast suuremaks katsumuseks ja toovad probleemid uuesti esile.
Nutisõltuvus ja selle normiks kujunemine on suur riskifaktor laste vaimsele tervisele, ajuti tundub see justkui pakkuvat lastele ehk tegevust ja suhtluse aseainet, kuid pikas perspektiivis lükkab tavapärast suhtlust ja tegevusi veel rohkem tahaplaanile.
Paremini saavad hakkama ja tulevad toime lapsed, kellel on paigas toimetulekumehhanismid ja antud elementaarsed oskused eneseabiks.
Kindlasti on pere tugi oluline, oluline pole niivõrd suhete hulk kui nende kvaliteet. Stabiilsed peresuhted ja teadmine, täiskasvanud on olemas toetavad, on väga oluline.
Lastele on eriti abiks vaimse tervise vitamiinide regulaarne tarbimine - hea ööuni, toit, liikumine, suhted ja lihtsad rõõmud.
Ning peamine - et täiskasvanutel oleks aega ka oma murede kõrval märgata, et nende kõrval on veelgi haavatavam grupp inimesi - lapsed - kes tajuvad vanemate hirme ja ebakindlust mitmekordselt võimendatuna ning tunnevad ennast kordades ebamugavamalt.
Oma praktikast näen laste ja noorte vaimse tervise teemade pöördumise olulist kasvu. Ma väga loodan, et see on suuresti teadlikkuse tõusu arvelt - nüüd osatakse ja juletakse rohkem pöörduda, kuid paraku on enamasti pöördumise põhjustesse süvenedes ka keerulise aja põhjustatud ebakindlus üks probleemide peapõhjuseid.
4. veebruaril toimuval hübriidkoolituspäeval "Märka ja aita!" on fookuses laste ja noorukite vaimse tervisega seonduv. Lisainfo ja registreerumine SIIN.
