Pidevalt kasvab nende inimeste hulk, kes mõnel oma eluetapil saavad pahaloomulise kasvaja diagnoosi. Kui 2000. aastal diagnoosisid arstid pahaloomulised kasvajad 6032 Eesti elanikul, siis 2016.aastal sai sellise diagnoosi juba 8788 inimest. Eelmainitud numbrid annavad meile üheselt mõista, et kvaliteetne, asjakohane ning õigeaegne vähiravi on endiselt väga oluline teema meie tervishoiupoliitikas. Just seetõttu peab Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts koostöös Tartu Ülikooli Hematoloogia-onkoloogia kliinikuga vajalikuks jätkata oma traditsioonilisi vähiteemalisi konverentsi, mis tänavu toimub juba viiendat korda.
Tänavuse konverentsi „Tervistav vähiravi“ eesmärk on teadvustada arstkonnale, et vähihaigusest on võimalik tervistuda ja kuigi pahaloomulise kasvaja diagnoosi saanute hulk aasta-aastalt kasvab, paranevad samas ka võimalused vähktõve tervistavaks raviks. Tavakäsitluses on ajalooliselt kinnistunud arusaam, et ainult kirurgiline ravi saab olla tervistav ravi. Tegelikkuses toimub teaduse ning tehnika areng kõikides vähiravi valdkondades, mis tähendab, et on ka teisi ravimeetodeid, mille oskuslikul õigeaegsel kasutamisel ja kombineerimisel on võimalik saavutada radikaalseid ja efektiivseid ravitulemusi.
Konverentsil käsitleme tervistava vähiravi võimalusi vaadelduna kirurgilise ravi, kiiritusravi ning süsteemse ravi aspektidest. Noored onkoloogid saavad võimaluse tutvustada võistluslikus vormis kaasaegseid tervistava vähiravi võimalusi, kliiniline psühholoog räägib kogemuslikust nõustamisest ja lisaks esitleme mõningaid huvitavaid haigusjuhte.
Onkoloogide osa vähiravis on oluline, kuid mitte vähem oluline pole teiste arstide ja eelkõige just perearstide teadlikkus sellest, millised raviviisid erinevate vähivormide puhul on tervistavad. Selliste teadmiste olemasolu annaks nii pere- kui teistele arstidele võimaluse leida oma patsientidele parim tee onkoloogilise ravini ning ühtlasi abistada patsienti ja nende lähedasi tegemaks parimaid võimalikke ravivalikuid.
