Räägime praktilises võtmes aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravimitest, kõrvaltoimetest, ravipausidest ja raviskeemi korrigeerimisest ning leiame vastused järgnevatele küsimustele:
- Kuidas peaks perearst ATH diagnoosiga last ja noorukit jälgima?
- Kas peaks kartma kõrvaltoimeid, sõltuvust või hoopis midagi muud?
- Mida teha, kui ATH ravis tekivad probleemid?
Seminari viivad läbi hetkel töös oleva ATH ravijuhendi töörühma kuuluvad psühhiaater Kerstin Kõiva ja perearst Maire Suurkivi. Koolitusele on oodatud perearstid ja teised teemast huvitatud arstid.
Täienduspunktid: 2
Lugege lisainfot ja registreerige seminarile SIIN
***
Perearsti olulisest ATH märkamisel ja jälgimisel rääkis perearst Maire Suurkivi ka Med24-le antud intervjuus.
Kuivõrd oluline on koostöö psühhiaatriga?
"Koostöö psühhiaatriga on ülioluline. Psühhiaater on see, kes häire diagnoosib ja kes ravi korraldab – otsustab, mis preparaadiga, millises annuses, kas kombineerida toimeaineid ja/või lühi- ja pikatoimelist preparaati, kas ja mis tingimustel võib teha ravipause.
Perearst peaks oskama häiret ära tunda või vähemalt kahtlustada, võiks osata väljatöötatud raviskeemiga patsienti jälgida võimalike kõrvaltoimete osas, pikendada retsepte eeldusel, et eriarstilt on olemas patsiendi jälgimise kohta selgete juhistega epikriis digiloos. Alati on võimalus psühhiaatritega e-konsulteerida," tõi Suurkivi välja.
Intervjuud saab täismahus lugeda SIIT.
