Haavaravi konverents (16.05.2025 Tartus) REGISTREERI SIIN!

August 2022

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Rinnatervis on oluline kogu perele

Rinnad on inimkonna arengu käigus muutunud järglastele elutähtsatest organitest pigem naise identiteedi ja seksuaalsuse, aga ka sõltumatuse objektiks (meenutame rinnahoidjate põletamise aktsioone). Kui mingil perioodil kiputi rinnaga toitmist lausa põlastusväärseks pidama, siis tänapäeval mõistetakse rinnapiima olulisust lapse arengus väga hästi. Siiski on rind sageli ka paik, kus võib tekkida haigus, mis ohustab nii naise kui ka kogu pere normaalset eksistentsi.

Mari-Liis Laanetu: psühhiaater peab nägema inimest tervikuna

Psühhiaater Mari-Liis Laanetu leiab, et psühhiaatria on äärmiselt põnev ja mitmekesine eriala, mis vaatab nüüdisajal inimest tervikuna – olulised on nii inimese psüühilised kaebused kui ka füüsilist tervist puudutavad probleemid. Oma mõju ja jälje on patsientidele jätnud ka koroona-aastad ja sõda Ukrainas.

Rinnavähist geneetiku vaatevinklist

Onkogeneetika üks põhitõdesid on, et kõik pahaloomulised kasvajad on geneetilised ehk tingitud geenimuutustest, kuid vaid väike osa, hinnanguliselt 5–10% neist on pärilikud ehk võivad päranduda ka järglastele. Klassikaliselt võib pahaloomulisi kasvajaid jagada veel juhuslikeks ehk mittepärilikeks ja pärilikeks. Et geneetika on oluliselt keerukam, siis kasutatakse sellist jaotust eelkõige lihtsustamiseks, sest kuskile peavad veel mahtuma näiteks perekondlikud kasvajad, mille täpset põhjust siiani ei teata, kuid tõenäoliselt on roll nii geneetilisel eelsoodumusel kui ka keskkonnafaktoritel ning kasvaja tekib eelnimetatute koosmõjul, nii on see arvatavasti muuhulgas ka rinnavähi korral.

Rinnavähi sõeluuringu minevik, olevik ja tulevik

Rinnavähk on Eestis 30–74aastaste naiste seas kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja. Haigestumus on viimase 40 aastaga kahekordistunud (1). Meie praeguste teadmiste kohaselt ei ole võimalik rinnavähi teket vältida, küll aga on selle haigusega võimalik edukalt võidelda, kui rinnavähk avastatakse varases staadiumis.

Rinnavähk ja selle riskitegurid

Rinnavähk on levinuim vähivorm naistel, moodustades 25–30% kõikidest esmastest vähidiagnoosidest maailmas. 2019. aastal diagnoositi Eestis 843 esmast rinnavähi juhtu (1) ning rinnavähki suri 244 inimest (2), mõlema näitaja poolest on see vähk Eestis esikohal.

Ülevaade rinna healoomulistest haigustest

Rinna healoomulised haigused (RHH) kätkevad endas muutuseid, mis ilmnevad kas uuringute või kliinilise leiu alusel kõrvalekaldena normaalsest. Enamik rinnanäärme muutustest on healoomulised, vaid 3–6%-l juhtudest on tegu rinnavähiga (RV).

Elustiili roll pahaloomulise kasvaja tekkes

Pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumine suureneb aasta-aastalt nii Eestis kui ka üldisemalt maailmas. Tervise Arengu Instituudi andmetel diagnoositakse igal aastal Eestis ligi 9000 vähi esmasjuhtu. Kuna 90% vähijuhtudest avastatakse üle 50-aastastel inimestel ja ligi 46%-l üle 75-aastastest inimestest diagnoositakse vähk, näitab see selget seost pahaloomuliste kasvajate ja vanuse vahel (1, 2).

Euroopa Kardioloogide Seltsi 2021. aasta praktilised juhised südamestimulatsiooni ja südame resünkroniseerimis­ravi kohta

Euroopa Kardioloogide Seltsi 2021. aasta kongressil avaldati uued kardiostimulatsiooni ja südame resünkroniseeriva ravi (RSR) juhised (1). Kuna viimati avaldati vastavad juhised 2013. aastal (2), tekkis ilmselge vajadus teema ajakohastamise järele.

Nähtavad ja varjatud tursed

Pärilik ehk hereditaarne angioödeem (HAE) on väga harva esinev ja potentsiaalselt eluohtlik pärilik haigus, mille korral võivad tekkida tugevalt moonutavad ja funktsiooni häirivad tursed nahaaluskoes ning limaskestades. Tursed võivad tekkida erinevates kehapiirkondades: näol, jäsemetel, genitaalidel, aga ka näiteks soolestikus. Tekkivad turseatakid on etteaimamatud, valulikud ja häirivad oluliselt inimese elukvaliteeti. Rasked atakid nõuavad kohe sekkumist ja võivad vajada hospitaliseerimist. Hingamisteid haaravad atakid, eeskätt kõri piirkonnas, võivad põhjustada surma lämbumise tõttu.

Kuidas leida üles päriliku angioödeemiga patsiendid?

18. mail toimus veebiümarlaud Baltic HAE Connect, kus kolme Balti riigi spetsialistid vahetasid kogemusi päriliku angioödeemi (hereditary angioedema, HAE) teemal.

SGLT2 inhibiitorid südamepuudulikkuse ravis

Düslipideemia müokardi­infarktiga patsientidel – multidistsiplinaarne analüüs

  • Martin Serg
  • Eduard Tsvetkov
  • Alar Sepp
  • Margus Viigimaa
  • Telli ajakiri
Ägeda müokardiinfarktiga (ÄMI) patsiendi raviteekond hõlmab suuremas osas kardioloogilist haiglaravi, taastusravi ja perearsti käsitlust. ÄMI käsitluse ravikvaliteedi hindamine on nende patsientide ravitulemuste parandamisel võtmetähtsusega.

Mittealkohoolne maksa­­rasvtõbi – maksahaigus, millele tasub tähelepanu pöörata

Mittealkohoolne maksarasvtõbi on tänapäeval kõige levinum krooniline maksahaigus Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Hinnanguliselt esineb haigust 17–46%-l täiskasvanud rahvastikust. See haigus kuulub koos maksa alkoholtõve ning kroonilise C-hepatiidiga krooniliste maksahaiguste esikolmikusse.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega inimese koormustaluvuse säilitamine

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on levinud, ennetatav ning ravitav haigus, mida iseloomustavad hingamisteede sümptomid ning püsiv õhuvoolu takistus ehk obstruktsioon. Õhuvoolu takistus tekib vastusena hingamisteede põletikule, mida kutsub esile kahjulike osakeste ja gaaside sissehingamine.

Migreeni olemus ja uued ravivõimalused

Migreen kuulub primaarsete peavalude hulka ning tegu on ühe levinuima neuroloogilise haigusega, mis sageli mõjutab ka olulisel määral selle käes kannatajate elukvaliteeti. Rohkemad teadmised selle haiguse kohta ning uued ravivõimalused aitavad märksa efektiivsemalt migreeniga toime tulla.

Mittefarmakoloogilised võimalused depressiooni ja ärevuse ravis

Värske 2022. aasta Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring näitas, et umbes neljandikul uuringus osalenutest (27,6%) esines depressioonirisk ja viiendikul (20%) üldistunud ärevushäire risk (1). Depressiooni ja/või ärevuse puhul on tegemist tõsise psüühikahäirega, mis on koormaks nii inimesele endale, tema lähedastele, tervishoiusüsteemile kui ka majandusele tervikuna.

Lapseea hüpotüreoosi haigusjuht

13-aastane tütarlaps pöördus kasvuhäire tõttu lasteendokrinoloogi konsultatsioonile suunatuna ortopeedi poolt. Aasta varem oli last opereeritud reieluu pea epifüüsi nihkumise tõttu. Aasta hiljem toimunud järelkontrollil märkas ortopeed, et laps pole aasta jooksul kasvanud.

ADA aastakohtumisel tegid ilma inkretiinid ja kahetoimelised inkretiinid

3.–7. juunil toimunud Ameerika Diabeediassotsiatsiooni aastakonverentsil esitleti uusi, tõenäoliselt tulevikus praktikat muutvaid töid ravimite kohta.

Uudised

Soovite tellida ajakirja Lege Artis?

Lege Artis – artiklid arstilt arstile. Lege Artise mitmekülgse teemavaliku hulgast leiab praktilise väärtusega ja huvitavaid artikleid iga meditsiinivaldkonna esindaja.