Veebruar 2021
Pärilik rinna- ja munasarjavähk geneetiku vaatevinklist
Mikk Tooming
laborispetsialist, Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori kliinilise geneetika keskus Tartus
Laura Roht
meditsiinigeneetik/doktorant, Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi kliinilise geneetika keskus Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori kliinilise geneetika keskus Tallinnas
Piret Laidre
pediaater, Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori kliinilise geneetika keskus Tartus
Tiina Kahre
vanemarst-õppejõud pediaatria erialal, Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori kliinilise geneetika keskus Tartus Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi kliinilise geneetika keskusEestis haigestub Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel rinnavähki keskmiselt ~ 800 inimest ning munasarjavähki ~ 140 inimest aastas (1). Rinnavähk on naistel kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja, mille kumulatiivne risk Eesti naistel vanuseks 74 eluaastat on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel 6,69%. Munasarjavähki haigestumise risk Eesti naistel on WHO andmetel ligi 1,2% (2). Teatud pärilike vähisündroomide korral võivad riskid ulatuda rinnavähi korral isegi kuni 90%-ni ja munasarjavähi korral kuni 58%-ni (3). Seetõttu on oluline haigusseoselisi pärilikke geenivariante kandvad inimesed üles leida võimalikult noores eas, enne pahaloomulise kasvaja teket, et neid süvendatult jälgida.