Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Veebruar 2021

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Mis on Eesti Perearstide Seltsi põhiväärtused?

Head kaasteelised! Tuhatnelja läbi kiirete ja keeruliste aegade loovides, nii et tuul kõrvus vihiseb ning aega napib isegi elutähtsate tegevuste jaoks, nagu söömine ja magamine, on hullumise vältimiseks oluline võtta üks hetk iseenda jaoks, hingata sügavalt sisse ja välja, vaadata endale peeglis silma ning mõelda läbi need väärtused, miks ma praegu siin seisan ja kuhu ma tegelikult teel olen. Kas olen õigel teel, ega mu teerada kõrvalseisjatele egoistlikult küünarnukiga ribide vahele trügides kulge, kas selle teekonna lõpus olen tulevikus parem inimene, kui olen praegu? Kas ma olen rahul ja uhke selle inimese üle, kes mulle peeglist vastu vaatab, või keeran parema meelega pea ära ning eelistan nii keerulisi mõtteid mitte mõelda, sest vastused ei pruugi mulle meeldida?

Persoon

Artjom Kolotõgin: minu jaoks kõige olulisem on hea kollektiiv

Töökeskkond, mis on ohutu ja mugav, loob paremad tingimused headeks töösuheteks – nii kulub töötajatel töösuhetega seotud ebamugavuste peale vähem vaimset ressurssi ja jääb rohkem energiat patsientide jaoks, toob peremeditsiini resident Artjom Kolotõgin välja, kirjeldades ideaalset töökohta.

Aktuaalne teema

Vaktsineerimise konarlik algus

Eelmisel aastal samal ajal kuulsime seni tundmata kohast nimega Wuhan ja mujalt maailmast esimesi ärevaid sõnumeid uuest vaenlasest nimega SARS-CoV-2. Mina ise väga ärevil alguses ei olnud, julgesin märtsis isegi sõita sinna maailma ossa puhkusele. Kuid puhkuselt tagasi tulles oli olukord juba kergelt öeldes kaootiline.

Arkadi Popov: tervishoiutöötajate vaktsineerimisega ei saa rahul olla

Kuigi olukord on raviasutuseti erinev, ei ole Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov tervishoiutöötajate vaktsineerimisega COVID-19 vastu kuigi rahul.

Milliseid kompressioontooteid hüvitab haigekassa?

Aastal 2017 valminud ravijuhend „Kroonilise venoosse haavandi käsitlus“ annab tugeva soovituse kasutada kroonilise venoosse haavandi raviks meditsiinilist kompressioonravi. Samuti ütleb juhend, et kompressioonravi tuleks rakendada seisundi esmakordse tekkimise ja retsidiivi ennetamiseks. Seetõttu hüvitab haigekassa kompressioontooteid alates 2018. aastast just nimetatud juhtudel.

Teadustöö ja koolitus

Alajäseme krooniline isheemia

Alajäseme krooniline isheemia on peamiselt vanemaid inimesi ohustav haigus, mis tekib eeskätt arterite aterosklerootilisest kahjustusest. Krooniliseks loetakse isheemiat, mille korral on kaebused kestnud vähemalt kaks nädalat. Haiguse täpset levimust on raske hinnata, kuna ligi 50%-l alajäseme arterite aterosklerootilise kahjustusega inimestest puuduvad kaebused (1). USA-s tehtud uuring näitas, et üle 70-aastaste hulgas võiks haiguse levimus olla 14,5% (2).

Ateroskleroos ja pikaaegne antiagregantravi

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) kardioloog dr Ene Mäeots rääkis eelmise aasta sügisel toimunud ITK tromboosikoolitusel aterosklerootilistest seisunditest, mis vajavad pikaaegset antiagregantravi, ja ravisoovitustest. Aterosklerootilised haigused jaotuvad kolmeks: aordi kahjustus, pärgarterite kahjustus, perifeersete arterite (karotiid- ja/või vertebraalarterid, ülajäseme arterid, alajäseme arterid, mesenteriaalarterid ning neeruarterid) kahjustus.

Pärilik rinna- ja munasarjavähk geneetiku vaatevinklist

Eestis haigestub Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel rinnavähki keskmiselt ~ 800 inimest ning munasarjavähki ~ 140 inimest aastas (1). Rinnavähk on naistel kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja, mille kumulatiivne risk Eesti naistel vanuseks 74 eluaastat on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel 6,69%. Munasarjavähki haigestumise risk Eesti naistel on WHO andmetel ligi 1,2% (2). Teatud pärilike vähisündroomide korral võivad riskid ulatuda rinnavähi korral isegi kuni 90%-ni ja munasarjavähi korral kuni 58%-ni (3). Seetõttu on oluline haigusseoselisi pärilikke geenivariante kandvad inimesed üles leida võimalikult noores eas, enne pahaloomulise kasvaja teket, et neid süvendatult jälgida.

COVID-19 ning astma ja/või KOK-iga patsiendi käsitlus

COVID-19 haigust põhjustab koroonaviirus, mis on geneetiliselt sarnane SARS-koroonaviirusega (severe acute respiratory syndrome coronavirus). COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised (peavalu, palavik, haistmismeele kadu, ninakinnisus, köha, väsimus, lihasvalu, nohu, maitsemeele kadu, kurguvalu, hingamisraskused, valu rindkeres, häired kõnes ja liigutustes) ning nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsu-põletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus halvimal juhul lõppeda ka surmaga.

Müokardiinfarkti põdenud patsiendi jälgimine ambulatoorselt

Müokardiinfarkti ravi on viimase sajandi jooksul teinud läbi drastilise muutuse. Efektiivne verevarustust taastav ehk reperfusioonravi koos antitrombootiliste ravimitega on toonud kaasa märgatavalt vähenenud haiglasisese suremuse, see on Eestis viimastel aastatel 11% juures (1). Pidevalt nüüdisajastatud diagnostilised kriteeriumid ning ravijuhendites põhjalikult kirjeldatud standarditud ravi (2, 3) teevad müokardiinfarktist kardioloogide jaoks n-ö lihtsasti ravitava haiguse.

Südamepuudulikkuse ja 2. tüüpi diabeediga patsiendi farmakoloogiline ravi

Teist tüüpi diabeediga patsientidel on ligikaudu kaks korda suurem risk südamepuudulikkuse (SP) tekkeks (1). Faktorid, mis täiskasvanud diabeetikutel on seotud suurema SP-riskiga, on näiteks diabeedi pikem kestus, insuliini kasutamine, halb glükeemiline kontroll, suurem kehamassiindeks, mikroalbuminuuria, vähenenud kreatiniinikliirens, koronaarhaiguse ning perifeersete arterite haiguse esinemine.

Astma käsitlus esmatasandil ja digitaalsed abimehed astma ravis

Veebruaris toimus veebiseminar astma käsitluse ning digitaalsete abivahendite kohta. Seminaril tutvustas perearst dr Kersti Veidrik astma uuendatud Eesti ravijuhist, pulmonoloog dr Pille Mukk rääkis raske astma käsitlusest ja perearsti rollist riskipatsiendi tuvastamisel ning perearst dr Laura Prett kõneles riskipatsientide tuvastamisest digitaalsete algoritmide abiga.

Seeninfektsioonidest tingitud küüntekahjustus – diagnoosimine, diferentsiaaldiagnoos ja ravivõimalused

Onühhomükoosiks ehk küüneseentõveks nimetatakse erinevatest tekitajatest põhjustatud infektsiooni varba- või sõrmeküüntel. Küüneseentõbe põhjustavad erinevad tekitajad – dermatofüüdid, mittedermatofüüt-hallitusseened ja pärmseened.

Alaseljavalu füsioteraapia põhimõtted

Alaseljavalu on multifaktoriaalne, see tähendab, et paljud erinevad bioloogilised, psühho-loogilised ja sotsiaalsed tegurid võivad mõjutada valu teket, süvenemist ja püsima jäämist (3, 6).

Analüüside kordamine dünaamikas

Tänapäevasel meditsiinimaastikul on järjest suurem probleem liigne analüüside hulk, mis võib olla tingitud nii patsientide survest, mitmekordsest tellimisest, analüüsi diagnostilise väärtuse vähesest mõistmisest, vale analüüsi tellimisest, analüüsi tegemisest arsti enda kaitseks, analüüsi tegemisest majanduslike vahendite olemasolu tõttu kui ka analüüsi tegemisest lihtsalt selle võimaluse olemasolu tõttu (1). Rutiinselt tellitavad laborianalüüsid annavad 60–70% haiguse diagnoosimiseks vajalikust infost ning laborianalüüside arv suureneb igal aastal. Kokku annavad kliinilised laborianalüüsid umbes 10% tervishoiu kogukuludest (2) ja osade autorite hinnangul umbes 10% meditsiini rahastusest kulub ebavajalike analüüside tellimisele (1).

Uudised ja teated

Algoritm: südamepuudulikkuse patofüsioloogia diabeedi korral

Uudised