Marge Kütt: iga tellitav uuring peab kandma mõtet, kuidas selle tulemus muudab meie patsiendi käsitlust

Marge Kütt. Foto: Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Eli Lilles

Eli Lilles

eli@celsius.ee
Veebikonverentsil „Luubi all uuringud ja analüüsid – kas, kellele ja milleks?“ räägib Põhja-Eesti Regionaalhaigla laboratooriumi juhataja Marge Kütt uuringute pakettidest laborite vaates.

„Meditsiin on oma olemuselt konservatiivne. Seda ta peabki olema, kuna ravi-ja diagnostikameetodid, mida kasutame reaalsete patsientide jaoks, peavad olema tõenduspõhised ning läbinud põhjaliku valideerimisperioodi. Samas peab iga valdkond oma senised seisukohad perioodiliselt üle vaatama ja sageli ka ümber hindama. Nii ka laborimeditsiin,“ selgitab dr Kütt.

 

„Aastaid on labor tegutsenud nagu veebikauplus – siin on meie toodete nimekiri, teie tellite, meie anname tellitu üle leti. Kas sellest, mida te tellisite ka annab sellist rooga valmistada, nagu te silmas pidasite, selle eest meie ei vastuta.

 

Praegu on kõigi laborite pakutavate uuringute nimekirjad pikad, koosnedes mitmesajast uuringust. On esmaseks skriininguks mõeldud ja kinnitavaid uuringuid. Kindlasti ei saa oletada, et üld- või eriarstina tegutsev kolleeg suudab hästi orienteeruda enda erialal toimuvates arengutes ning samal ajal olla kursis ka kõigi muudatustega laborimeditsiinis,“ toob dr Kütt välja.

 

Siin peabki tema sõnul ladusa koostöö huvides appi tulema laboriarst ning koostama diagnoosipõhised algoritmid esmastest ja kinnitavatest uuringutest, pakkuma välja jätku-uuringud ning olema valmis nõustama kolleege, millised laboriuuringud annaksid vastuse tema kliinilisele küsimusele. Selline koostöö võimaldab lõppkokkuvõttes säästa nii aega kui rahalisi vahendeid ja oma ettekandes püüab arst tuua mõned näited.

 

„Uuringute paketid on samuti väga populaarsed, seda eeskätt silmas pidades tervisehuvilisi patsiente, kes soovivad tellida tasulisi teenuseid. Ka siin on nii poolt-kui vastuargumente, mida püüan veidi avada,“ tutvustab dr Kütt oma loengut. „Kui tellimus on lõpuks tehtud ja tulemused käes, siis interpreteering on enamasti lihtne, kuid mitte alati. Räägime ka sellest, millele mõelda, kui tulemus ei ole ootuspärane – kus läheb tervise-haiguse piir ja kes selle kehtestas. Ja kas see on alati võrdne referentspiiri ehk „normiga“,“ lisab ta.

 

„Ja lõpetuseks tahaks meenutada tuntud tõde, et iga tellitav uuring peab kandma mõtet, kuidas selle tulemus muudab meie patsiendi käsitlust,“ rõhutab dr Marge Kütt.

 

 

Konverentsi kava ja registreerumisinfo

Jaga