Reedel toimuv iga-aastane diabeedikonverents koondab olulisimad aktuaalsed teemad kliinilises praktikas ning ravi korralduses. Eesti Endokrinoloogide Seltsi juhi Vallo Volke sõnul on viimased diabeediuuringud toonud järjest positiivseid sõnumeid.
„Kliinilistesse uuringusse on jõudnud üks kord nädalas süstitav insuliin. Kui täna hakkame juba harjuma, et GLP-1 agonisti manustamine võib toimuda sagedusega neli korda kuus, siis insuliini süstivad patsiendid pole seni sellest isegi unistanud,“ tõi Volke näiteks. „Juhul, kui uus molekul osutub uuringutes ohutuks, on sellel oluline mõju nii esimest kui teist tüüpi diabeediga patsientide ravile.“
Uued diabeediravimid trügivad naabererialade arsenali
Volke rääkis, et SGLT-2 inhibiitorid, mis turule tulles ei tekitanud suurt vaimustust isegi diabeediravile spetsialiseerunud arstides, ei väsi üllatamast.
„Grupi mitu ravimit on näidanud väga häid ravitulemusi (langenud väljutusfraktsiooniga) südamepuudulikkuse ravis. Ravitoime on olemas ja sama tugev ka ilma diabeedita patsientidel,“ lausus Volke. „Seega oleme tunnistajaks uue südamehaiguste ravimite grupi sünnile.“
Vähemalt sama suur saavutus on Volke sõnul dapagliflosiiniga saavutatud neerukahjustuse pidurdumine ja vähenenud üldsuremus nii diabeediga kui ilma diabeedita kroonilise neeruhaiguse patsientidel. Seni oli neerukahjustuse vähendamisele suunatud uuringus kanagliflosiiniga näidatud soodne efekt diabeediga patsientidel.
„Oma viimast sõna ei ole kindlasti öelnud ka pikatoimeelised GLP-1 agonistid,“ lisas Volke. „Kuigi selle ravimigrupi soodne toime neerukahjustuse pidurdamisele on nõrgem kui SGLT-2 inhibiitoreil, ootab ka see täpsustamist pühendunud kliinilistes uuringuis.“
Reedel toimuval konverentsil arutatakse käesoleva aasta olulisi märksõnu endokrinoloogias ja koostööd erialade vahel, lisaks võetakse ette olulisimad teemad Euroopa diabeedikonverentsilt, diabeet ja COVID-19 ning palju muud. Täpsema kava ja info registreerimise kohta leiab siit.
