Haavaravi konverents "Atüüpilised haavandid" (10.05.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!

Märts 2022

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Tervishoiusüsteem paraneb vaevaliselt

Rahvatervise arengukavaga on võetud riiklik eesmärk kujundada inimkeskne tervishoid, kus on hoitud nii patsiendid kui ka töötajad. Õdede puudus on Eesti tervishoiuarengut ja kohati isegi tervishoiuteenuste kättesaadavust pidurdanud juba aastaid. Probleemi tõsidus selgus 2014. aastal professor Kiiveti analüüsist, mis hindas juba tollal, et igal aastal oleks vaja koolitada 700 õde.

Pereõde Anastassia Jasevitš: hindan ja väärtustan meeskonnatunnet

Tallinn Perearstikeskuses töötav pereõde Anastassia Jasevitš leiab, et õe amet tähendab elukestvat õpet – äärmiselt oluline on järjepidevalt osaleda erinevatel koolitustel. Pandeemia oma erinevate külgedega on aga andnud igatpidi kinnitust selles osas, et vahel vajab inimene lihtsalt teist inimest.

Õeõppe vastuvõttude suurendamine leevendab õdede nappust

Veebruaris sõlmitud konsensusleppega suureneb õe õppekavale vastuvõetavate õppurite arv 2022. aastal kahe kõrgkooli juures kokku 83 õppuri võrra, 2023. aastal aga võetakse võrreldes praegusega vastu juba 183 õppurit rohkem. Kõrgkoolide esindajate sõnul leevendab see mõnevõrra õdede nappust, kuid kuna hetkeseisuga on hinnanguliselt puudu 4000 õde, siis tegelikult tuleks vastuvõtte veelgi suurendada.

Pereõed saavad õiguse väljastada töövõimetuslehti

Veebruari lõpus kiitis valitsus heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks esmatasandi tervishoiu tugevdamise eelnõu, millega tehtavate muudatuste eesmärk on parandada perearstiabi kättesaadavust ja nimistute teenindamise järjepidevust.

Laste ja noorukite vaktsineerimine COVID-19 vastu

COVID-19 haiguse kulg on ettearvamatu ning haigus võib kahjustada noore inimese tervist ja elukvaliteeti pikaks ajaks. Suurem osa lastest põeb COVID-19 kergekujuliselt või sootuks ilma sümptomiteta.

Laste COVID-19 sümptomitest, haiglaravist ja esmatasandil jälgimisest

2022. aasta märtsiks oleme olnud koroonaviirusega koos juba kaks aastat. Praegu on levimas viiruse omikrontüvi, mis on aasta esimeste kuudega viinud Tallinna lastehaiglasse rohkem kui 200 last – see tähendab, et mõne kuuga on haiglasse sattunud pea samapalju lapsi, kui sattus sinna COVID-19-ga 2020.–2021. aastatel kokku.

Juhtumianalüüs: haiglaravi vajav COVID-19 diagnoosiga täiskasvanud patsient

COVID-19 on äärmiselt nakkav viirushaigus, mille kulg võib kujuneda raskeks. Suurem tõenäosus nakatuda SARS-CoV-2 viirusega ja saada raskemaid tüsistusi on vanemaealistel ja inimestel, kes põevad hüpertensiooni, diabeeti või südame-veresoonkonnahaiguseid (1).

Perearst Aleksandr Komarov: autist vajab tähelepanu ja toetavat keskkonda

Laagri Tervisekeskuse perearst Aleksandr Komarov sõnab, et autismispektri häiretele lähenemine ja selle teraapia sõltub eelkõige sümptomitest, mitte diagnoosist. Äärmiselt oluline on aga sellise häirega lapsele tagada just temale sobiv keskkond, mis toetaks lapse arengut.

2. tüüpi diabeedi hiiliv algus ja selle ennetamine

Kui inimene tunneb end hästi, ei pööra ta sageli tähelepanu oma eluviisile ega kahtlusta ka ühtegi haigust. Ometi on mõned tervisenäitajad, millele tuleks enne kaebuste tekkimist tähelepanu pöörata.

Kõhuvalu – sümptom, mis vajab tähelepanu

Kõhuvalu on suhteliselt sage meditsiiniline probleem, millega puutub kokku igaüks. Kõhuvalu on peamine kaebus 5–10%-l erakoralise meditsiini osakonda jõudvatest patsientidest.

Kuidas edeneb projekt geneetiliste andmete laialdasemaks kasutuselevõtuks?

Personaalmeditsiin on lähenemisviis, mis aitab leida igale inimesele võimalikult individuaalse ennetus- või raviplaani, analüüsides inimese ja vajadusel tema lähedaste terviseandmeid koos elustiili- ja ümbritseva keskkonna andmetega.

Triin Remmel: tubli perearst teeb korra paari aasta tagant maksa tervise jälgimiseks vajalikke analüüse

Rääkisime Ida-Viru Keskhaiglas vastuvõtte tegeva gastroenteroloogi Triin Remmeliga maksa tervisega seotud probleemidest – sellest, mida saaks patsiendi heaks ära teha esmatasandil ja mida saavad patsiendid ise enda heaks teha. Üks oluline võtmesõna on elustiil.

Kroonilise nohuga patsiendi käsitlus

Allergiline ja mitteallergiline riniit on arenenud riikides üks levinuim haigus, mis võib oluliselt halvendada elukvaliteeti. Erinevate andmete põhjal põeb seda haigust 10–40% populatsioonist. Artikli eesmärk on anda lühike ülevaade sagedasematest kroonilise riniidi ja rinosinusiidi põhjustest ja vormidest, nende uurimismeetoditest ja ravivõimalustest.

Kõrva kliiniline uurimine

Erinevaid kõrvaprobleeme esineb igapäevases praktikas üsna tihti ja seda nii lastel kui täiskasvanutel. Järgnevalt annaksin mõningaid soovitusi kõrva uurimiseks, kuna nii mitmedki kõrvaprobleemid on diagnoositavad vaid anamneesi ja kliinilise uurimise käigus.

Kiiranalüüsid pereõe töös

Kiiranalüüs (point of care analüüs, POCT) on analüüs, mille eesmärk on toetada meditsiiniliste otsuste tegemist. Neid iseloomustab tegemine kvalifitseeritud meditsiinipersonali poolt arstliku konsultatsiooni ajal ja patsiendi lähedal, et aidata kaasa kliiniliste otsuste tegemisel parima ravi-ja jälgimisstrateegia valimisele (1).

Suuhingamise tekkepõhjused ja sellest tulenevad terviseprobleemid lapseeas

Suuhingamine (mouth breathing, oral breathing) on seotud nina kaudu hingamise takistusega. Erinevates uuringutes on leitud, et suuhingamist esineb ligikaudu pooltel lastel vanuses 3–14 eluaastat (1–3). Eestis diagnoositakse suuhingamist (RHK-10 diagnoosikoodiga R06.5) laste seas aastast aastasse üha sagedamini – haigekassa andmetel diagnoositi 2009. aastal suuhingamine 106 lapsel ja 2018. aastal oli see arv juba 620, mis tähendab viiekordset kasvu.

Günekoloogilised põletikud

Sageli põhjustavad günekoloogilisi põletikke sugulisel teel levivad nakkused ja seisundid, mis soodustavad normaalse kaitsebarjääri ning tupe mikrobioota tasakaalu häirumist. Kuna põletike kaugtagajärjed mõjutavad naise fertiilsust ja heaolu, siis on põletike ennetamine, õigeaegne diagnoosimine ja ravi olulise tähtsusega.

Kuiva silma sündroom

Kuiva silma sündroom hõlmab väga erinevaid silmakaebuseid ning see on üks sagedasim silmaarstile pöördumise põhjus. Seoses erinevate keskkonnafaktoritega selle haiguse esinemissagedus aina suureneb, ulatudes olenevalt populatsioonist ja asukohast 5–50%-ni (1).