Haavaravi konverents "Atüüpilised haavandid" (10.05.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!

Märts 2021

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Süstime lootust sõna otseses mõttes

Eesti „tähistab“ koroonapandeemia alguse aastapäeva. 2020. aasta 12. märtsil kell 10.00 esineb peaminister Jüri Ratas avaldusega: „Eesti on hädaolukorras.“ Päev on tihe, järgemööda tuleb uudiseid erinevate suuremate ürituste ärajätmisest, sest Eestit ähvardab hirmus epideemia. Kell 23.38 teatavad uudistemajad, et Eestis on pandeemia tõttu kuulutatud välja eriolukord. Sel hetkel on Eestis kakskümmend seitse nakatunut.

Persoon

Mihkel Helemaa: Eesti perearstisüsteemi pluss on läbipaistvus

Belgias töötav perearst Mihkel Helemaa leiab, et Eesti perearstisüsteemi tugev külg on läbipaistvus, samas kui tema kogemused Norras ja Belgias arste ühendavate seltsidega on pigem negatiivsed.

Aktuaalne teema

Digiregistratuuri kaudu vaktsineerima tulemine ei möödunud segadusteta

Oli väga tore ja motiveeriv päev – saime vaktsineeritud ligi 400 inimest. Kõik vaktsi-neeritud olid entusiastlikud ja väga tänulikud. Saime palju positiivseid emotsioone ja tänusõnu, see korvas pika päeva ja vähendas väsimust.

Anneli Talvik: perearst võiks saada ise valida, keda digiregistratuuri kaudu vaktsineerima kutsub

Praegu saavad digiregistratuuri kaudu vaktsineerimisele registreerida vaid teatud riskigruppi kuuluvad inimesed, ent kui need ajad ei täitu, võiks perearstil olla võimalus kutsuda registreerima ka teisi, leiab perearst Anneli Talvik.

Eero Merilind: digiregistratuuri kaudu vaktsineerima tulemine õnnestus hästi

Perearst Eero Merilind rääkis, et tema perearstikeskuses õnnestus üleriigilise digiregistratuuri kaudu vaktsineerimisele registreerimine hästi.

Le Vallikivi: Eesti Perearstide Selts seisab ühiste eesmärkide ja väärtuste eest

Tänavu aasta alguses viidi perearstide seas läbi Eesti Perearstide Seltsi (EPS) tagasiside-küsimustik 2018–2020. Teeme algust uuringu tulemustele tagasiside andmisega: esimeses loos kommenteerib EPS-i juht Le Vallikivi uuringu lõike, mis puudutavad seltsi eesmärke ja põhiväärtuseid, ning räägib uuringust saadud sisendi lülitamisest seltsi tööplaani.

Digiregistratuuri tulek perearstide ellu COVID-19 vastu vaktsineerimise kaudu

Siiani on üleriigilise digiregistratuuri kaudu olnud võimalus patsientidel registreeruda vaid eriarstile. Digiregistratuuri projekt oli aastaid varjusurmas ja käivitus lõpuks 2019. aastal. Aeg-ajalt on ikka kerkinud esile küsimus, miks perearstile ei saa registreerida digiregistratuuri kaudu ning miks perearst kasutab endiselt vanamoodsat ja töömahukat telefoni teel registreerimist. Nüüd, seoses suuremahulise vaktsineerimisvajadusega, on see küsimus taas päevakorral ja perearstid on tõepoolest alustanud liidestumist üleriigilise digiregistratuuriga.

Kus ja kuidas soovivad tulevikus töötada praegused peremeditsiini residendid?

  • Anu Parvelo
  • Gerhard Grents
  • Kristi Kalvet
  • Siiri Paiste
  • Steneli Ploompuu
  • Telli ajakiri
Peremeditsiini residentuuri õppima asudes esitatakse residentidele sagedasti küsimus, miks nad ei taha minna elama ja tööle maale või miks nad ei taha võtta nimistut. Tundub, et küsijad tekitavad negatiivset meelestatust mõlema teema suhtes. Peremeditsiini eriala suurim tugevus on ühe nimistuga töötamine – see tähendab, et antakse võimalus oma patsiente tundma õppida ja toetada neid läbi nende elukaare.

e-Perearstikeskus laseb arstil ja õel ravida, jättes rutiinsed tegevused arvutile

e-Perearstikeskust on sama lihtne kasutada nagu kirjutada-lugeda e-posti, aga erinevalt elektronkirjast on seal rohkem tervisekeskusele vajalikku funktsionaalsust, ja mis peamine – e-Perearstikeskus on turvaline suhtluskanal. Küsimustele vastab Industry62 e-tervise valdkonna üks eestvedajatest Taavi Tasuja.

Teadustöö ja koolitus

Lapse häiritud seksuaalkäitumine ja sekkumise võimalused

Möödunud aastal kirjutasin ajakirja Perearst veebruarinumbris lapse seksuaalsest arengust. Nimetatud artiklis jäid käsitlemata aga mitmed perearsti jaoks vajalikud teemad. Perearst on sageli esimene, kes märkab, et laps on peres hooletusse jäetud, emotsionaalselt ja füüsiliselt väärkoheldud. Mõnikord võib arstil tekkida kahtlus seksuaalsele väärkohtlemisele. Praktikas on teada konkreetseid olukordi, kus laps räägib esimesena väärkohtlemisest just perearstile ning arstil tuleb otsustada, kuidas käituda.

Milliste probleemidega võiks perearst suunata patsiendi plastikakirurgile?

Tartu Ülikooli Kliinikumi plastikakirurg Terje Arak tegi ülevaate plastika- ja rekonstruktiiv-kirurgia tegevusvaldkondadest ja andis muuhulgas nõu, millistel näidustustel võiks patsiendi saata just selle eriala spetsialisti vastuvõtule.

Öine enurees lapseeas

Öine enurees (Enuresis nocturna) on sage lapseea probleem, mis tekitab muret nii lapsele kui ka tema perele. Kirjanduse andmetel pöördub vaid üks kolmandik enureesiga laste vanematest abi saamiseks oma arsti poole õigeaegselt. Öise enureesi diagnoosimisel tuleb keskenduda anamneesi kogumisele ja lapse läbivaatusele, uuringud jäävad tahaplaanile. Ravivalikud sisaldavad mittefarmakoloogilisi ja farmakoloogilisi meetmeid. Peamised enureesi ravimeetodid on alarmaparaadi ja desmopressiini või tritsükliliste antidepressantide kasutamine. Kõikide ravimeetodite kasutamisel on enureesi retsidiivide tekke võimalus jätkuvalt suur (1).

Autoimmuunsed maksahaigused

Autoimmuunsed maksahaigused moodustavad heterogeense rühma harva esinevatest maksahaigustest. Nende hulka loetakse järgmised maksahaigused: autoimmuunne hepatiit (AIH), primaarne biliaarne kolangiit (PBC; nimetus aastani 2015: primaarne biliaarne tsirroos), primaarne skleroseeriv kolangiit (PSC) ja IgG4-ga seotud kolangiit.

Ventrikulaarsed rütmihäired perearstipraksises

Südamel on oma elektrisüsteem, mis reguleerib südamelööke vastavalt organismi üldisele seisundile. Südamelöökide kiiruse või mustri ebanormaalseid muutusi nimetatakse arütmiateks. Ventrikulaarsed rütmihäired esinevad igas vanuses, valdavalt tervetel inimestel teadmata põhjustel, rohkem vaevab see probleem vanemaealisi ja mehi. Väikesel osal patsientidest võib ventrikulaarne rütmihäire olla aga põhihaiguse esmane kliiniline väljendus.

ST-elevatsioonita ägeda koronaarsündroomi uus juhend Euroopa kardioloogide seltsilt

Üks neljast uuest ravijuhendist, mille Euroopa kardioloogide selts (EKS) 2020. aastal välja andis, käsitleb ST-segmendi elevatsioonita ägedat koronaarsündroomi. Eelmine versioon ilmus viis aastat tagasi. Artikli eesmärk on tutvustada uusi ja uuenenud soovitusi.

Kroonilise südamepuudulikkusega patsiendi käsitlus esmatasandil ja suunamine südamepuudulikkuse kabineti õe iseseisvale vastuvõtule

Perearstidel on täita keskne roll kroonilise südamepuudulikkusega patsiendi raviteekonnal. Esmatasandi ülesanne on teha südamepuudulikkuse kahtlusega patsiendil esmane diagnostika, osaleda multidistsiplinaarse meeskonna töös perioodil, mil patsient on spetsialisti jälgimisel, ning tagada palliatiivne ravi (1).

Insuliinravil oleva patsiendi ravi korrigeerimine

Insuliin on kõige tõhusam antihüperglükeemiline ravim, mille annustamist ja HbA1c vähendavat toimet piirab vaid hüpoglükeemia teke. Igapäevapraktikas kohtame palju 2. tüüpi diabeediga patsiente, kelle ravieesmärk ei ole suukaudse kombinatsioonraviga täidetud, kuid insuliinravi alustamist lükatakse edasi. Juba insuliinravil olevate patsientide ravi tõhustamine hilineb samuti, põhjuseks sageli hirm hüpoglükeemia tekke ees. Insuliinravi alustamine ja tiitrimine tekitab seega jätkuvalt katsumusi nii esmatasandiarstile kui ka patsiendile. See artikkel keskendub eelkõige 2. tüüpi diabeedile, mis on valdavalt perearstide käsitleda.

Nahaprobleemid diabeedi korral

Diabeet on grupp ainevahetushaiguseid, mille korral võib olla häirunud insuliini tootmine, insuliini toime või mõlemad. Ükskõik mis tüüpi diabeediga tegu, ravi eesmärk on veresuhkru taseme hoidmine võimalikult normaalsena, et ennetada diabeediga seotud tüsistusi (1). Diabeedi füsiopatoloogilised mehhanismid võivad muuta naha ainevahetust, soodustades diabeediga seotud dermatoloogilisi tüsistusi. Seerumi suurenenud glükoosisisaldus kahjustab nahka, põhjustades infektsioosseid ja muid dermatoloogilisi seisundeid ja sümptomeid. Uuringute põhjal tekivad 30%-l diabeetikutest nahaprobleemid (3). Nahailmingud esinevad sageli enne diabeedi diagnoosi ja mängivad olulist rolli põhihaiguse esmasel tuvastamisel (10).

Mida tuleb teada, kui võrdleme omavahel otsese toimega suukaudseid antikoagulante kodade virvendusarütmiaga patsientidel insuldi ennetuses?

Käesolev ülevaade tõlgendab kolmanda faasi kliiniliste randomiseeritud uuringute võrdluste tulemusi mittevalvulaarse kodade virvendusarütmiaga (KVA) patsientidel, kellel kasutati insuldi ennetuseks otseseid suukaudseid antikoagulante (OSAK) võrdluses varfariiniga (1). Võrdluses on kaasatud neli uuringut: ROCKET AF (rivaroksabaan võrdluses varfariiniga), ARISTOTLE (apiksabaan), RE-LY (dabigatraan) ja ENGAGE AF-TIMI 48 (edoksabaan) (2–5).

Olulised muutused astma ravis

Viimase paari aasta suuremad muudatused astma ravis puudutavad kerge astmaga patsiente. Järjest enam on kasutusel inhaleeritava glükokortikosteroidi (IKS) ja pikatoimelise bronhilõõgasti formoterooli kombinatsioonipreparaadid, mis täidavad korraga nii püsi- kui hooravimi ülesannet. Käesolev ülevaade heidab pilgu 2020. aastal valminud Eesti täiskasvanute astma esmatasandi käsitluse uuele, ajakohastatud juhendile ning Global Initiative for Asthma (GINA) aruannetele, kus eelmainitud muudatusi kajastatakse (1, 2).

Emotsionaalne tuimus: kas see on depressiooniravi negatiivne külg?

Umbes 50–60% depressiooniga patsientidest, keda ravitakse SSRI-de või SNRI-dega, ütlevad, et neil on mingil määral emotsionaalset tuimust, mis võib olla seotud ravimitega (7, 8).

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ravis kasutatavad ravimid

Artikkel teeb ülevaate sellest, millised on kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) ravis kasutatavad ravimirühmad ja nende toimemehhanism ning millest lähtuda preparaadi valikul.

Kuidas tuvastada allergiat?

Allergia on tänapäeval sage, allergia kahtlustamine veelgi sagedasem. Paraku on sage ka ülediagnoosimine. Ainult allergiale iseloomuliku sümptomi esinemine või ainult positiivne allergiatest pole allergia diagnoosimiseks piisav.

Konverents

Naise tervise konverents „Õnne valem“

Naise tervise konverents toimus juba 15. korda ning tänavune konverents kandis pealkirja „Õnne valem“. Arutleti teemadel, millest sõltub naise õnnetunne ning mis teeb õnnelikuks. Konverentsi rõhk oli vaimse tervise teemadel. Räägiti tööõnnest, emotsionaalsest traumast, vaimsest tervisest koroonakriisi ajal, äreva südame sündroomist ja mikrobioomi mõjust tervisele.