Juhtkiri
Kümme aastat vaidlemist, aga mitte ainult ...
- Diana Ingerainen
Märtsi alguses sai meditsiiniportaal Med24 kümneaastaseks. Pilk minevikku näitab, et nii mõnigi teema on jäänud muutumatuks. 2008. aastal ilmus seal Perearsti intervjuu „Diana Ingerainen: esmatasandi meditsiin ei ole Eestis prioriteet“, kus toonane Tallinna Perearstide Seltsi juht arutles esmatasandi arstiabi seisu üle Eestis. Uurisime nüüd, kuidas on tema silmis olukord kümne aasta jooksul muutunud.
Persoon
Triin Perkson: noorte kaasamine on justkui seemne muldapanek tuleviku tarbeks
- Eeva-Liisa Piibeman
- Telli ajakiri
Eesti Perearstide Seltsi värske liige peremeditsiini eriala resident Triin Perkson tunneb heameelt selle üle, et seltsi juhatusse kaastakse ka noori, kuna alles perearstiellu astunud arstid oskavad pakkuda kõrvaltvaataja pilku, mis on organisatsiooni jaoks sama väärtuslik kui seesolija vaade.
Aktuaalne teema
Riskipatsientide pilootprojekt on võimalus muuta perearstide kvaliteedisüsteemi
- Eeva-Liisa Piibeman
- Telli ajakiri
Maailmapanga riskipatsientide pilootprojekti esimene aasta on möödas ning tänavu jätkatakse juba rohkemate osalejatega. Projekti eestkõneleja, Järveotsa perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen tõi esimest aastat kokkuvõtvas intervjuus välja, et kui suudetaks lahendada kitsaskohad, siis võiks pilootprojektist sündida perearstide kvaliteedisüsteemi uuendatud variant.
Noored perearstid soovivad patsientidele parimat arstiabi
- Triin Perkson
- Andres Lasn
- Telli ajakiri
Teadustöö ja koolitus
Riskigruppide vaktsineerimine
- Karmen Jaaniso
- Kadri Kõivumägi
- Telli ajakiri
Perearstidel on suur roll patsientide vaktsineerimisel, mistõttu on oluline, et kõik perearstid oskaksid ära tunda riskigruppi kuuluvaid inimesi ning neid vaktsineerimise osas nõustada. Käesolev artikkel annab ülevaate riskigruppide vaktsineerimissoovitustest, mis võiksid perearsti praksises sagedast kasutust leida. Artiklis käsitletud vaktsiinide loetelu ei ole kindlasti ammendav, vaid välja toodud on peamised riskigruppidele näidustatud vaktsiinid.
Meningiit on haigus, mis vajab kiiret sekkumist
- Liis Sabre
- Telli ajakiri
Kuigi kesknärvisüsteemi infektsioonid on oluliselt harvemad teiste organsüsteemide infektsioonidest, on nad tõsisemad, raskema kulu ja suurema suremusega. Isegi pärast raviga kontrolli alla saamist võivad nad jätta lühema- või pikemaajalisi probleeme peavalude, keskendumishäirete või püsiva puude näol.
Laste lööbega nakkused
- Anneli Larionova
- Telli ajakiri
Vaevusteta hemorroidid ravi ei vaja
- Jüri Kivimäe
- Telli ajakiri
RKH 10 redaktsioon annab koodi I84 vastuseks hemorroidid ehk pärasoole veenilaiendid. Tahaksin alguses kohe selle vea ära parandada ja öelda, et hemorroidid ei ole veenilaiendid. Hemorroidid ehk anaalsed padjandid (ingl k anal cushions) on olemas igal inimesel, see kude areneb välja juba üsasiseselt. Hemorroidid on füsioloogilised struktuurid, mis on vajalikud anaalkanali kaitseks, toimivad tihendava koena ja aitavad saavutada kontinentsi.
Hematuuria käsitlus esmatasandil
- Rauno Okas
- Telli ajakiri
Hematuuria on esmatasandi meditsiinis sage probleem, millel võib olla nii hea- kui pahaloomulisi põhjusi. Eri riikide hematuuria ravijuhendid erinevad üksteisest võrdlemisi palju nii diagnoosikriteeriumide kui ka vajalike täpsustavate uuringute osas. Käesoleva artikli eesmärk on kirjeldada ühte võimalikku Eesti oludesse sobivat käsitlusjuhist, mille on heaks kiitnud Eesti uroloogid ja nefroloogid.
Beeta-adrenoblokaatorid: millal, miks ja kuidas?
- Katrin Keerma
- Telli ajakiri
Alates kasutuselevõtust 1964. aastal, mil stenokardia ravis hakati kasutama propranolooli, on beeta-adrenoblokaatorid (BB) tõestanud oma efektiivsust mitmete kardiaalsete ja mittekardiaalsete haiguste ravis (14). Praegu on maailmas kasutusel 18 erinevat BB-d, millest atsebutoloolil, karteoloolil, nadoloolil, oksprenoloolil, penputoolil, pindoloolil ja tseliproloolil ei ole Eestis müügiluba.
Suure kardiovaskulaarse riskiga patsientide käsitlus
- Signe Alliksoo
- Telli ajakiri
Suure kardiovaskulaarse riskiga patsiendid on iga aastaga järjest paremini kontrollitud ja jälgitud. Seda soosib perearsti kvaliteeditasu süsteem ja ka ravimite valik on lai ning kättesaadavus hea. Ravijuhised peaksid julgustama suure kardiovaskulaarse riskiga patsientidel tõenduspõhiselt kasutama veegi paremaid ravivõimalusi.
Allergia diagnostikavõimalused Eestis
- Kaja Julge
- Telli ajakiri
Allergoloogi põhiline tööriist põhjusallergeeni kindlakstegemisel on nahatorketestid, kuid väga suureks abiks on ka laboratoorne diagnostika. Huupi teste teha ei ole mõtet, eelnema peaks põhjalik anamneesi kogumine, kliinilise leiu hindamine ja toiduallergia korral on eriti oluline testi tulemuste interpreteerimine.
Astma ja rasedus
- Marily Jaagor
- Telli ajakiri
Astma on üks levinumatest kroonilistest haigustest rasedatel ning selle levimus üldpopulatsioonis on viimastel kümnenditel kasvanud. Astma levimus rasedatel kõigub erinevate uuringute alusel keskmiselt 4–8% vahemikus. Astma rasedal võib olla seotud kõrvalekallete riski suurenemisega perinataalperioodis ning selle kulg raseduse ajal võib olla muutlik. Astma ravi optimeerimine on oluline nii ema kui lapse tervise aspektist (1). Hästi kontrollitud astma ei suurenda riske ema või lapse tervisele (2).
Rinosinusiidi diagnostika ja ravi
- Mihkel Plaas
- Telli ajakiri
Kroonilisel rinosinusiidil on suur mõju elukvaliteedile. Selle sotsiaalmajanduslik koormus ühiskonnale on võrreldav teiste krooniliste haigustega nagu krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, astma ja diabeet. Täpne haiguslevimus pole tulenevalt eri uuringutes kasutatud erinevatest diagnoosikriteeriumitest täpselt teada. Küsitlusuuringute järgi on levimus USA-s 14–16% ja Euroopas 6,9–27,1%.
Lapse uni ja sellega seotud häired
- Tuuliki Hion
- Heisl Vaher
- Kadi Veri
- Telli ajakiri
Uni on areneva närvisüsteemi põhiline tegevus. Enne teise eluaasta täitumist magab laps üle poole ajast ööpäevas, teise ja viienda eluaasta vahel poole ajast ja edasi umbes 40% ajast kuni teismeliseea lõpuni. Unel on tohutu suur tähtsus nii eluspüsimiseks kui elutähtsate funktsioonide tagamiseks ja arenguks. Artikkel kirjeldab lapseea une füsioloogiat ning olulisi unega seotud häireid ja nende käsitluspõhimõtteid.
Lapse kõne arengus on peamine roll ikkagi lapsevanematel
- Helen Alter
- Telli ajakiri
Linnu-Lydia Mae on pikaaegsete kogemustega logopeed, kes töötab Tondi Põhikoolis hooldus- ja toimetulekuõppekaval õppivate lastega, kellest paljud on autismispektri häirega. Linnu Mae sõnul meeldib talle vaheldus ja seetõttu töötabki ta raskete diagnoosidega lastega. Intervjuus ajakirjale Perearst tõi Linnu Mae välja mõningad aspektid, millele lastega töötavad inimesed võiksid tähelepanu pöörata. Samuti rõhutas ta, et logopeed ei ole kõneterapeut, vaid kommunikatsioonispetsialist, ning kommunikatsioon ei koosne teatavasti ainuüksi kõnest.
Anne Kleinberg: depressioonis laps vajab aega ja süvenemist
- Sarah Adamson
- Telli ajakiri
Lastepsühhiaater Anne Kleinberg rääkis lapse- ja noorukiea depressiooni avaldumisest, tekkepõhjustest ja ravivõimalustest, rõhutades, et depressiooniravis peab laps olema võrdväärne partner. Kleinberg nentis, et abivajadus on Eestis suurem kui võimalused, mistõttu peaks lastepsühhiaatria rahastus olema prioriteet.
Ülevaade
Perearstide ja peremeditsiini residentide kogemused alkoholisõltuvusega patsiendi ravimisel
- Ingrid Parik
- Ants Kask
- Kadri Suija
- Marta Velgan
- Telli ajakiri
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on alkoholi liigtarvitamine oluline varajase haigestumise ja surma riskifaktor. Teadaolevalt on alkoholi liigtarvitamine seotud üle 200 haigusega, sealhulgas rinnavähi, neuroloogiliste haiguste, maksatsirroosi ja psühhiaatriliste haiguste tekkega (1).
Günekoloogia eriala e-konsultatsioon
- Gabor Szirko
- Telli ajakiri
Käesoleva aasta algusest on perearstidel võimalus paluda e-konsultatsiooni ka sünnitusabi ja günekoloogia erialal naistearstide käest. Sünnitusabi ja günekoloogia on väga lai eriala, mille eripära on nii esmatasandi kui ka erimeditsiini teenuste pakkumine. Laiale erialale omaselt on ka günekoloogias ja sünnitusabis mitmeid alamerialasid ning arstid on sageli spetsialiseerunud kitsamale valdkonnale.
Sisuturundus: Kardiovaskulaarhaigus on oluline tegur hüper-glükeemia ravimi valikul 2. tüüpi diabeediga patsiendil
- Ellen Käpp
- Telli ajakiri
Tartu Ülikooli Kliinikumi endokrinoloogi Triin Egliti sõnul tuleb 2. tüüpi diabeedi ravi planeerimisel arvestada kardiovaskulaarset riski ja kardiovaskulaarhaiguse olemasolu.
Sisuturundus: Uus kombineeritud süsteravi 2. tüüpi diabeedi haigetele
- Kaia Tammiksaar
- Telli ajakiri