Sekundaarne hüpertensioon

Hüpertensioon on müokardiinfarkti, insuldi, südamepuudulikkuse, kodade virvendusarütmia, aordi dissektsiooni, perifeersete arterite haiguse, kroonilise neeruhaiguse ja kognitiivse düsfunktsiooni üks olulisim modifitseeritav riskitegur (1, 7). 2019. aasta seisuga esineb hüpertensiooni Eesti täiskasvanute (vanuses 30–79 a) seas ~ 40%-l (5). Vaatamata kõrge vererõhuga kaasuvatele olulistele terviseriskidele on hüpertensioon sageli pikalt asümptomaatiliselt püsiva haiguskulu tõttu nii aladiagnoositud kui ka alaravitud (2).