Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!
September 2017

September 2017

Arhiiv

Telli ajakiri koju

ESC kongressi uudised kardioloogia arengusuundadest

26.–30. augustil 2017. a toimus Barcelonas Euroopa kardioloogide seltsi (ESC) tänavune kongress. Maailma suurimal kardioloogiavaldkonna üritusel kõneldud olulisimatest teemadest andis Lege Artisele ülevaate ülevaate Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse ülemarst-teadusjuht professor Margus Viigimaa.    

Anu Ambos: sarnaselt empagliflosiiniga vähendab ka kanagliflosiin oluliselt südamepuudulikkuse tõttu hospitaliseerimise riski

9.–13. juunil toimus Ameerikas San Diegos Ameerika Diabeedi Assotsiatsiooni (ADA) kongress. Ülevaate seal räägitud diabeediuudistest annab kongressil osalenud Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku endokrinoloog-ülemarst Anu Ambos.    

Raske patsient vastuvõtul

Paljud uurimustes leitud tegurid võib lühidalt kokku võtta järgmiselt: parima ravisoostumusega on valge vanem naine, kel on probleemilahendusele suunatud toimetulekustiil ja selleks piisavalt vahendeid (telefon, transport, elutingimused, raha, aeg ja head inimsuhted). Kuid nendestki patsientidest näitab mõni vastuvõtul iseloomu. Aga mis siis, kui iseloomu on eriti palju – kui patsiendil on isiksusehäire?    

HCV ja HIV koinfektsiooni haigusjuht

Eestis on probleemiks nii inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) kui ka C-hepatiidi viirusinfektsiooni (HCV) epideemia. Epideemia lõpetamiseks on vajalik üles leida ja ravida kõik nakatunud inimesed. C-hepatiidist on võimalik raviga vabaneda, HIV-infektsiooni aga saab antiretroviirusraviga hoida kontrolli all nii, et nakatunud inimese tervis säilib ja et ta praktiliselt ei ole nakkusohtlik. Seega võib mõlema infektsiooni puhul väita, et ravi on ühtlasi ka preventsioon.    

Sünnitamisega seotud kombestik erinevates kultuurides

  • Eliise Kõosaar
  • Urve Kaasik-Aaslav
  • Õilme Siimer
  • Ene Kotkas
  • Telli ajakiri
Euroopas sünnitusabi osutavatel spetsialistidel ei ole paraku põhjalikke teadmisi teiste kultuuride kohta ja paljudes Euroopa riikides lähtutakse läänemaailma tavadest. Tervishoiutöötajatel oleks aga vaja olla kursis erinevate kultuuride ja uskumustega, et tagada sisserännanud klientidele nendega suhtlemisel turvatunne kvaliteetse teenuse saamiseks.    

Tiia Voor: kroonilise kopsuhaigusega lapsed saavad Eestis heal tasemel ravi

Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku lastearst Tiia Voor märgib, et ehkki füüsiline koormus võib lastel kroonilisi kopsuhaigusi ägestada, ei tohiks neil siiski koormust piirata. Arstid peavad hoolitsema selle eest, et ravi oleks korralik ja laps saaks piisavalt liikuda.    

Sisuturundus: Krooniline lümfotsüütleukeemia

Uute ravimite tulek on toonud kaasa väga positiivseid muutusi kroonilise lümfotsüütleukeemia ravis. Esmakordselt saame kõnelda keemiaravivabadest ning võrreldes varasemaga oluliselt patsienti säästvamatest raviskeemidest, võites seejuures ravi efektiivsuses.     

Stargardti tõve kliiniline mitmekesisus ja seos genotüübiga

14. juunil 2017 kaitses Kalev Nõupuu Tartu Ülikoolis filosoofiadoktorikraadi väitekirjaga „Autosoom-retsessiivne Stargardti tõbi: fenotüübiline heterogeensus ja genotüübi-fenotüübi seosed“. Artikkel annab ülevaate uuringust, mille peamisteks eesmärkideks olid STGD1-puhuste võrkkesta struktuurimuutuste analüüs ja võimalike seoste leidmine haiguse fenotüüpide ja (ABCA4) geenimutatsioonide vahel.     

Miks on oluline rääkida diabeetilisest silmakahjustusest?

Õigeaegne silmapõhja laserravi ja järjest enam ka asjakohane silmasiseste endoteliaalsete kasvufaktori inhibiitorite (anti-VEGF) süstimine võivad ära hoida nägemislanguse ning nägemist ohustava retinopaatia ja kollatähni turse. Et nägemislangust haiguse varajases faasis ei pruugigi olla, siis on regulaarne diabeetikute silmapõhjade sõeluuring ülioluline, võimaldades varajast ja õigeaegset ravi.    

Uudised

Glaukoomi käsitlus eeldab koostööd

Glaukoom on pikaajaline progresseeruv haigus, mille edukaks käsitlemiseks on hädavajalik patsiendi pidev koostöö arstiga. Paraku on ravirežiimi järgimine suuremaks probleemiks, kui arvata võib. Ravi mittejärgimisel on aga võimalik glaukoomi progresseerumise tõttu pimedaks jäämine.    

Uvea melanoom

Uvea melanoomi võib pidada haruldaseks maliigseks kasvajaks. Vaatamata sellele, et meditsiini areng on parandanud lokaalse ravi edukust ja täpsema prognoosi saamist, on metastaaside risk ja suremus püsinud muutusteta. Elulemust võiks parandada suure metastaseerumisriskiga patsientide varasem avastamine ning personaliseeritud ravi. See eeldab multidistsiplinaarset lähenemist, biopsia võtmise juurutamist ning spetsiifilisemaid ja tõhusamaid uvea melanoomi metastaaside ravivõimalusi.    

Kadri Saks: lasteonkoloogias on iga juhtum eelmisest täiesti erinev

Tallinna Lastehaigla hematoloogia-onkoloogia osakonna juhataja Kadri Saksa sõnul on tema eriala ampluaa väga lai. Enamik haiguseid on harvikhaigused, mis tähendab, et iga juhtum ja selle käsitlus võib olla eelmisest täiesti erinev.

Oftalmoloogia – kust tuleme ja kuhu suundume?

Viimase kolmekümne aasta jooksul on oftalmoloogia teinud Eestis läbi peadpööritava arengu. 1980. aastate keskpaigast alates on kasutusele võetud mitmeid uusi kirurgilisi ravimeetodeid, sealjuures tehti esimesed kataraktioperatsioonid kunstläätsega.