Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Oktoober 2018

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Soov teha inimesele head võib mõnikord põhjustada hoopis kahju

Augusti lõpus toimus Kopenhaagenis kuues rahvusvaheline konverents haiguste ülediagnoosimise ennetamisest. Konverentsi kava oli äärmiselt tihe, sisaldades erinevaid loenguid, seminare, töötubasid ja teadustööde ettekandeid ülediagnoosimisest, üleravimisest ja liigsete uuringute tegemisest ning sellega kaasnevatest kahjudest nii indiviidile kui ka ühiskonnale.

Süsteemne juveniilne idiopaatiline artriit ehk Stilli tõbi

Juveniilne idiopaatiline artriit (JIA) on katusdiagnoos lapseeas (enne 16. eluaastat) alanud ja üle kuue nädala kestnud teadmata põhjusega liigesepõletikele. Süsteemne juveniilne idiopaatiline artriit ehk Stilli tõbi on JIA alavorm, mis erineb ülejäänutest nii oma patogeneesi, kliinilise avaldumise, haiguse kulu kui ka võimalike (sh potentsiaalselt eluohtlike) tüsistuste poolest.

Depressiooni diagnostika, ravimid ja ravimeetodid

Depressioon (major depressive disorder) on sage ja invaliidistav haigus, mis on sageli korduva kuluga ja millega kaasneb oluline funktsioneerimishäire. Artikkel annab ülevaate depressiooni diagnostikast, ravimitest ja ravimeetoditest.

Papilloomiviirusnakkusega ja HPV-vaktsiiniga seotud müüdid ning tegelikkus

Tsüstiline fibroos on raske, kuid mitte lootusetu haigus

Tsüstiline fibroos (TF) on Euroopas kõige sagedasem eluiga lühendav autosoom-retsessiivselt pärilik progresseeruv multisüsteemne haigus valgel rassil. Populatsiooni tasemel on TF harv haigus, kuuludes nn harvikhaiguste hulka – Euroopas on haiguse sagedus keskmiselt 1 : 2500 elussünni kohta, kuid see varieerub suuresti geograafiliselt ja populatsiooniti. Näiteks Soomes on haigussagedus 1 : 25 000, samas Iirimaal 1 : 1353 (1). Tiina Kahre doktoritöös selgus, et TF-i sagedus Eestis on 1 : 7500 (2). Seega esineb haigust Eestis ligikaudu kolm korda harvemni kui Kesk-Euroopas, kuid tunduvalt sagedamini kui Soomes.

Uudised

Sisuturundus: CDK 4/6 inhibiitorid – uus ravimigrupp levinud rinnavähi ravis

Vaatamata parimale võimalikule ravile, mis praegu kättesaadav, retsidiveerub varajane rinnavähk 20–30%-l patsientidest. Uuringute alusel on levinud rinnavähiga patsientide viie aasta elulemus väike – keskmiselt 25% (1). Tsükliinsõltuvate kinaaside (CDK) 4/6 inhibiitorid on uus ravimigrupp levinud hormoontundliku HER2-negatiivse rinnavähi ravis.

Kodade virvendusarütmia suukaudne antikoagulantravi

Kodade virvendusarütmia (KVA) on kõige sagedasem südame rütmihäire, mille levimus on hinnanguliselt 2%. Eesti populatsiooni puhul tähendab see umbes 26 000 patsienti. Euroopas tekib ühel neljast keskealisest inimesest elu jooksul KVA. Aastaks 2030 on Euroopas hinnanguliselt 14–17 miljonit patsienti KVA-ga. Haiguse sageduse tõus on tingitud eelkõige vananevast populatsioonist, kaasuvate haiguste (hüpertensioon, ülekaal, diabeet jt) suuremast esinemisest ning haiguse paremast tuvastamisest.

Sisuturundus: ARNI-ravimiklass on toonud uue arusaama südamepuudulikkuse patofüsioloogiast

Oktoobri alguses toimus VI Balti südamepuudulikkuse konverentsi raames satelliitsümpoosion, mille teema oli südamepuudulikkuse medikamentoosne ravi ning spetsiifilisemalt angiotensiini retseptori neprilüsiini inhibiitori (ARNI) ravimiklassi kasutamine südamepuudulikkusega patsientide standardravis. Sümpoosionit toetas ravimifirma Novartis ning seda juhtisid dr Pentti Põder Eestist ja professor Lars Lund Rootsist. Professor Lund tegeleb Stockholmis asuvas meditsiiniülikoolis Karolinska Instituudis südamepuudulikkuse uurimisega.

Ülekaalulisus ja 2. tüüpi diabeet – kuidas liigse kehakaaluga võidelda?

Tänapäeval tuleb kahjuks tõdeda, et ülekaalulisus on maailmas võtmas epideemia mõõtmeid. Rasvumine on tihedalt seotud paljude haigustega ning koos sellega on sagenenud ka 2. tüüpi diabeeti haigestumine. Patsiendi kehakaalu alandamisel tuleb toitumisnõustajal tihtipeale tegeleda mõlema probleemiga koos.

Vähielulemus püsib meestel väiksem kui naistel

Pahaloomuliste kasvajate puhul täheldame elulemuse suurenemist Eestis juba mitme aastakümne vältel (1). Vähielulemust mõõdetakse enamasti viie aasta suhtelise elulemusmääraga (5SE), mis arvutatakse patsientide tegeliku ja eeldatava elulemusmäära jagatisena. Viimane leitakse soo, vanuse ja kalendriaasta järgi rahvastiku elutabelite põhjal. Parema võrreldavuse huvides (sh sooliste erinevuste selgitamiseks) standarditakse elulemusnäitajad vanuse järgi, kasutades rahvusvahelist standardit (International Cancer Survival Standards, ICSS) (2).

Kompuutertomograafia roll kopsuvähi diagnostikas

Tervise Arengu Instituudi andmetel sai hingetoru, bronhi või kopsu pahaloomulise kasvaja esmasdiagnoosi Eestis 2015. aastal kokku 799 inimest, sealhulgas 568 meest ja 231 naist ehk haigust esineb Eestis meestel üle kahe korra enam kui naistel. Kopsuvähk on pahaloomulistest kasvajatest surmapõhjusena esikohal, 2017. aastal suri Eestis selle tõttu 474 meest ja 165 naist. Kopsukasvajate haigestumuskordaja on Eestis olnud viimase 20 aasta jooksul meestel aeglase langustendentsiga ning naistel tõusev (1, 2).

Multimorbiidsus ja ravimite koostoimed

Farmakoteraapia on kõige sagedasem kliiniline sekkumine paljude ägedate ja krooniliste haiguste ravis. Ravimid võivad haiguste raviks ja ennetuseks olla väga tõhusad ning ravijuhised annavad erinevaid tõenduspõhiseid ravimikasutuse soovitusi. Siiski ei sobi üksikute ravijuhendite soovitused alati kokku nende juhendite järgi ravitavate inimeste kompleksse kliinilise seisundiga.

Kehakaalu mõjutab rohkem tegureid kui ainult söömine ja liikumine

Aastaid on peetud ülesöömist ja liikumise vähesust peamisteks ülekaalu põhjustajateks, kuid aja jooksul on jõudnud arstkonda teadmine, et see pole nii lihtne ning kehakaalu mõjutab palju rohkem asjaolusid. Kehakaalu mõjutavatest teguritest rääkis Sinu Arst toitumiskliiniku ning Tartu Ülikooli Kliinikumi androloogiakeskuse arst ja toitumisterapeut Kristel Ehala-Aleksejev.

Ägeda neerukahjustusega patsiendi käsitlus

Äge neerukahjustus on haiglaravil viibivatel patsientidel sageli diagnoositav sündroom, mis seostub pikenenud ravil viibimise aja, kroonilise neeruhaiguse kujunemise ja suurema suremuse riskiga. Artikkel annab ülevaate ägeda neerukahjustuse põhjustest, diagnoosimisest ja üldistest ravivõtetest.

Tiina Uuetoa: praeguse süsteemiga ei ole kvaliteetse eriarstiabi pakkumine jätkusuutlik

Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse juht kardioloog Tiina Uuetoa rõõmustas Lege Artisele intervjuud andes selle üle, et südamepuudulikkuse ravivõimalused on Eestis väga head. Teisalt on meie meditsiinisüsteemis aga mitmeid probleeme, mis takistavad kvaliteetse eriarstiabi pakkumist ning suurendavad patsientide rahulolematust.

Vananev elanikkond vajab aina rohkem sisearsti abi

Sisemeditsiin ja sisearst on meditsiinis tähtsal ja kesksel kohal. Mida suuremad on arstiteaduse edusammud, seda kauem elavad inimesed ja seda sagedamini vajavad nad sisearstide abi.