Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Märts 2022

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Kehavälise viljastamise register vajab loomist ka Eestis

Alates 1978. aastast, mil nägi ilmavalgust esimene kehavälise viljastamise (in vitro fertilisation, IVF) abil loodud inimene, on tänaseks kogu maailmas sündinud enam kui 10 miljonit last, kelle meie sekka saabumiseks on kasutatud abistatud reproduktsiooni tehnoloogiaid (ART).

Thomas Zimmerer: kõik patsientide raviks vajaminev on Eestis olemas

2021. aastal Ida-Tallinna Keskhaigla aasta arsti tiitli pälvinud gastroenteroloog-juhtivarst Thomas Zimmerer leiab, et Eestis on hästi toimivad digisüsteemid. Saksamaal näiteks on residendi „parim sõber“ siiani faksiaparaat.

Viljatusravi võimalused Eestis

Uuringute põhjal on viljatute paaride arv umbes 15% elanikkonnast. Eestis sündis aastal 2020 iga kahekümnes laps kehavälise viljastamise teel. Eesti meditsiinilise sünniregistri andmetel sündis 2020. aastal kehavälise viljastamise abil elusalt 670 last, see moodustab elussündidest 5% (1).

Viljatuse põhjuste kirurgilised ravivõimalused naistel

Viljatust esineb kogu eluajal ligikaudu 15%-l paaridest, kuid suur osa neist ei jää järeltulijateta. Tihti ei ole tegu täieliku viljatusega, ent rasestumine võtab keskmisest kauem aega. Rasestumisvastaste vahendite lõpetamisel rasestub esimese aasta jooksul keskeltläbi 80–85% paaridest, juhul kui naine on noorem kui 38-aastane. Mitterasestunutest umbes pooltel õnnestub rasestumine järgneva aasta jooksul. (1)

Meeste viljatuse põhjustest

Viljatus on olukord, kus regulaarse ja kaitsmata seksuaalelu korral ei õnnestu 12 kuu jooksul saavutada kliinilist rasedust (1). Primaarse viljatuse korral pole õnnestunud saavutada ühtegi rasedust, sekundaarse korral on varasemalt rasedusi olnud (2). Ülemaailmne viljatuse määr on 1960. aastate 7–8%-ga võrreldes kasvanud 15%-ni (3). Mehepoolne viljatus puudutab 7–10% mehi ja viljatuse põhjus jääb 40–60% puhul selgusetuks (4–5).

Hormoonasendusravi võimalikud kasud ja riskid

Hormoonasendusravi (HAR, ingl hormone replacement therapy, HRT) on östrogeeni või östrogeeni ja progesterooni kombinatsiooni kasutamine üleminekuea sümptomite raviks või preventiivsel näidustustel.

Hüpogonadism. Testosteroonasendusravi meestel – kellele ja millal?

Tänapäevase androgeenravi alguseks saab lugeda 1935. aastat, kui Ernst Laqueur eraldas Amsterdamis pulli munanditest testosterooni. Samal aastal suutsid teineteisest sõltumata sünteesida laboris testosterooni Adolf Butenandt Göttingenis ja Leopold Ruzicka Baselis. 1950. aastatel jõudis kasutusse pika­toimeline süstitav testosteroon, 1970-ndatel lisandus suukaudne testosteroon ja 1990-ndatel ka transdermaalne testosterooni ravimvorm.

Reumatoidartriidi ravi raseduse ajal

Reumatoidartriit (RA) on üks sagedasemaid kroonilisi haigusi reproduktiivses eas naistel. Märkimisväärsel osal naistest püsib ka raseduse ajal haigus aktiivsena ja vajab ravi. RA ravi rasedatel on tavapärasest keerulisem, kuna osa ravimeid on vastunäidustatud ja aktiivsena püsiv haigus kujutab endast olulist riski rasedusele ja lootele. Viimaste aastatega on lisandunud informatsiooni ravimite kasutamise ja ohutuse kohta raseduse ajal, mis aitab parandada RA-ga rasedate ravi. (1)

Antihüpertensiivse ravi tõhusus

Kõrgvererõhktõve farmakoteraapia eesmärk on hüpertensiooni tüsistuste vältimine ja südame-veresoonkonnahaiguste üldise riski vähendamine. Farmakoteraapia alustamisel lähtutakse vererõhuväärtustest ja südame-veresoonkonnahaiguste üldisest riskist.

Diabeet ja infektsioonid

Diabeet ehk suhkurtõbi kuulub globaalse haigestumise ja suremuse juhtivate põhjuste hulka. 2019. aastal arvati maailmas olevat hinnanguliselt 463 miljonit 20–79 aasta vanust diabeetikut (9,3% sellest vanusegrupist). Prognooside kohaselt kasvab see arv 2045. aastaks 700,2 miljonini (1). Seos diabeedi ja infektsioonide vahel on praegu kliiniliselt üsnagi hästi teada (2).

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse olemusest ja hapnikravist

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK, inglise keeles COPD – chronic obstructive lung disease) on maailmas laialt levinud kopsuhaigus, mille tervishoiukulud on hingamisteede haiguste seas kõige suuremad, moodustades pea poole (1). KOK on üks peamisi kroonilisi haiguseid, mille diagnoos saadakse kogu eluks. See toob endaga kaasa komplikatsioone, erinevaid terviserikkeid, ägenemiste korral erakorralisi hospitaliseerimisi ja elukvaliteedi languse.

Tsöliaakiast aastal 2022

Aastal 2022 on tsöliaakia (inglise keeles coeliac disease) kogu maailmas sageli esinev, tihti õigeaegselt avastamata ning mitmekülgse kliinilise väljendusega krooniline haigus igas vanuses isikutel.

Krooniline pankreatiit

Krooniline pankreatiit (KP) on sündroom, mille korral korduvate põletike tagajärjel asendub pankrease parenhüüm sidekoega (1, 2). Pankrease sidekoestumine põhjustab progresseeruvat kõhunäärme sise- ja välissekretoorse funktsiooni halvenemist. Iseloomulike tunnustena võivad tekkida kõhunäärme atroofia, kõhunäärme juha striktuurid, kaltsifikaadid, düsplaasia ning valusündroom (3).

Naise tervise XVI konverents „Aegumatu naine“

Märtsi alguses Tallinnas Viru konverentsikeskuses toimunud naise tervise konverentsil käsitleti naiselikke teemasid nii emotsioonide, psüühika kui ka rakutasandil ning jagati tervisega seotud uusi suundumusi, teadmisi ja ka lootusi.

HPV-positiivsed kasvajad – mitte ainult emakakaelavähk

Veebruari alguses toimunud konverentsil Kliinik 2022 oli üks sessioon pühendatud inimese papilloomiviirusele (HPV) ning sellest tingitud kasvajatele. Samuti räägiti HPV-vastasest vaktsineerimisest. Teemat käsitlesid kaasprofessor dr Jana Jaal ja assistent dr Madis Joonsalu Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi hematoloogia-onkoloogia kliinikust ning dr Sandra Kase Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliinikust.

Balti Ateroskleroosi Ühingu VIII kongressil said sõna oma ala spetsialistid

Eelmise aasta detsembris Eestis toimunud Balti Ateroskleroosi Ühingu VIII kongress tõi kokku sadu oma ala spetsialiste 29 riigist. Seekordsel kongressil keskenduti teadustööle ateroskleroosi uurimisel ning ateroskleroosi bioloogilisele ravile.

Põhjalik „multi-oomiline“ uuring pika COVID-i bioloogia kohta

COVID-19 ägedale faasile järgnev nn pikk COVID võib kasvada globaalseks kriisiks, mis mõjutab tervishoidu ja sotsiaalsüsteemi kõigis riikides. Pika COVID-i riskitegurid pole selged ja bioloogilisi põhjuseid mõistetakse puudulikult.