Vähikonverents "Tervistumine" (29.11.2024 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Aprill 2023

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Eesti noorte arstide ootused uuele koalitsioonile

Eesti meditsiinisüsteem ei suuda hoida oma regionaalset haaratust ega pakkuda tervishoiuteenuseid kõigile abivajajatele. Eesti Nooremarstide Ühendus esitab värskele valitsusele oma ettepanekud, kuidas olukorda parandada.

Tartu Kiirabi uus juht peab oluliseks arstibrigaadide säilimist

Eesti patsient on seda väärt, et igas maakonnas oleks ööpäev läbi olemas vähemalt üks arstibrigaad, leiab Tartu Kiirabi uus juht Lauri Kõrgvee.

Triinu Tänavsuu: viimase kahe aasta jooksul on haiglatest lahkunud või töökoormust vähendanud 25% kliinilistest psühholoogidest

Kliinilised psühholoogid tervitavad kollektiivleppesse kirja pandud 20%-list palgatõusu, mis võib nende hinnangul aidata mõningaid murekohti lahendada ja ka kliinilisi psühholooge tagasi haiglatesse tuua. Paraku on aastatega kogunenud palju probleeme, mis veel ootavad lahendamist, rääkis kliiniline lapsepsühholoog ja Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu juhatuse liige Triinu Tänavsuu.

Patsiendiportaal Digilugu muutub Terviseportaaliks

Digilugu välja vahetava Terviseportaali olulisemaid teenuseid saab kasutada juba peagi ning alates sügisest peaks uus portaal olema kättesaadav täismahus.

Esmatasandi arengukava seab suured sihid

Sotsiaalministeerium ja Eesti Perearstide Selts asusid 2022. aastal koostama esmatasandi tervishoiu arengukava, milles lepitakse kokku Eesti esmatasandi tervishoiu arengusuunad ja -vajadused vähemalt aastani 2035.

Ida-Viru Keskhaigla õendusjuht Ksenia Verhovskaja: kõige tähtsam on motiveeritud ja rõõmus töötaja

Edendame meeskonnatööd ja tunnustame kõikide valdkondade töötajaid, sest ainult nii saame loota, et meie juurde tahetakse tööle tulla, tõdes Ida-Viru Keskhaigla juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja.

Meditsiiniterminoloogia tänapäev

Meditsiiniterminoloogia all mõistetakse üldjuhul tervishoius kasutatavat oskuskeelt, mille abil kirjeldatakse inimkeha keerukust, terviseseisundit, vigastusi, haigusi jmt. Selle oskuskeelega tehakse tutvust anatoomiaõpikutes, sõna- ja käsiraamatutes, haiguste klassifikatsioonides, ravijuhendites, teadusartiklites jm, seda keelt omandatakse kutse- ja kõrgharidusõppes, arendatakse koostöös erialaasjatundjate ja keeleinimestega.

Uni ja toitumine

Pole midagi mõnusamat kosutavast unest. Kehvasti magatud öö ei tule kasuks ei meie füüsilisele ega vaimsele tervisele. Või ka vastupidi: kehv füüsiline või vaimne tervis ei tule kuidagi kasuks unekvaliteedile.

Tervislik veganlus

Veganlus on veendumus ja eetiline maailmavaade, millega püütakse võimaluste ja teostatavuse piires välistada igasugune loomade julm kohtlemine ja ärakasutamine toiduks, riietuseks või muul eesmärgil. Veganluse üheks praktiliseks väljenduseks on täistaimne toitumine.

Hingamisteede endoskoopia ravimiga esilekutsutud une ajal

Uneaegne hingamisteede endoskoopia on norskamist ja uneapnoed objektiveeriv uuring, mille käigus saavutatakse farmakoloogilise sedatsiooniga patsiendi loomulikule unele võimalikult ligilähedane seisund. Uuring aitab hinnata operatiivse ravi vajadust.

Sünnieelsed kromosoom­haiguste sõeluuringud

Loote kaasasündinud väärarengud ja geneetilised defektid on üheks põhiliseks perinataalse suremuse ja haigestumise põhjuseks. Kromosoomide arvulised ja ehituslikud muutused on sagedased vead, mis viljastumisel tekivad.

Atoopilise dermatiidi kliinilise pildi muutumine sünnist täiskasvanueani ja sagedasemad provotseerivad tegurid vanusegrupiti

Atoopiline dermatiit (AD) on sage krooniline dermatoos. Eelkõige on mõjutatud lapsed, kuid probleem on laialdaselt levinud ka täiskasvanute seas. Tegemist on kompleksse, eelkõige geneetilise haigusega, mis on tingitud epidermise ehk marrasknaha suurenenud läbilaskvusest ja häirunud barjäärifunktsioonist. Artikli eesmärk on anda lühiülevaade haiguse olemusest ja erinevatest väljendusvormidest. Käsitletakse AD-d provotseerivaid faktoreid ja ravi.

Sagedamini kasutatavad ravimid, mis vajavad kõrvaltoimete tõttu laboratoorset jälgimist

Laboratoorseid analüüse on võimalik kasutada, et ennetada, avastada ja hoida kontrolli all erinevaid ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimeid. Umbes 70% kõikidest meditsiinis tehtavatest otsustest põhinevad laborianalüüside vastustel (1).

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekkene pulmonaalhüpertensioon

Artikli eesmärk on anda ülevaade kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) tekkese pulmonaalhüpertensiooni (PH) tunnustest, diagnoosimisest, edasisest käsitlusest ja ravivõimalustest.

Bioloogiline ravi raske astma korral

Eestis põeb astmat hinnanguliselt 5–8% täiskasvanud elanikkonnast, kuid arvatakse, et paljudel astmat põdevatel inimestel on haigus diagnoosimata ning seetõttu ka korrektne ravi saamata (1, 2). Samas on nüüdisaegse raviga võimalik saavutada enamikul haigetel astma üle täielik kontroll, säilitada elukvaliteet ning töövõime.

Kodade virvendusarütmia

Kodade virvendusarütmia (KVA) on kõige sagedamini esinev püsiv südame rütmihäire. Kogu maailmas esineb see ligikaudu 2%-l inimestest (1). Eestis võib hinnanguliselt olla kuni 26 000 kodade virvendusarütmiaga inimest (2). KVA on kliiniliselt oluline eelkõige seetõttu, et suurendab suremusriski, halvendab elukvaliteeti ja suurendab oluliselt arteriaalse trombemboolia riski, mille kõige ohtlikum väljendus on ajuinfarkt. KVA teine oluline tüsistus on tahhükardiomüopaatiast tingitud südamepuudulikkus.

Diabeetilise retinopaatia ravivõimalused

Diabeetiline retinopaatia on diabeedi levinud tüsistus, mida iseloomustab võrkkesta väikeste veresoonte kahjustus kõrgenenud veresuhkrutaseme foonil. Diabeedist tingitud mikroangiopaatia tõttu suureneb veresoonte läbilaskvus ning tekib reetina verevarustushäire, mis lõpuks võib viia nägemise halvenemiseni.

Õndraluu- ehk sabakondivalu

Õndraluu valu ehk coccydynia või coccygodynia (koktsügodüünia) on valu, mis esineb õndraluu piirkonnas. Enamasti põhjustab kaebuseid istumine, valu võivad süvendada defekatsioon ja seksuaalne vahekord. Valu võib tugevneda istumast tõusmisel või istudes tahapoole nõjatudes. Ka pikem seismine võib anda õndravalu. (1–3)

Sclerosis multiplex – korduvate ägenemistega haige käsitlus ja järeldused

Praeguseks 33-aastane patsient haigestus esmaselt 20.06.2006 viirusinfektsiooni järgselt, mil kolme nädala jooksul tekkis süvenev vasaku kehapoole tuimus ja nõrkus. Patsient pöördus 4.07.2006 viirusinfektsiooniga Merimetsa nakkuskliinikusse, kus puukide põhjustatud haigused välistati.

Paanikahäire tekkepõhjused ja ravi

Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. väljaande (RHK-10) järgi on paanikahäire peamiseks tunnuseks korduvad rasked ärevushood ehk paanikahood, mis tekivad olukordades, kus ei ole reaalset ohtu.

Naise tervise konverents: lapse seksuaalne areng ja selle toetamine ning ülevaade suguhaiguste testimisest

10. märtsil toimunud naise tervise XVII konverentsil oli fookuses naise seksuaaltervis. Artikkel teeb kokkuvõtte kahest konverentsil käsitletud teemast.

Uudised

Haiglate meditsiinitöötajate e-maili aadressid vajavad vahetamist

Head haiglate meditsiinitöötajad! Selleks, et kõik meie pakutav vajalik info jõuaks teieni, on vajalik muuta konto seadetest töine e-maili aadress isikliku vastu.

Soovite tellida ajakirja Lege Artis?

Lege Artis – artiklid arstilt arstile. Lege Artise mitmekülgse teemavaliku hulgast leiab praktilise väärtusega ja huvitavaid artikleid iga meditsiinivaldkonna esindaja.