Hooldekodu ja haigla juhatuse liikme vastutus karistusseadustiku § 123 järgi

Sandra-Kristin Kärner
vandeadvokaat, Advokaadibüroo Derling Primus; Tartu Ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse osakonna õppeülesande täitja
Ants Nõmper
Dr. iur., juhtivpartner, Ellex Raidla Advokaadibüroo; Tartu Ülikooli meditsiiniõiguse õppejõud2019. aasta lõpus jõudis riigikohtu kriminaalkolleegium õigusteadlaste ja -praktikute ringkonnas palju kõneainet pakkuva kohtulahendini. Nimelt võeti selles lahendis vaatluse alla karistusseadustiku (KarS) § 123 järgi kvalifitseeritava kuriteo – ohtu asetamine – koosseis. Kohtulahend on kõnekas eeskätt seetõttu, et riigikohus selgitas esimest korda eakate hooldekodu pidaja (st juhatuse liikme) karistusõiguslikku vastutust KarS § 123 järgi. Sealjuures on riigikohtu menetluses ja kohtulahendis väljendatud seisukohad karistusõiguse üldist dogmaatikat arvesse võttes kohaldatavad mistahes tervishoiuteenuse osutaja ja haigla juhatuse liikmele.