Liigu edasi põhisisu juurde
Med24
Perearst
Apteeker
Pereõde
Eesti Arst
Lege Artis
Tellimine
Otsi lehelt
Sisesta otsingusõnad
Uudised
Erialad
Dermatoloogia
Endokrinoloogia
Erakorraline meditsiin
Farmaatsia
Gastroenteroloogia
Günekoloogia
Kardioloogia
Kirurgia
Neuroloogia
Oftalmoloogia
Onkoloogia
Ortopeedia
Otorinolarüngoloogia
Pediaatria
Peremeditsiin
Psühhiaatria
Pulmonoloogia
Reumatoloogia
Uroloogia
Vaktsineerimine
Andmebaasid
RHK-10
Ravimite andmebaasid
ATC Puu
Koolituskalender
E-koolitused
Tööpakkumised
Registreeru
Logi sisse
Väljaanded
Med24
Perearst
Apteeker
Pereõde
Eesti Arst
Lege Artis
Tellimine
Pereõdede sügiskonverents (21.11.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!
Aprill 2020
Arhiiv
Telli ajakiri koju
Ennast säästev suhtlemine
Piret Bärg
Telli ajakiri
Veel mõne aja eest oli kõik tavaline. Väike ärevus küll õhkus Hiina suunast meieni, kuid kõik tundus siiski kauge ja hoomamatu. Praegu on aga hirm paljude jaoks igapäevane emotsioon. Kui vaadata laiemat pilti, on inimkond ja haigused alati käinud käsikäes. Ometigi on praegu midagi hoopis teistmoodi. Elame heaoluühiskonnas, kus meditsiin on efektiivsem kui kunagi varem. Oleme harjunud teadmisega, et kõik on ravitav. Seepärast on inimesed eriti tundlikud kõige suhtes, mis õõnestab nende senist turvatunnet. Kui inimene tajub ohtu oma tervisele, ei piisa enam infost, vaid oluline on ka viis, kuidas seda edastatakse. Suhtlemine on meditsiinis alati olnud kriitilise tähtsusega. Praegusel ajal seda enam.
Hooldekodu ja haigla juhatuse liikme vastutus karistusseadustiku § 123 järgi
Sandra-Kristin Kärner
Ants Nõmper
Telli ajakiri
2019. aasta lõpus jõudis riigikohtu kriminaalkolleegium õigusteadlaste ja -praktikute ringkonnas palju kõneainet pakkuva kohtulahendini. Nimelt võeti selles lahendis vaatluse alla karistusseadustiku (KarS) § 123 järgi kvalifitseeritava kuriteo – ohtu asetamine – koosseis. Kohtulahend on kõnekas eeskätt seetõttu, et riigikohus selgitas esimest korda eakate hooldekodu pidaja (st juhatuse liikme) karistusõiguslikku vastutust KarS § 123 järgi. Sealjuures on riigikohtu menetluses ja kohtulahendis väljendatud seisukohad karistusõiguse üldist dogmaatikat arvesse võttes kohaldatavad mistahes tervishoiuteenuse osutaja ja haigla juhatuse liikmele.
Ägedasse müokardiinfarkti haigestumise statistika 2018
Merike Rätsep
Telli ajakiri
Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on suurim (umbes 40% 2017. aastal) Eesti elanike tervisekaotuse põhjustaja (1). Artikkel annab ülevaate Tervise Arengu Instituudi avaldatud ägedasse müokardiinfarkti haigestumise statistikast 2018. aastal.
Arterite jäikus ja kardiovaskulaarne risk
Kristjan Pilt
Margus Viigimaa
Telli ajakiri
Arterite jäikuse mõõtmine on alates 1990. aastate lõpust olnud põhimetoodika suurte arterite funktsiooni ja nende muutuste hindamiseks. Viimase kümnendi jooksul on olnud suur huvi varajase vaskulaarse haiguse avastamise vastu, et vältida edasisi kardiovaskulaarseid sündmusi.
Seksuaalvägivald laastab tervise
Made Laanpere
Telli ajakiri
Kui sageli on patsient teile rääkinud seksuaalvägivalla kogemisest lapsepõlves, teismeliseeas, täiskavanueas? Millal olete ise kahtlustanud, et patsient võib olla seksuaalvägivalla üleelanu? Kas olete kunagi küsinud, kas keegi on patsiendile (seksuaalselt) haiget teinud?
Uudised
Telli ajakiri
A-hemofiilia nüüdisaegne ravi
Eli Lilles
Telli ajakiri
17. aprillil tähistatakse maailmas hemofiiliapäeva. Kuigi hemofiiliapatsiente pole meie hulgas palju, on tegu mõnevõrra ebatavalisemate patsientidega, kes võivad teatud hetkedel vajada kiiret reageerimist. Milline on hemofiiliapatsientide olukord ja ravivõimalused Eestis, rääkis intervjuus Põhja-Eesti regionaalhaigla hematoloog dr Mariken Ross.
Haigusjuht: operatsiooniaegne lõikepiiride kiiruuring neurovaskulaarset kimpu säilitaval endoskoopilisel prostatektoomial
Rauno Okas
Telli ajakiri
Eesnäärmevähk on Eesti meestel üks enim esinev kasvaja ja sellesse haigestumine sageneb. Siinkohal kirjeldatakse eesnäärmevähi juhtu, kus tehti operatsiooniaegne lõikepiiride kiiruuring neurovaskulaarset kimpu säilitaval endoskoopilisel prostatektoomial.
Haigusjuht: Takotsubo kardiomüopaatia 2. tüüpi diabeetikul
Eno-Martin Lotman
Telli ajakiri
Ägeda müokardiinfarkti ja Takotsubo sündroomi eristamine võib olla keeruline, eriti kui esineb ka koronaararterite kahjustust (4). Takotsubo sündroomiga patsientidest on umbes 21%-l diabeet ning nende haiguste koosesinemisel on enamasti tegemist apikaalse kontraktsioonihäirega, sagedamini esineb halvem vasaku vatsakese süstoolne funktsioon, kopsupais ning vajalik võib olla pikem haiglaravi (5).
Südamehaaratusega Fabry tõbi
Priit Pauklin
Telli ajakiri
Fabry tõbi on pärilik X-kromosoomiga seotud ladestushaigus, mis põhjustab ensüümi alfa-galaktosidaas A puudulikkuse. Mainitud ensüüm vastutab lipiidi globotriaosüülkeramiidi (GL-3) lõhustumise eest organismis. GL-3 kuhjumine erinevates organites viib nende funktsiooni häireteni ja Fabry tõve kliinilise väljenduseni. Artikli eesmärgiks on tutvustada Fabry tõvest tingitud südamega seotud muutuseid ja anda soovitusi, millistel patsientidel peaks kaaluma sõeltestimist Fabry tõve suhtes (1).
Perearstide ja pereõdedeni jõudis kliiniliste otsuste tugisüsteem
Madis Filippov
Telli ajakiri
Perearsti töölaual muutus kättesaadavaks nüüdisaegne teaduspõhine kliinilist tööd toetav ravijuhendite andmebaas.
Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsiendi toitumine
Elmira Gurbanova
Telli ajakiri
Ligikaudu ühel kolmest kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) haiglas viibivast patsiendist ja ühel viiest KOK-iga ambulatoorsel ravil olevast patsiendist on vaegtoitumuse oht (1). Seetõttu peaks eriti raske kuluga kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientide ravimeeskonda kuuluma lisaks pulmonoloogile, perearstile, hapnikraviõele, sotsiaaltöötajale, füsioterapeudile ning psühholoogile ka toitumisterapeut. Vaegtoitumine võib areneda mitme aasta jooksul järk-järgult või ägenemiste järgselt (2).
Kopsusiirdamine psühholoogi pilgu läbi
Hõbe Treufeldt
Telli ajakiri
Kopsusiirdamine on saanud aktsepteeritud ravimeetodiks paljudele patsientidele, kellel on diagnoositud lõppstaadiumis kopsuhaigus. Kopsusiirdamise tulemusena paraneb patsientide elu nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Muidugi sõltub siirdamise tulemus siirdamise tinginud haiguse kulust, samuti väga paljudest erinevatest siirdamiseelsetest ja -järgsetest faktoritest. Nende faktorite seas on ka kogetud psühhosotsiaalsed probleemid. Järgnev artikkel annab lühiülevaate kopsusiirdamist vajavate patsientide kõige sagedasemate psühhosotsiaalsete probleemide kohta ning pakub välja viise, kuidas patsiente nendega toimetulekul toetada.
Lühidalt astma käsitlusest täiskasvanutel
Birgit Vatter
Telli ajakiri
Astma on heterogeenne haigus, mille esinemissagedus varieerub eri riikides vahemikus 1–18% (1). Eestis põeb astmat 5–8% täiskasvanud elanikkonnast (2). Tegemist on seega sageli esineva haigusega, millega puutuvad vähemal või rohkemal määral kokku kõigi meditsiinierialade esindajad. Käesolevas artiklis tuleb juttu nii astma olemusest, diagnostikast, üldistest ravipõhimõtetest kui ka olulisematest muudatustest viimase aja ravisoovitustes.
E-sigarettide tarbimisega seotud kopsukahjustus
Kristel Sepp
Telli ajakiri
2003. aastal leiutas Hiina farmatseut elektroonilise sigareti, kuna tema isa suri kopsuvähki ning ta ise oli samuti suitsetaja. Seade sai loodud lootuses, et see on ohutum alternatiiv tavalisele suitsetamisele (1). E-sigaretid on suuremas mahus kasutusel olnud viimase aastakümne jooksul ning vaikselt hakatakse mõistma tegelikke tagajärgi ning seoseid kopsukahjustusega.
Merit Kudeviita: rasketes olukordades on kolleegide tugi tähtis
Triin Raestik
Telli ajakiri
Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater Merit Kudeviita peab oluliseks, et rasketes olukordades oleks olemas kolleegide tugi ning võimalus oma tegevus ning sellega seotud kõhklused ja ebakindlus läbi arutada. Veel nentis ta intervjuus Lege Artisele, et läbipõlemine on meditsiinitöötajate seas sage ning psühholoogilise toe ja nõustamise vajadus seega ilmne.
COVID-19 – kaos immuunsüsteemis
Pärt Peterson
Telli ajakiri
Koroonaviirusesse nakatunute arv maailmas on ületanud miljoni piiri, kuid tõhusaid ravimeetodeid ja ennetusviise, rääkimata vaktsiinist, veel ei ole. Kõige optimistlikuma hinnangu järgi valmib esimene vaktsiin alles aasta või pooleteise pärast. Seniks, kuni toimiv vaktsiin ja viirusevastane ravi puudub, tuleb eelkõige kaitsta riskirühmi viiruse eest.
September 2024
August 2024
Mai 2024
Aprill 2024
Märts 2024
Veebruar 2024
November 2023
Oktoober 2023
September 2023
August 2023
Mai 2023
Aprill 2023
Märts 2023
Veebruar 2023
November 2022
Oktoober 2022
September 2022
August 2022
Mai 2022
Aprill 2022
Märts 2022
Veebruar 2022
November 2021
Oktoober 2021
September 2021
August 2021
Mai 2021
Aprill 2021
Märts 2021
Veebruar 2021
November 2020
Oktoober 2020
September 2020
August 2020
Mai 2020
Aprill 2020
Märts 2020
Veebruar 2020
November 2019
Oktoober 2019
September 2019
August 2019
Mai 2019
Aprill 2019
Märts 2019
Veebruar 2019
November 2018
Oktoober 2018
September 2018
August 2018
Mai 2018
Aprill 2018
Märts 2018
Veebruar 2018
November 2017
September 2017
Aprill 2017
Veebruar 2017
Ajakiri
Vali