Liigu edasi põhisisu juurde
Med24
Perearst
Apteeker
Pereõde
Eesti Arst
Lege Artis
Tellimine
Otsi lehelt
Sisesta otsingusõnad
Uudised
Erialad
Dermatoloogia
Endokrinoloogia
Erakorraline meditsiin
Farmaatsia
Gastroenteroloogia
Günekoloogia
Kardioloogia
Kirurgia
Neuroloogia
Oftalmoloogia
Onkoloogia
Ortopeedia
Otorinolarüngoloogia
Pediaatria
Peremeditsiin
Psühhiaatria
Pulmonoloogia
Reumatoloogia
Uroloogia
Vaktsineerimine
Andmebaasid
RHK-10
Ravimite andmebaasid
ATC Puu
Meditsiinisõnastik
Koolituskalender
E-koolitused
Tööpakkumised
Registreeru
Logi sisse
Väljaanded
Med24
Perearst
Apteeker
Pereõde
Eesti Arst
Lege Artis
Tellimine
Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!
September 2019
Arhiiv
Telli ajakiri koju
Jalgade veenilaiendid on enamasti kosmeetiline probleem
Heli Järve
Telli ajakiri
Veenide kaudu toimub vere liikumine kudedest südame poole. Jalgadel aitab sellele kaasa nn lihaspump: (peamiselt) säärelihaste kokkutõmbed soodustavad vere voolamist ülespoole. Veenilaiendid ehk varikoossed veenid, vaariksid või varikoos on venoosse puudulikkuse üks väljendusi, mida iseloomustab nahaaluste ehk pindmiste veenide looklevus ja laienemine.
Uudised
Piret Rospu
Telli ajakiri
Erektsioonihäire põhjused ja ravi
Kristo Ausmees
Telli ajakiri
Seksuaalsus on üks inimese vaimse ja füüsilise kooskõla aluseid, olles suure tähtsusega kogu elu jooksul. Aktiivne seksuaalelu on üldise elukvaliteedi oluline komponent ja mõjutab nii ühiskondlikku aktiivsust, enesehinnangut kui ka tervisenäitajaid.
Viimane gripihooaeg oli haigestunute arvult viie aasta leebeim
Olga Sadikova
Telli ajakiri
Eestis haigestus 2018/2019. hooajal grippi hinnanguliste arvestuste järgi 45 000 – 55 000 inimest. Terviseameti andmeil hospitaliseeriti raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu 1662 inimest (2017/2018. hooajal 1946 inimest). Intensiivravi vajas 130 inimest (2017/2018. hooajal 212 inimest). Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 57 haigestunut (2017/2018. hooajal 94 inimest).
Ülemiste hingamisteede viirushaiguste ravisoovitused
Reet Laidoja
Telli ajakiri
Ehkki ülemiste hingamisteede viirushaigused on isemööduvad seisundid, olenemata sellest, kas ravida või mitte, saab ravimitega sümptomeid leevendada: alandada palavikku, vähendada peavalu, alandada turset ninas ning kergendada köha.
Äärmusliku kaaluga patsiendi eripärad
Liisa Randmäe
Telli ajakiri
Enamiku ravimite korral kehtib põhimõte, et üks annus sobib kõigile. Tegelikkuses peab arvestama, et kaal, vanus, geneetika, samaaegsed haigused jt faktorid võivad mõjutada farmakokineetilist ja farmakodünaamilist vastust ning sellises olukorras tuleb kasutada annustamisel personaalset ja ravimispetsiifilist lähenemist (6).
Kõhukinnisuse ravi on põhjuslik
Karina Tint
Telli ajakiri
Kõhukinnisus on sooletegevuse häire, mille korral roojamine toimub harvemini kui kolm korda nädalas, roojamisega kaasneb n-ö punnitamine või iste konsistents on kõva või pabulakujuline vähemalt veerandil juhtudest. Enamik inimesi on kogenud lühiajalisi, mööduvaid kõhukinnisuse episoode. Artikkel käsitleb kõhukinnisuse põhjuseid, diagnoosimist, ravi ja ennetamist.
Uudistavalt maksarasvtõvest
Riina Salupere
Telli ajakiri
Maksarasvtõbi koos maksaalkoholtõve ja C-hepatiidiga on sagedased kroonilised maksahaigused nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas ning Eestigi ei ole siin erand.
Vajalikud mikro- ja makrotoitained taimetoitlase menüüs
Marta Velgan
Telli ajakiri
Viimase paari aastaga on taimetoitlaste hulk maailmas plahvatuslikult kasvanud ning üha enam inimesi on vähendamas loomse toidu osakaalu oma toidulaual. Seda illustreerib ilmekalt toidupoodides vegantoodete valiku suurenemine ning taimset toitu pakkuvate söögikohtade arvu kiire kasv. Artikkel keskendub olulistele mikro- ja makrotoitainetele, millele tuleks täistaimetoitluse puhul tähelepanu pöörata.
Tänapäevane kardioloogiline farmakoteraapia
Eno-Martin Lotman
Telli ajakiri
Kardiovaskulaarsed haigused (KVH) on läänemaailmas väga oluline tervishoiukulude allikas ning tervishoiuteenuste kasutamise põhjus. Kardiovaskulaarhaigused mõjutavad väga oluliselt inimeste elukvaliteeti ning elu pikkust. Viimastel aastakümnetel on kardioloogiliste protseduuride arsenali lisandunud mitmeid uuendusi. Sellega paralleelselt on aga suuri muutusi toimunud ka südame- ja veresoonkonnahaiguste ravimite kasutamises.
Ülevaade enimkasutatud diabeediravimitest
Kristina Isand
Telli ajakiri
Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliini tootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Insuliin on pankrease ehk kõhunäärme toodetav hormoon, mis on vajalik kehale toitainete omastamiseks.
Stressi põhjuse teadvustamine on vajalik samm paranemise suunas
Geia Randma
Telli ajakiri
Stress on emotsionaalne ja kehaline reaktsioon pingele. Pinge võib tekkida välistest või sisemistest teguritest. Isegi sündmused, mis on meile nauditavad, võivad olla stressirohked – näiteks puhkus, kolimine, uue töö alustamine, lapsevanemaks saamine, jõulud jne. Artikkel annab ülevaate stressi olemusest ja tüsistustest ning toob välja soovitused, kuidas stressiga iseseisvalt toime tulla ja millal otsida spetsialisti abi.
Mäluhäirete ennetamisega peaks alustama hiljemalt keskeas
Mari-Liis Laanetu
Telli ajakiri
Mälu on informatsiooni töötlemise süsteem, mille peamised ülesanded on info salvestamine (kodeerimine), säilitamine ja taasesitamine erinevatel ajahetkedel. Kui mõni neist protsessidest enam endisel moel ei tööta, ilmnevadki mäluhäired.
Apteegireform kütab kirgi
Eeva-Liisa Piibeman
Telli ajakiri
2020. aasta 1. aprillil jõuab lõpule viieaastase üleminekuajaga apteegireform, mille tulemusel lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning enamusosalus kõigis apteekides peab kuuluma sõltumatutele proviisoritele. Augusti lõpus esitles sotsiaalministeerium apteegireformi puudutavat apteegiteenuse uuringut. Lähenev reformi üleminekuperioodi lõppemise tähtaeg ja värsked uuringutulemused tekitasid palju emotsioone ning sellel teemal avaldasid arvamust mitmed asjaosalised. Artikkel toob välja meedias avaldatud poolt- ja vastuargumendid.
Koos tehes saavutaksime rohkem!
Daisy Volmer
Telli ajakiri
Farmaatsiahariduse tulevik nii Eestis kui ka Euroopa Liidus lähtub sellest, milline saab olema apteekri roll. Pikalt on arutatud selle üle, kuidas kirjeldada nõudeid farmaatsiaharidusele. Praeguses farmaatsiaõpet reguleerivas Euroopa Liidu direktiivis on nimekiri õppeainetest, mille läbimine peaks tõendama ravimialaste eriteadmiste olemasolu. Kuidas aga selliselt jagatud teadmist Euroopa tasemel ühtlustada? Ja kas seda ongi vaja?
Oktoober 2023
Aprill 2023
Oktoober 2022
Aprill 2022
September 2021
Märts 2021
September 2020
Märts 2020
September 2019
Märts 2019
November 2018
September 2018
Mai 2018
Märts 2018
November 2017
Oktoober 2017
September 2017
Mai 2017
Aprill 2017
Märts 2017
Veebruar 2017
Jaanuar 2017
November 2016
Oktoober 2016
September 2016
Mai 2016
Aprill 2016
Märts 2016
Veebruar 2016
Jaanuar 2016
November 2015
Oktoober 2015
September 2015
Mai 2015
Aprill 2015
Märts 2015
Veebruar 2015
Jaanuar 2015
November 2014
Oktoober 2014
September 2014
Mai 2014
Aprill 2014
Märts 2014
Veebruar 2014
Jaanuar 2014
November 2013
Oktoober 2013
September 2013
Mai 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
November 2012
Oktoober 2012
September 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Veebruar 2011
Jaanuar 2011
November 2010
Oktoober 2010
September 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
Oktoober 2009
September 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
Oktoober 2008
September 2008
Mai 2008
Märts 2008
Veebruar 2008
Jaanuar 2008
November 2007
September 2007
Ajakiri
Vali