Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

September 2019

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Jalgade veenilaiendid on enamasti kosmeetiline probleem

Veenide kaudu toimub vere liikumine kudedest südame poole. Jalgadel aitab sellele kaasa nn lihaspump: (peamiselt) säärelihaste kokkutõmbed soodustavad vere voolamist ülespoole. Veenilaiendid ehk varikoossed veenid, vaariksid või varikoos on venoosse puudulikkuse üks väljendusi, mida iseloomustab nahaaluste ehk pindmiste veenide looklevus ja laienemine.

Uudised

Erektsioonihäire põhjused ja ravi

Seksuaalsus on üks inimese vaimse ja füüsilise kooskõla aluseid, olles suure tähtsusega kogu elu jooksul. Aktiivne seksuaalelu on üldise elukvaliteedi oluline komponent ja mõjutab nii ühiskondlikku aktiivsust, enesehinnangut kui ka tervisenäitajaid.

Viimane gripihooaeg oli haigestunute arvult viie aasta leebeim

Eestis haigestus 2018/2019. hooajal grippi hinnanguliste arvestuste järgi 45 000 – 55 000 inimest. Terviseameti andmeil hospitaliseeriti raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu 1662 inimest (2017/2018. hooajal 1946 inimest). Intensiivravi vajas 130 inimest (2017/2018. hooajal 212 inimest). Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 57 haigestunut (2017/2018. hooajal 94 inimest).

Ülemiste hingamisteede viirushaiguste ravisoovitused

Ehkki ülemiste hingamisteede viirushaigused on isemööduvad seisundid, olenemata sellest, kas ravida või mitte, saab ravimitega sümptomeid leevendada: alandada palavikku, vähendada peavalu, alandada turset ninas ning kergendada köha.

Äärmusliku kaaluga patsiendi eripärad

Enamiku ravimite korral kehtib põhimõte, et üks annus sobib kõigile. Tegelikkuses peab arvestama, et kaal, vanus, geneetika, samaaegsed haigused jt faktorid võivad mõjutada farmakokineetilist ja farmakodünaamilist vastust ning sellises olukorras tuleb kasutada annustamisel personaalset ja ravimispetsiifilist lähenemist (6).

Kõhukinnisuse ravi on põhjuslik

Kõhukinnisus on sooletegevuse häire, mille korral roojamine toimub harvemini kui kolm korda nädalas, roojamisega kaasneb n-ö punnitamine või iste konsistents on kõva või pabulakujuline vähemalt veerandil juhtudest. Enamik inimesi on kogenud lühiajalisi, mööduvaid kõhukinnisuse episoode. Artikkel käsitleb kõhukinnisuse põhjuseid, diagnoosimist, ravi ja ennetamist.

Uudistavalt maksarasvtõvest

Maksarasvtõbi koos maksaalkoholtõve ja C-hepatiidiga on sagedased kroonilised maksahaigused nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas ning Eestigi ei ole siin erand.

Vajalikud mikro- ja makrotoitained taimetoitlase menüüs

Viimase paari aastaga on taimetoitlaste hulk maailmas plahvatuslikult kasvanud ning üha enam inimesi on vähendamas loomse toidu osakaalu oma toidulaual. Seda illustreerib ilmekalt toidupoodides vegantoodete valiku suurenemine ning taimset toitu pakkuvate söögikohtade arvu kiire kasv. Artikkel keskendub olulistele mikro- ja makrotoitainetele, millele tuleks täistaimetoitluse puhul tähelepanu pöörata.

Tänapäevane kardioloogiline farmakoteraapia

Kardiovaskulaarsed haigused (KVH) on lääne­maailmas väga oluline tervishoiukulude allikas ning tervishoiuteenuste kasutamise põhjus. Kardiovaskulaarhaigused mõjutavad väga oluliselt inimeste elukvaliteeti ning elu pikkust. Viimastel aastakümnetel on kardioloogiliste protseduuride arsenali lisandunud mitmeid uuendusi. Sellega paralleelselt on aga suuri muutusi toimunud ka südame- ja veresoonkonnahaiguste ravimite kasutamises.

Ülevaade enimkasutatud diabeediravimitest

Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliini tootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Insuliin on pankrease ehk kõhunäärme toodetav hormoon, mis on vajalik kehale toitainete omastamiseks.

Stressi põhjuse teadvustamine on vajalik samm paranemise suunas

Stress on emotsionaalne ja kehaline reaktsioon pingele. Pinge võib tekkida välistest või sisemistest teguritest. Isegi sündmused, mis on meile nauditavad, võivad olla stressirohked – näiteks puhkus, kolimine, uue töö alustamine, lapsevanemaks saamine, jõulud jne. Artikkel annab ülevaate stressi olemusest ja tüsistustest ning toob välja soovitused, kuidas stressiga iseseisvalt toime tulla ja millal otsida spetsialisti abi.

Mäluhäirete ennetamisega peaks alustama hiljemalt keskeas

Mälu on informatsiooni töötlemise süsteem, mille peamised ülesanded on info salvestamine (kodeerimine), säilitamine ja taasesitamine erinevatel ajahetkedel. Kui mõni neist protsessidest enam endisel moel ei tööta, ilmnevadki mäluhäired.

Apteegireform kütab kirgi

2020. aasta 1. aprillil jõuab lõpule viieaastase üleminekuajaga apteegireform, mille tulemusel lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning enamus­osalus kõigis apteekides peab kuuluma sõltumatutele proviisoritele. Augusti lõpus esitles sotsiaalministeerium apteegireformi puudutavat apteegiteenuse uuringut. Lähenev reformi üleminekuperioodi lõppemise tähtaeg ja värsked uuringutulemused tekitasid palju emotsioone ning sellel teemal avaldasid arvamust mitmed asjaosalised. Artikkel toob välja meedias avaldatud poolt- ja vastuargumendid.

Koos tehes saavutaksime rohkem!

Farmaatsiahariduse tulevik nii Eestis kui ka Euroopa Liidus lähtub sellest, milline saab olema apteekri roll. Pikalt on arutatud selle üle, kuidas kirjeldada nõudeid farmaatsiaharidusele. Praeguses farmaatsiaõpet reguleerivas Euroopa Liidu direktiivis on nimekiri õppeainetest, mille läbimine peaks tõendama ravimialaste eriteadmiste olemasolu. Kuidas aga selliselt jagatud teadmist Euroopa tasemel ühtlustada? Ja kas seda ongi vaja?