Lülisamba röntgeniuuringute otstarbekusest ja näidustustest
Aive Mõttus
press@med24.ee
Piltdiagnostiline tehnoloogia on viimase sajandi jooksul läbi teinud enneolematu arengu. Alates aastast 1896, kui Würzburgi Ülikooli füüsikaprofessor W.C. Röntgen tegi oma abikaasa labakäest esimese ülesvõtte, oleme jõudnud ajastusse, kus rutiinses kliinilises praktikas on võimalik kogu inimesest teha alla 1 mm kihipaksusega kujutiste seeriaid. Uute kuvamismeetodite tulekule vaatamata on endiselt laialt kasutusel ka konventsionaalne röntgenoloogia.
KUULA | Eesti Perearstide Seltsi teadushääling: pindmine veenitromboos
Uudised Pindmine veenitromboos on lihtsakoeline haigus, mis saab meditsiinikirjanduses ja õppes siiski suhteliselt vähe tähelepanu. Perearstid Piret Rospu, Kristi Kalvet ja Marja Oona selgitavad teaduskirjandusele tuginedes olukordi, mil pindmise veenitromboosiga patsiendid antikoagulantravi vajavad.
ARVAMUS | Priit Tohver: bürokraatia on oma olemuselt väärtust kahandav
Uudised Üüratu reklaamtahvel keset Pärnu maanteed lubab kiiret laenu “liigse bürokraatiata”. Kaubandus-tööstuskoda, tööandjate keskliit ja valitsuse juures tegutsev ettevõtjate nõukoda teevad üksteise võidu sadu ettepanekuid riigile sellesamuse neetud bürokraatia vähendamiseks. Viimase 584 ettepanekust on riigisekretär Keit Kasemetsa sõnul ellu viidud 14. Kiirustada ei tohi, manitseb riigisekretär: muidu on oht vahele jätta “tavapärased otsustusprotsessid”.