INTERVJUU | Terviseameti kriisispetsialist: perearstid saavad kriisi ajal palju abiks olla

Ivan Puškin.
Made Maria Laas

Made Maria Laas

med24@med24.ee
Kuna perearstid oskavad leida lahenduse paljudele terviseprobleemidele ja neid on palju, saavad nad kriisi ajal kindlasti abiks olla, tõdes terviseameti tervishoiu kriisideks valmisoleku osakonna peaspetsialist Ivan Puškin.

Novembri algul toimub peremeditsiini kriisikonverents. Miks seda vaja on?

 

Nagu osad teavad, jõustub varsti üks uus seadus, kus perearstikeskused määratakse elutähtsa teenuse osutajateks. Konverents on üks osa sellest väljaõppest, mis perearstid peavad läbima, et endale seda staatust saada.

Üleüldse on kriisivalmidus väga oluline ja aktuaalne teema, arvestades ka neid sündmusi, mis meil lähimal ajal on olnud, nii pandeemia, Saaremaa veeprobleem kui ka Suur-Sõjamäe suur põleng.

Sellisteks sündmusteks tasub valmis olla, ja valmidus peaks olema nii perearstidel kui kogu tervishoiul. Tervishoius on niisugune ütlus, et iga kriis on lõpuks tervishoiu kriis. Et olla valmis, peame natuke rohkem tegema ennetustööd  ehk siis mõtlema, millised võimalikud stsenaariumid võivad üldse tulla, ja siis selleks ette valmistama.

Erakorralises meditsiinis ja teistes valdkondades on olemas õnneks igasugused algoritmid, kuidas käituda antud stsenaariumide puhul, aga esmatasandil ei ole neid siiamaani olnud. Üritame nüüd ka esmatasandit igasugusteks võimalikeks kriisideks rohkem ette valmistada.

 

Mis on need põhilised teemad, millega seda ettevalmistust alustate?

Kuna kõige kuumem teema hetkel on Ukraina sõda, ja kuna me oleme potentsiaalse vaenlase naaber, siis peame ka selleks natuke rohkem valmis olema. Päris palju informatsiooni jagatakse konverenstil selle sõja kohta, ka Ukraina kogemuste kohta sõja kontekstis, sealhulgas esmatasandil: kuidas esmatasand puutus sõjaga kokku ja millised on tagajärjed?

Siis käsitletakse selliseid lihtsamaid teemasid, mida iga arst peaks teadma, mis on põhimõtteliselt nagu meeldetuletuseks, kuna perearstitöö spetsiifika on natuke teine kui haigla või erakorralise meditsiini oma. Näiteks tuleb ka elustamise moodul. Elustamise oskamine on oluline mitte ainult iga arsti, vaid iga inimese jaoks. Iga kodanik peaks oskama vajadusel rakendada elustamise baasmeetodeid.

Siis õpetatakse traumahaige käsitlust, mis on Sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse poolt täiesti uus koolitus. Huvitav on kindlasti ka MIMMS ja HMIMMS ehk suurõnnetuste struktureeritud lahendamise koolitus ehk siis algoritmid, mida juba aastaid kasutavad haiglad ja kiirabi.

See on oluline ka perearstidele, kes peavad samuti aru saama, kuidas süsteem seestpoolt töötab. Kõrvalt võib tunduda, et haigla ja kiirabi ei tee piisavalt, aga tegelikult algoritm jookseb nagu ta jookseb, ja kõik toimib sujuvalt. Siis on muidugi oluline kriisireguleerimise moodul, mis räägib üleüldse kriisist, kuidas kriisistruktuur töötab, kes seda juhib ja mida igaüks omalt poolt saab teha.

CBRN-i moodullis jagatakse keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtudega seotud teadmisi. See on oluline mitte ainult tuuma-, keemia- või bioloogiliste relvade seisukohalt, vaid see teema haarab ka tavalisi ohtusid, mis võivad igapäevaselt tabada, nagu näiteks mõni aeg tagasi oli kloorileke spaas.

Me ootame ka, et inimesed osalevad väga aktiivselt meie diskussioonis. Võib-olla tuleb sealt samuti häid mõtteid-ideid, kuhu kriisi kontekstis edasi liikuda ja areneda. Mida me saame teha selleks, et kui kriis on käes, saaksime sellega maksimaalselt efektiivselt hakkama, minimaliseerida kaotused ja potentsiaalsed probleemid.

 

Kas selliseid koolitusi korraldatakse nendele perearstikeskustele, millest saavad elutähtsa teenuse osutajad või see on mõeldud kõigile perearstidele?

Esialgne plaan on koolitada perearstikeskuseid, mis on ETO-deks määratud, aga suurem tulevikupilt ja eesmärk on, et kõik perearstid saaksid kriisiväljaõppe.

 

Kui see konverents on sissejuhatav, siis millised on järgmised sammud?

Alguses on baaskoolitused ja lõpus tuleks ka suur õppus, kus perearstid saaksid osaleda. Hetkel ei ole veel täpsemalt selge, mis formaadis see võiks toimuda. Ma arvan, et ka perearstikeskused võiks kaasata mõnele suuremale kriisiõppusele, nagu septembris oli CREVEX.

Põhimõte on see, et perearstid on tegelikult väga kasulik tervishoiu ressurss, kuna perearst on universaalne arst, kes oskab leida lahenduse paljudele terviseprobleemidele. Hetkel on see aga natuke alahinnatud ressurss – peame seda muutma. Perearstid on tublid, neid on palju ja nad saavad kriisi ajal kindlasti abiks olla.

Üleüldse peaks perearstide seas tõstma kriisiinformeeritust, arendama koostööd ja olema usaldusväärsed koostööpartnerid.

Soovitan kõigil konverentsil osaleda, kas tulla kohale või jälgida online'is, või vaadata pärast tagantjärgi salvestust. Seal on päris palju väga kasulikku informatsiooni.

Jaga