"Eestis diagnoositakse vanuses 0–14 keskmiselt 35 uut pahaloomulist kasvajajuhtu aastas, vanuses 15–24 keskmiselt 37 juhtu ja vanuses 24–39 keskmiselt 198 juhtu aastas. Lastel diagnoositakse enim leukeemiaid, kesknärvisüsteemi kasvajaid ja lümfoome, noortel täiskasvanutel lisanduvad rinna-, emakakaela- ja munandivähk. Vähihaigestumus (kõik paikmed kokku) suureneb lastel keskmiselt 0,5% aastas ning noortel täiskasvanutel keskmiselt 1,5% aastas," tutvustab Paapsi.
"Vähielulemus on aastakümnete jooksul oluliselt paranenud. Lapseea kasvajate viie aasta elulemus, mis 1970ndate alguses oli 24%, on praeguseks jõudnud Euroopa keskmisega võrreldava 73%-ni. Ka noortel täiskasvanutel on viie aasta vähielulemus selle aja jooksul peaaegu kahekordistunud – 48%-lt 84%-ni," lisab ta.
29. novembril toimuv vähikonverents annab põhjaliku ülevaate innovaatilistest lahendustest ja uuendustest. Konverentsi kava ning registreerumine SIIN.
