Pereõde on oma eriala tippspetsialist

Päike käib kõrgemalt ja esimesed soojakraadid üle mitme kuu on lume ja jää sulatanud. Usinad linnukesedki laulavad rõõmsamalt ning kevade saabudes on kindlasti ka veidi uut hingamist saanud meie igapäevarütm. Ägedad hooajalised haigused ei näita paraku veel olulisi vaibumise märke, kuid me teame, et seegi aeg ei ole enam mägede taga.

​Liis Saarmets: soovin, et pereõde oleks enesekindel, iseseisev ja usaldusväärne spetsialist

Kadrina Tervisekeskuse pereõde Liis Saarmets leiab, et iga patsient peab end tundma hoituna, kuulatuna ja austatuna. Suurimaks rõõmuks peab ta oma töö mitmekülgsust ning võimalust teha tihedat koostööd erinevate spetsialistidega.

Pereõe vastuvõtuga oli mullu rahul 81% elanikest

2025. aastal tegid perearstid ja -õed 8,5 miljonit vastuvõttu ja Tervisekassal kulus ligi 285 miljonit eurot perearstiabi teenuse rahastamisele. Tervisekassa ja Emori tehtud uuringu järgi oli 77% Eesti elanikest viimase perearsti vastu­võtuga rahul, pereõe vastuvõtuga oli rahul 81%.

Pereõde kui esmatasandi raviteekonna juht

Pereõed täidavad esmatasandi tervishoius väga vajalikku rolli ning süsteemi kestlikkuse tagamiseks on oluline, et nad tegutsevad perearstikeskustes oma pädevuste ülemisel piiril.

Perearsti kvaliteedisüsteemi töölaud perearstidele ja -õdedele on nüüd kasutusvalmis

Perearsti kvaliteedisüsteem mängib olulist rolli esmatasandi tervishoiu kvaliteedi hindamisel ja arendamisel. See aitab hoida fookust ning keskenduda just nende haiguste ja tervise­probleemide regulaarsele jälgimisele, millega esmatasandil tegelemisel on potentsiaalselt kõige suurem mõju rahva tervisele. Mugavalt kuvatud andmed aitavad oma tööl regulaarselt silma peal hoida ja seda paremini planeerida.

Vaimse tervise lisapädevuse kursus pereõdedele

Esmatasandi tervishoius kasvava vaimse tervise abi vajaduse tõttu on loodud pereõdedele vaimse tervise lisapädevuse kursus, mis annab neile teadmised ja oskused probleemide varajaseks märkamiseks ning esmaseks sekkumiseks.

Miks on vajalik interdistsiplinaarne rehabilitatsioon?

Rehabilitatsiooniteenuseid vajavad nii täiskasvanud kui ka lapsed koos peredega – inimesed, kellel on püsivad tervisemured ja kellel on vaja mitme spetsialisti samaaegset tuge. Interdistsiplinaarne reha­bilitatsioon lähtub arusaamast, et inimese tervis ja toimetulek ei ole ühe eriala küsimus: füüsiline tervis, vaimne heaolu, sotsiaalne olukord ja töövõime on tihedalt seotud ning ühe spetsialisti sekkumisest ei piisa sageli püsivate muutuste saavutamiseks (1).

Õe roll antibiootikumide mõistlikus kasutuses

Antibiootikumid on ained, millel on bakteritele surmav või paljundamist takistav toime. Antibiootikume kasutatakse bakterite põhjustatud nakkushaiguste ravimiseks juba pea 80 aastat, ei kasutata viiruste raviks, sest ravimid on efektiivsed vaid bakteriaalsete infektsioonide korral.

Millal peaks pereõde suunama​​ 2. tüüpi diabeeti põdeva patsiendi diabeediõe vastuvõtule?

Teist tüüpi diabeedi tõhus käsitlus esmatasandil eeldab selgeid suunamiskriteeriume ja meeskonnapõhist koostööd, et tagada patsiendi ohutus, ravieesmärkide saavutamine ning terviklik toimetulek haigusega.

Glükoosisensorid – tõenduspõhisusest praktikani

17. veebruaril toimus veebiseminar „Glükoosisensoritest – tõenduspõhisusest praktikani“. Lektorid olid endokrinoloogia eriala arst-resident Jane Liis Kaasik ning Tuulemaa Perearstikeskuse perearst ja PCDE (Primary Care Diabetes Europe) liige Evelin Raie.

Geriaatrilise patsiendi käsitlus pereõe vastuvõtul ja haprussündroom

Eakate patsientide terviseprobleemid ei piirdu enamasti ühe kindla haiguse või kaebusega, vaid kujunevad sageli mitme kroonilise haiguse, funktsioonimuutuste, kognitiivsete muutuste ja psühhosotsiaalsete probleemide koosmõjul. Hapruse varajane tuvastamine annab võimaluse sekkuda ennetavalt ja pakkuda patsiendile tuge.

Kuidas toetada lapse kaotanud perekonda: pereõe roll leinaprotsessis

Lapse surm on üks sügavamaid kriise, millega perekond võib silmitsi seista. See seab kahtluse alla elu loomuliku kulgemise ning tekitab ebakindlust tuleviku suhtes. Lapse surma korral leinavad vanemad oma last, võimalust olla lapsevanem ning ka tulevikku ja unistusi, mis jäävad täitumata. Lein jätab sügava jälje kõigile lähedastele ning selle mõju võib kesta aastaid.

Harvikhaiguste avarduv maailm – neurofibromatoos ja hüpofosfataasia

Harvikhaiguste õigeaegne märkamine võib muuta patsiendi elu. Eelmise aasta lõpus, 16. detsembril toimunud veebiseminaril „Harvikhaiguste avarduv maailm. Teekond märkamisest tõhusa ravini – neurofibromatoos ja hüpofosfataasia“ andsid Tallinna Lastehaigla hematoloog-onkoloog Kristi Lepik ning Tallinna Lastehaigla lasteendokrinoloog Kaire Heilman ülevaate neurofibromatoosist ja hüpofosfataasiast.

Urogünekoloogiast pereõdedele

Urogünekoloogia eriala käsitleb vaagnapõhjahäirete diagnoosimist ja ravi naispatsientidel. Vaagnapõhja moodustavad lihased ja sidekude, mis toetavad naise reproduktiivsüsteemi organeid ja kuseteid ning pärasoolt. Enamlevinud probleemid on urineerimisega seotud kaebused, peamiselt uriinipidamatus, defekatsiooniga seotud probleemid ning vaagnaorganite allavaje. (1)

Migreeni diagnoosimine, ravi ja patsiendi toetamine – teooriast praktikani

Migreen on olulise haiguskoormusega neuroloogiline haigus, mida on tänapäeval võimalik efektiivse raviga kontrolli all hoida.

Pikaleveninud mittetoitev imemisharjumus, selle mõju lapse tervisele ja sekkumise võimalused

Mittetoitev imemine on imikueas ja varases lapsepõlves füsioloogiline ning arenguliselt oluline käitumine, mis toetab suulihaste arengut, eneserahustamist ja psühholoogilist stabiilsust (1). Enamikul lastest taandub see harjumus iseeneslikult esimeste eluaastate jooksul. Probleemseks muutub mittetoitev imemine siis, kui see püsib pärast eakohast arenguperioodi ning kujuneb pikaleveninud harjumuseks.

Lapse toitumine esimesel eluaastal

Lapse toitumine esimesel eluaastal on oluline nii kasvule, arengule, edasiste toitumisharjumuste kujunemisele kui ka tervisekäitumisele. Kuivõrd esimese eluaasta jooksul on visiite perearsti ja pereõe vastuvõttudele omajagu, oleme meie sageli esimesed, kelle poole pöördutakse toitumisküsimustega.

Tablettide purustamine ja poolitamine õe igapäevatöös

Ravimite manustamine on õe igapäevatöö lahutamatu osa ning suukaudne manustamine on enamasti eelistatuim viis ravimi viimiseks organismi, kuna see on lihtne, mugav ja üldjuhul ohutu. Praktikas ei ole suukaudne ravimite manustamine siiski alati probleemivaba ning mõnedel juhtudel ei ole patsiendil võimalik ravimit tavapärasel kujul neelata.

Pereõe roll toitumisnõustamisel esmatasandi tervishoius

Artikli eesmärk on kirjeldada pereõe rolli toitumisnõustamisel esmatasandi tervishoius, sidudes Eesti ravijuhendite soovitused rahvusvahelise teaduskirjanduse ja praktilise kogemusega.

Verevõtmise ja proovide käsitluse ohutus pereõe töös

Verevõtt on pereõe igapäevatöö lahutamatu osa, mille kvaliteet mõjutab otseselt laboritulemuste usaldusväärsust ja edasisi kliinilisi otsuseid. Pereõde vastutab kogu verevõtu protseduuri eest alates patsiendi identifitseerimisest ja ette­valmistamisest ning nii patsiendile kui ka õele ohutust proovivõtust kuni proovide korrektse märgistamise, säilitamise ja laborisse suunamiseni.

Pereõdede sügiskonverentsil käsitleti kõige eripalgelisemaid teemasid

Pereõdede sügiskonverentsil, mis toimus novembris, käsitleti kõige eripalgelisemaid teemasid pereõdede igapäevatöös – muu hulgas räägiti parasiidikaebustest, hallituse mõjust tervisele ja endoproteesimise teekonnast.