Konverents „Lapse süda“ koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (13.02.2026) REGISTREERI SIIN!

Detsember 2025

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Lapseeas avaldunud tervisemurede lahendamise kvaliteet määrab inimese tervise tulevikus

Lastearstide töökoormus on aasta-aastalt kasvanud. Ööpäevaringsed valved, suur vastutus ja alarahastatud töö jätavad oma jälje. Paljud arstid tunnistavad, et vaimne ja füüsiline väsimus on saanud püsivaks osaks nende elust. Noori spetsialiste tuleb juurde liiga vähe, sest töökohtade arv on piiratud ja töötingimused ei motiveeri.

Anestesioloog, kes loob turvalisemat haiglat

Anestesioloog ja intensiivraviarst Ashwath Venkatasubramanian on Rakvere haiglas lühikese ajaga ellu viinud rea muudatusi, mis on parandanud ravi kvaliteeti ja patsiendiohutust. Tema teekond Indiast Eestisse ning rahvusvahelisest koolist maakonnahaigla juhtkonda näitab, kuidas sihikindlus, avatud mõtlemine ja pühendumus võivad kujundada nii isiklikku karjääri kui ka haigla töökultuuri.

Kaasprofessor Triin Laisk sai pea kaks miljonit eurot naiste hormoontundlikkuse uurimiseks

Euroopa Teadusnõukogu (ERC) otsustas rahastada Tartu Ülikooli kaasprofessor Triin Laisa teadusprojekti, mille eesmärk on paremini mõista naiste tervist mõjutavaid tegureid ja parandada naiste heaolu kogu elukaare vältel.

Kuidas isiksus tervisekäitumist kujundab? Doktorant Kerli Ilves selgitab geeni- ja käitumisteaduse piiril toimuvat

Kuigi teame krooniliste haiguste riskitegurite ja elustiili seoste kohta üha enam, seisavad arstid igapäevaselt silmitsi küsimusega: miks ei vii teadmised muutuseni? Tartu Ülikooli doktorant Kerli Ilves uurib, kuidas isiksuseomadused ja geneetiline juhus patsientide tervisekäitumist kujundavad ning miks ei tee osa neist soovitatud muudatusi ka pärast põhjalikku nõustamist.

Perinataalmeditsiin – eriala, mis ühendab ema ja lapse tervise eest seisvaid spetsialiste

Eesti Perinataalmeditsiini Selts tugineb tihedale erialadevahelisele koostööle, et tagada parim võimalik hooldus emale ja lapsele enne ja pärast sünnitust ning sündi. Tänu seltsi liikmete ühistele pingutustele nii ühtsete standardite loomisel kui ka nende järgimisel oma igapäevatöös on Eesti perinataaltervise näitajad Euroopa parimate seas. Seltsi tegevust tutvustab juhatuse esimees, naistearst Külli Erlang.

Põletustraumadega laste ravimise mõningaid kogemusi. 35 aastat hiljem

Laste põletustraumade käsitlus on viimase nelja aastakümne jooksul märkimisväärselt muutunud. Kui 1980. aastatel ulatus põletustraumadega hospitaliseeritud laste arv sadadesse ning suremus oli märkimisväärne, siis praegu on selliste traumade esinemissagedus oluliselt vähenenud ja ravitulemused tunduvalt paremad. Samas esineb sügava ja pikaajalise mõjuga tuliste vedelikega põletusi väikelastel siiani liiga palju. Artikkel võrdleb 35 aasta taguseid kogemusi tänapäevastega, analüüsib muutusi laste põletustraumade epidemioloogias ja ravi kvaliteedis ning rõhutab ennetustöö jätkuvat olulisust.

Peatraumad ja hingamisteedesse sattunud võõrkehad lastel

Peatraumad ja hingamisteedesse sattunud võõrkehad on kaks levinud, kuid potentsiaalselt ohtlikku seisundit laste igapäevaelus. Enamasti on kukkumised ja muhud peas kerged, kuid vahel võivad need varjata raskemaid ajusiseseid vigastusi, mille korral vajab laps kiiret arstiabi. Samuti võib väike toit või ese hingamisteedesse sattudes põhjustada ootamatu lämbumisohu, kus kiire ja õige esmaabi võib olla elupäästev.

Sagedasemad luumurrud lastel

Lastel on luumurrud sagedased, sest nende elustiil on aktiivne. Iga kolmas laps saab kasvuea lõpuks vähemalt ühe luumurru. Luumurrud on sagedasemad kiire kasvamise perioodil, mil luudes napib mineraalaineid, lihased ja kõõlused ei jõua luude kasvule järele ning üldine koordinatsiooni- ja tasakaaluvõime on häiritud. Enamik luumurde tekib lastel kukkudes kõikvõimalike vaba aja tegevuste käigus ja sportides.

Migreenispetsiifilise preventiivse ravi kasutamine igapäevases praktikas

Migreen on levinud neuroloogiline haigus, millel on märkimisväärne negatiivne mõju patsientide elukvaliteedile. Tegemist ei ole üksnes peavalu episoodidega, vaid haigusega, mille sümptomaatika on sageli kompleksne ning võib hõlmata lisaks valule ka prodromaalset ja postdromaalset faasi ning aurat. Seetõttu mõjutab migreen paljude patsientide igapäevast toimetulekut oluliselt ning selle käsitlemisel on oluline vaadata haigust tervikuna, mitte keskenduda ainult valufaasile. Migreeni suurt levimust ja väga olulist negatiivset mõju elukvaliteedile arvestades on toimemehhanismilt spetsiifiliste profülaktiliste ravimite väljatöötamine ja nende praktilisse igapäevasesse kliinilisse kasutusse jõudmine olnud murrangulise tähtsusega.

Neerusiirdamine Eestis

Neerusiirdamine on neeruasendusravis üks võimalus lisaks dialüüsravile. Esmakordne õnnestunud neerusiirdamine maailmas toimus 1954. aastal USA-s, doonor oli geneetiliselt identne kaksik. Eestis alustati (hemo)dialüüsraviga Toome haavakliinikus 1966. aastal, sealsamas toimus ka 22. detsembril 1968. aastal esimene neerusiirdamise operatsioon. Patsient oli 24-aastane naine, kes elas pärast siirdamist siiski vaid kolm päeva. Mõne nädala möödudes toimus veel kaks neerusiirdamist, millest viimast ehk kolmandat neerusiirdamist võis lugeda edukaks. (1, 2)

Kodade virvendusarütmia sümptomaatika kontroll

Kodade virvendusarütmia (KVA) on kõige levinum rütmihäire, mille esinemine sageneb vanuse kasvades ja kaasuvate haiguste lisandumisega. KVA on seotud insuldi, südamepuudulikkuse ja suremuse suurenenud riskiga ning selle ravi on mitmepalgeline, hõlmates antikoagulantravi trombemboolia riski vähendamiseks, rütmi- ja sageduskontrolli ning KVA-st tingitud sümptomite vähendamist. Lisaks tuleb ohjata kõiki kaasuvaid haigusi. (1)

Kui süda väsib vaikselt: kroonilise südamepuudulikkusega patsiendi käsitlus

Novembri alguses toimus veebiseminar, kus Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku ja Tartu Ülikooli südamekliiniku kardioloog Mai Blöndal käsitles kroonilise südamepuudulikkuse diagnoosimist, raviplaani koostamist ja järgimist praktilises võtmes.

Adrenaalse kriisi ravi

Äge neerupealiste puudulikkus ehk adrenaalne kriis on eluohtlik erakorraline endokriinne seisund, mille põhjuseks on neerupealiste hormooni kortisooli puudulikkus organismis. Adrenaalse kriisi kiire äratundmine ning sellele adekvaatselt reageerimine päästab elusid (1). Artiklis on kirjeldatud ägeda neerupealiste puudulikkuse käsitlust täiskasvanutel.

Nähtamatu vaenlane: kuidas väikesed veresooned määravad südame ja aju saatuse

Sellist pealkirja kandis 4. detsembril Tallinnas Swissotelis toimunud Servieri seminar, kus neuroloog Toomas Toomsoo ja kardioloog Martin Serg tegid ettekande väikeste veresoonte kahjustuse mõjust kahele elutähtsale organile. 

Kõhunäärmevähi käsitlus nüüdisaegses kliinilises praktikas

Kõhunäärmevähk on üks kõige agressiivsemaid ja halvema prognoosiga pahaloomulisi kasvajaid, mille varane avastamine on keeruline asümptomaatilise kulu tõttu. Viimastel aastatel on haigestumus kerges tõusutrendis nii maailmas kui ka Eestis, eriti nooremate patsientide seas. Artikli eesmärgiks on anda ülevaade uuematest teaduslikest seisukohtadest ja praktilistest lähenemisviisidest, mis toetavad varasemat diagnoosimist ja paremat ravitulemust.

Millal mõelda harvikhaiguse võimalikule diagnoosile?

Harvikhaiguseks loetakse haigust, mis esineb populatsioonis harvem kui ühel inimesel 2000-st (1, 2). Üksikuid haigusvorme esineb harva, kuid summaarselt on harvikhaigusi hinnanguliselt 8000 ja igal aastal diagnoositakse juurde kuni 300 uut haigust (2). Seega suureneb harvikhaigusega patsientide koguarv pidevalt.

Põletikulised neuropaatiad

26.–27. septembril toimus Hollandis Utrechti Ülikooli meditsiinikeskuses põletikuliste neuropaatiate koolitus, mille peamised käsitletud teemad olid krooniline põletikuline demüeliniseeriv polüneuropaatia (CIDP) ja multifokaalne motoorne neuropaatia (MMN). Koolituse põhirõhk oli diagnostikal ja sellega seotud praktilistel aspektidel. Kohtumisel osalesid arstid kokku 12 riigist, sealhulgas Jaapanist ja Argentiinast. Koolitust juhtisid professor Ludo van der Pol ja dr H. Stephan Goedee.

Impetiigo

Impetiigo on sage pindmine nahainfektsioon, mida põhjustavad stafülo- või streptokokid või mõlemad koos. Lööve on väga nakkav ja levib kiiresti. Lööve võib tekkida igas kehapiirkonnas, kuid sagedamini avatud kehapiirkondades: näol, kaelal, labakätel ja jäsemetel. (1)

E-sigarettide tarvitamise levik ohustab kõige enam noorte tervist

E-sigarettide tarvitamise levik on viimasel kümnendil olnud kiire ja ohustab kõige enam noorte tervist. E-sigaretid on alguse saanud Hiinast, kus 2003. aastal registreeriti esimene e-sigareti patent. Algselt turustati seda kui toodet, mis aitaks suitsetamisest loobuda, kuid kiire tehnoloogia areng koos eduka turundusega on viinud globaalse levikuni.

Kokaiin ja vaskuliidi mimikeerimine

Aastal 2023 viis Tervise Arengu Instituut läbi Eesti täiskasvanud rahvastiku uimastite tarvitamise uuringu. Uuringu tulemuste alusel oli 7–8% vastanutest elu jooksul tarvitanud stimulante, sh amfetamiini, ecstasy’t või kokaiini. Võrreldes 2018. aasta uuringuga suurenes stimulante tarvitanute osakaal veidi ning kõige enam suurenes kokaiini tarvitamine (vastavalt 5%-lt 7%-le) (1).

ESMO 2025: juubelikongressi suurimad läbimurded vähiravis

ESMO (European Society For Medical Oncology) kongress on üks suurimaid ülemaailmseid vähiravi kongresse, mis toob kokku kliinilise töö esindajad, teadlased, patsientide eestkõnelejad, ajakirjanikud ja tervishoiutööstuse esindajad üle kogu maailma.

Väljavõtteid Põhja-Eesti Regionaalhaigla suur­konverentsilt „Tuleviku haigla“

27.–28. oktoobrini toimus Tallinnas Kultuurikatlas Põhja-Eesti Regionaalhaigla kliiniline suurkonverents „Tuleviku haigla“, mis tõi kokku rohkem kui 700 osalejat. Konverentsil sai kuulata erinevate erialade spetsialistide kokkuvõtteid uuematest arengusuundadest tervishoiuvaldkonnas. Järgnevalt noppeid konverentsil kuuldust.

Uudised

Soovite tellida ajakirja Lege Artis?

Lege Artis – artiklid arstilt arstile. Lege Artise mitmekülgse teemavaliku hulgast leiab praktilise väärtusega ja huvitavaid artikleid iga meditsiinivaldkonna esindaja.