Konverents „Lapse süda“ koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (13.02.2026) REGISTREERI SIIN!

Detsember 2025

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Arvamus

Rahastus peab vastama meie rollile tervishoiusüsteemis

Oleme aasta jooksul teinud järjepidevat tööd selle nimel, et meie rahastus oleks kooskõlas perearstide ja pereõdede tegeliku rolliga Eesti tervishoiusüsteemis. See roll ei ole vähenenud – vastupidi, perearstiabisse suunatakse järjest enam vastutust ja ootusi. Seetõttu on vältimatu, et rahastamine kajastaks nii töö mahtu kui ka selle mõju patsientide tervisele ja süsteemi toimimisele tervikuna.

Persoon

Toivo Tänavsuu: õnnelik on inimene, kellel on hea perearst

Õnnelik on inimene, kellel on hea ja põhjalik perearst, ütleb peremeditsiini arst-resident Toivo Tänavsuu, kelle hinnangul on perearstide kvaliteet väga ebaühtlane.

Aktuaalne teema

Perearstiabi ootavad 2026. aastal ees mitmed olulised muudatused

Teiste OECD riikide kogemus näitab, et hästi korraldatud esmatasand on kõige tulemuslikum ja kulutõhusam viis tervishoiusüsteemi ülesehitamiseks. Usaldusväärne ja järjepidev suhe oma perearsti või -meeskonnaga on eriti oluline krooniliste haigustega inimeste jaoks, kelle ravi vajab pidevat jälgimist ja individuaalset lähenemist. Just järjepidevus loob usalduse, ennetab probleeme ja vähendab hilisemat kulukat haiglaravi vajadust.

Üks küsimus: mille eest plaanite seista arstide liidu volikogus?

5. detsembril toimus Pärnus Eesti Arstide Liidu üldkogu koosolek, kus valiti president aastateks 2027–2029 ning uued volikogu liikmed. Volikokku valiti kaheksa perearsti: Lembi Põlder, Eero Merilind, Andri Meriloo, Gerhard Grents, Liis Rooväli, Madis Veskimägi, Kristi Kalvet ja Pisar Pind (residentuuris). Uurisime, mille eest mõned valitud perearstid volikogus seista kavatsevad.

Riigikontroll leidis TIS-i andmete sisestamisel vigu

Tervise infosüsteemis (TIS) olevad terviseandmed on sageli vigased või segased, infosüsteemi pannakse need üles hilinemisega või jäetakse üldse panemata, selgub Riigikontrolli aruandest.

Teadustöö ja koolitus

Anafülaksia

Anafülaksia on ootamatult tekkiv kiire kuluga potentsiaalselt eluohtlik reaktsioon, mille äratundmine ja esmaabi peaksid kuuluma iga meditsiinitöötaja oskuste hulka.

Hematuuria lastel

Hematuuria ehk vere esinemine uriinis on lastel sage leid, mis võib varieeruda kahjutust ja mööduvast sümptomist kuni raske neeru- või kuseteedehaiguse tunnuseni. Artiklis käsitletakse hematuuria erinevaid vorme, diagnostikat ning peamisi põhjuseid, aidates eristada kiiret sekkumist nõudvaid seisundeid juhuleiu tasemel muutustest.

Miks eelistada diglütsinaate?

Mineraaldiglütsinaadid on väga stabiilsed kelaadid, mis on töötatud välja ohutu ja parema biosaadavusega toodete pakkumiseks toidu rikastamisel või toidulisandites kasutamisel.

Lapseea astma – kellel kahtlustada?

Lapseea astma on krooniline põletikuline hingamisteede haigus, mida diagnoositakse 5–10%-l lastest (1). Astma on üks sagedasemaid kroonilisi haigusi, mis võib jääda õigeaegselt diagnoosimata ja ravi hilineb. Astma varajane äratundmine ja käsitlus esmatasandil on tähtis, et vältida haiguse süvenemist, vähendada ägenemisi ja parandada elukvaliteeti. Perearstidel on keskne roll astma kahtlustamisel, esmastes uuringutes, raviskeemi jälgimisel ja lapsevanema nõustamisel.

Kui süda väsib vaikselt: kroonilise südamepuudulikkusega patsiendi käsitlus

Novembri alguses toimus veebiseminar, kus Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku ja Tartu Ülikooli südamekliiniku kardioloog Mai Blöndal käsitles kroonilise südamepuudulikkuse diagnoosimist, raviplaani koostamist ja järgimist praktilises võtmes.

Kognitiivse häire diagnostika ja tänapäevane ravikäsitlus esmatasandi arstiabis: biomarkerite revolutsioon

Dementsuse diagnostika läbib fundamentaalset paradigma muutust, mis toob esmatasandi arstiabi kesksesse rolli. Perearst on sageli esimene tervishoiutöötaja, kes märkab patsiendi kognitiivse võimekuse muutusi – 64% eakatest saab dementsuse diagnoosi just perearstilt (1).

Antikoagulantide pikaajaline kasutamine ning selle näidustused ja vastunäidustused

Antikoagulandid ehk vere hüübimissüsteemi pärssivad ravimid on tänapäevases meditsiinipraktikas olulisel kohal trombembooliliste haiguste ravis ja ennetuses. Artiklis antakse ülevaade antikoagulantide kasutamisnäidustustest eri kliinilistes olukordades, samuti käsitletakse antikoagulantide kasutamise vastunäidustusi ja ravi eripärasid, lähtudes uuematest rahvusvahelistest ravijuhenditest ja teadusandmetest.

Ülevaade Euroopa Kardioloogide Seltsi uuest müokardiidi ja perikardiidi ravijuhendist

Müokardiit ja perikardiit esinevad sageli koos ning nendele viitavad kaebused ja kliinilised leiud kattuvad. Seetõttu soovitab Euroopa Kardioloogide Seltsi (ECS) 2025. aasta augustis avaldatud ravijuhend (1) nende haiguste kahtlusel ja varases faasis kasutada mõistet „põletikulise müoperikardiidi sündroom (IMPS)“, kuniks diagnoos ja haiguse ulatus on täpsustunud.

Ganglioni tsüst

Ganglioni tsüstid on healoomulised kasvajalaadsed moodustised, mis võivad põhjustada valu, ebamugavust või funktsioonihäiret, kuigi sageli on need asümptomaatilised. Nende teke on seotud liigese- või kõõlusekesta väljasopistumisega ning esinemine varieerub vanuse ja lokaliseerumise järgi nii lastel kui ka täiskasvanutel. Artikkel annab ülevaate ganglioni tsüstide kliinilisest avaldumisest, diagnoosimisest ning ravivõimalustest.

Pealaest varbaotsani

Novembri lõpus toimus hotellis Ibis Styles Tallinn seminar pealkirjaga „Pealaest varbaotsani“, kus veresoontekirurg Tiit Kivistik rääkis perifeersete arterite haigusest ning dermatoveneroloog Kairi Nurm kõneles androgeensest alopeetsiast.

Kopsusiirdamine Eestis

Kopsusiirdamine on viimastel kümnenditel kujunenud üheks olulisemaks elupäästvaks ja elukvaliteeti parandavaks ravivõimaluseks lõppstaadiumis kopsuhaigusega patsientidele, kelle jaoks muud ravimeetodid ei ole enam efektiivsed. Tegemist on multidistsiplinaarse protsessiga, mis eeldab head koostööd torakaalkirurgide, pulmonoloogide, anestesioloogide, intensiivraviarstide, infektsionistide ja paljude teiste erialade spetsialistide vahel.

Suuniseid perearstile: täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäire

Täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on tihti varjatud, kuid siiski sagedane korduvate vaimse tervise kaebuste põhjus. Õigeaegne ATH-le mõtlemine aitab vältida patsientide aastatepikkust ekslemist tervishoiusüsteemis. Käesolev artikkel annab praktilisi juhiseid haiguse äratundmiseks ja esmaseks hindamiseks perearsti vastuvõtul.

Kuulmislangus pole harvikhaigus: kuulmislanguse tüübid ja hindamine

Kuigi teadlikkus kuulmislanguse sümptomitest, põhjustest ja ravist on Eestis pigem kesine, pole kuulmislangus harvikhaigus. Tegemist on väga levinud olukorraga, kus muutus kuulmises põhjustab inimesele raskusi suhtlusolukordades ja/või olmehelide tähelepanemisel (1, 2). Kuulmislangust esineb umbes 20%-l inimestest ning Maailma Terviseorganisatsiooni sõnul see osakaal aina suureneb (3). See tähendab, et abivajajate arv pidevalt kasvab ning meie valmisolek ja teadmised peaksid sellega kaasas käima.

Toitumissoovitused ja patsiendi motivatsioon toitumist muuta

Tänapäeva tervishoiusüsteem seisab silmitsi krooniliste haiguste, nagu hüpertensioon, diabeet ja düslipideemia, kasvava levikuga. Toitumissoovituste jagamine on seetõttu muutunud oluliseks osaks perearsti ja pereõe igapäevatööst. Artikkel annab ülevaate sellest, kuidas empaatia, koostöö ja väikeste sammude põhimõtted aitavad toetada patsiendi toitumismuutust esmatasandil.

Uudised ja teated

Uudised

Soovite tellida ajakirja Perearst?

Perearst – eelistatuim meditsiiniväljaanne perearstide seas.