Lastepsühhiaatriline abi ei ole kättesaadav

Lastepsühhiaatria ei ole pelgalt kitsas meditsiiniline eriala. See on valdkond, kus tervishoid, haridus ja sotsiaalsüsteem peavad töötama koos. Lapse vaimne tervis ei sõltu ainult arstist, psühholoogist või perest, vaid sellest, kuidas ühiskond tervikuna last toetab ja tema vaimset tervist väärtustab. 

Karl Oliver Tomson: järjekindlus, kannatlikkus ja samm-sammult edasi liikumine viivad sind lõpuks sinna, kuhu tahad jõuda

Iga otsus, iga patsient ja iga hetk intensiivraviosakonnas on võimalus õppida midagi uut. Äsja iseseisvat tööelu alustanud anestesioloog ja intensiivraviarst Karl Oliver Tomson räägib noore arsti esimestest sammudest, mis on täis vastutust ja pühendumust ning on kujundanud temas sügava austuse elu, teadmiste ja kolleegide vastu.

Kriisivalmidus algab seestpoolt. Öö Kiievis ja õppetunnid Eestile

Kriis ei tule alati ootamatult – vahel elab ta pikka aega meie kõrval, lihtsalt teises riigis, teise taeva all. Ukrainas pommirahe all veedetud öö pani mind mõistma, et turvatunne on habras luksus ja valmisolek kriisiks algab inimesest endast. Mitte süsteemist ega ametkonnast, vaid teadmistest, koostööst ja empaatiast, mis hoiavad ühiskonda koos siis, kui süsteemid alles tasakaalu otsivad.

Ukraina Punase Risti juht: oleme muutunud maailma kõige kriisivalmimaks ühiskonnaks

29. septembril Eesti Punase Risti korraldusel toimunud teabepäeva keskseks persooniks oli Ukraina Punase Risti peadirektor Maksym Dotsenko, kes juhib organisatsiooni, mis tegutseb otse sõja eesliinil.

Tehisintellekti ajastu meditsiinis: agentne mõtlemine, andmete kvaliteet ja vastutuse piirid

Tehisintellekti kasutamine meditsiinis on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Seda kasutatakse piltdiagnostikas, haigusriskide prognoosimisel, ravitulemuste hindamisel ja isegi töökorralduse optimeerimisel. Põhjus on lihtne: terviseandmeid koguneb rohkem, kui inimene suudab analüüsida, ja otsuste tegemine muutub aina keerukamaks. Tehisintellekt aitab leida andmetulvas mustreid, mida inimene ei märkaks, ning toetab arsti kiiremat ja täpsemat otsustamist.

Aeg on aju: lühike insuldikonspekt

Konspekt teeb lühikokkuvõte Deltakutse taskuhäälingu insulditeemalisest saatest, mis salvestati 4. septembril ning kus külalised olid Põhja-Eesti Regionaalhaigla neuroloog Karl Jõgi ja Kuressaare Haigla erakorralise meditsiini arst Mihkel Laidna.

Tahteavaldus aitab otsustada, kui patsient enam ei saa

Tänapäeva meditsiin võimaldab pikendada elu, kuid mitte alati pakkuda selle juurde kvaliteeti. See seab nii arstid kui ka patsiendid silmitsi küsimusega, millal on ravi jätkamine heategu ja millal muutub see kannatusi pikendavaks. Elulõpu tahteavaldus annab võimaluse need piirid ise määratleda.

Angela Kalamees: sünni juures viibimine on privileeg

Võib-olla unustame oma igapäevatöös selle vahel ära, kuid lapse sünd on pere jaoks erakordne sündmus ning selle juures viibimine on suur privileeg, ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) aasta arst dr Angela Kalamees.

Elle-Mall Sadrak: kui soovid süsteemi paremaks muuta, tuleb ise aktiivselt tegutseda

Eesti Perearstide Selts (EPS) ühendab perearste, kes soovivad aktiivselt panustada oma eriala ja tervishoiusüsteemi arengusse. Seltsi eesmärk on tagada perearstiabi kvaliteet ja jätkusuutlikkus ning hoida perearstide iseseisvust nii töökorralduses kui ka otsustes. Küsimustele vastab seltsi juht Elle-Mall Sadrak.

Atrioventrikulaarsed blokaadid ja nende käsitlus

Atrioventrikulaarsed blokaadid (AV-blokaadid) on südame juhteteede häired, millega võivad kokku puutuda kõik esmatasandi arstid. Artikkel annab ülevaate AV-blokaadide olemusest, etioloogiast, kliinilisest pildist, diagnostikast ja ravivõimalustest.

Bradükardia ja selle erakorraline käsitlus

Inimese süda on umbes rusikasuurune tugev lihaseline elund, mis pumpab püsivalt verd süsteemsesse ringesse, tehes seda ööpäeva jooksul umbes 100 000 korda. Enamasti teeb ta seda regulaarselt.

Erakorraline kardiostimulatsioon

Eestis paigaldati eelmisel aastal 981 esmast südamestimulaatorit (EKS). Kuna ligikaudu 80% seadmetest asetatakse üle 65-aastastele patsientidele, on rahvastiku vananemise tõttu protseduuride arv kasvutrendis (1). Seepärast on tõenäoline, et iga arst puutub oma praktikas kokku patsiendiga, kellele on juba kardiostimulaator paigaldatud või kellel tuleb selle vajadust kaaluda.

Hüperkaleemia

Hüperkaleemia on elektrolüütide häire, mille korral on seerumi või plasma kaaliumi kontsentratsioon üle normi. Hüperkaleemia vajab sekkumist kohe. Artikkel käsitleb hüperkaleemia põhjuseid, kliinilisi ilminguid, diagnoosimist ja nii ambulatoorset kui ka haiglaravi.

Astma patofüsioloogia ja ravipõhimõtted

Astma on levinud hingamisteede krooniline haigus, mida iseloomustavad ajas muutuvad ja korduvad sümptomid, õhuvoolu takistus, bronhide hüperreaktiivsus ja põletik hingamisteedes.

Meningiit

Meningiit on pehme- ja ämblikkvõrkkelmet (ld pia mater, arachnoidea mater) haarav põletik subarahnoidaalruumis, harvem on põletikust haaratud kõvakelme (ld dura mater). Kui põletik levib kelmetelt aju parenhüümi, on tegu meningoentsefaliidiga. Meningiit on peaaegu alati nakkuslik, jagunedes kolmeks vormiks: ägedaks püogeenseks (tavaliselt bakteriaalne), aseptiliseks (tavaliselt viiruslik) ning alaägedaks/krooniliseks (mükobakterid, spiroheedid, seened). (1)

Fabry tõbi – mitme näoga süsteemne haigus

Fabry tõbi on harvikhaigus, millest peaks olema kuulnud iga arst. See kulgeb mitme elundi haaratusega ning selle haigusega patsientidega võib kokku puutuda peaaegu kõigil erialadel. Paraku tähendab eriilmeline kliiniline pilt, et haiguse diagnoosimine võib viibida aastaid, jättes seniks patsiendid adekvaatse ravi ja käsitluseta.

SGLT2 inhibiitorid ja kuseteede infektsioonid

SGLT2 (sodium-glucose cotransporter type 2) inhibiitorid on tänapäeval valikravimiks nii 2. tüüpi diabeedi, südamepuudulikkuse kui ka kroonilise neeruhaiguse korral, vähendades kardiovaskulaarset ja üldist suremust ning pidurdades neerupuudulikkuse süvenemist. Selle ravimigrupi kasutamisel suureneb genitaal- ja kuseteede infektsioonide risk, mis võib viia ravi katkestamiseni.

Makrohematuuria diferentsiaaldiagnostika

Hematuuria on üks sagedasemaid probleeme, millega patsient uroloogile suunatakse. Hematuuria jaguneb mikroskoopiliseks (ribatestis leitav) ja makroskoopiliseks hematuuriaks ehk veri uriinis on silmaga nähtav. Makroskoopilise hematuuria levimus on riigiti väga erinev, kirjanduse alusel on populatsioonis levimus vahemikus 0,2–16%. (1).

Rauavaegus ja südamepuudulikkus

Rauavaegus (RV) on kõige sagedasem kaasnev haigus südamepuudulikkuse (SP) korral, kui välja arvata südamehaigused. Uuringud näitavad, et rauavaegust esineb kuni 50%-l kroonilise SP-ga haigetest. Ägeda SP korral võib levimus olla veelgi suurem, kuni 80% (1). RV on neil haigetel sõltumatu halva prognoosi marker, mis on seotud vähenenud koormustaluvuse, korduvate südamepuudulikkusega seotud hospitaliseerimiste, suurenenud üld- ja kardiovaskulaarse suremusega (2).

Müelodüsplaasia

Müelodüsplaasia (MDS) ehk müelodüsplastilised sündroomid on heterogeenne grupp müeloidset rakuliini haaravaid haigusi, mille aluseks on omandatud rakugeneetilised muutused vereloome tüvirakkudes, mis viivad vereloome ebaefektiivsusele ja düsplaasiale ning aja jooksul võib tekkida transformatsioon ägedaks müeloidleukeemiaks. Artikkel annab ülevaate MDS-i kliinilisest pildist ja ravivõimalustest.

Raud(II)diglütsinaadi kasutamine neerufunktsiooni häirete korral

Kuidas käitub neerufunktsioonihäirete korral rauaravis kahevalentne kelaaditud rauddiglütsinaat, mille biosaadavuseks hinnatakse teadustöö põhjal umbes 90% (rauasoolade biosaadavus jääb tavaliselt 25–40% vahele)?

Noppeid Euroopa Kardioloogide Seltsi düslipideemiate juhendi uuendusdokumendist

Augustis toimunud Euroopa Kardioloogide Seltsi (EKS) aastakongressil esitleti koostöös Euroopa Ateroskleroosi Assotsiatsiooniga 2019. aastal avaldatud düslipideemiate juhendi fookustatud uuendust. Tegu ei ole uue juhendiga, vaid dokumendiga, mille eesmärk on anda soovitusi, lähtudes viimase juhendi järel avaldatud teadusuuringute tulemustest. Artiklis esitan kokkuvõtte olulisematest muudatustest.

Ülevaade Euroopa Kardioloogide Seltsi konverentsil esitatud teadusuuringutest

Tänavune Euroopa Kardioloogide Seltsi (ESC) kongress toimus Hispaanias Madridis 29. augustist kuni 1. septembrini. Kongressil osales üle 33 000 tervishoiutöötaja 169 riigist. Nelja päeva jooksul esitleti muu hulgas viit uut Euroopa kardioloogide seltsi ravijuhendit, sh esimest ravijuhendit vaimse tervise ja kardiovaskulaarsete haiguste kohta, ning kanti ette ja avaldati samaaegselt teadusajakirjanduses umbes 190 uut uuringut südamehaiguste teemal.

Diabeedikonverents „Rasvumise ja diabeedi ravisuundade uus ajastu“

3. oktoobril toimus Tallinnas juba traditsiooniks saanud diabeedikonverents, mis keskendus sel korral eelkõige diabeediravi ja rasvumise uutele ravivõimalustele ja -suundadele. Konverentsil sai kuulata uudiseid hiljutiselt Euroopa Diabeediuuringute Assotsiatsiooni aastakoosolekult Viinis ning teavet kaalulangetusega seotud riskide kohta.

Soovite tellida ajakirja Lege Artis?

Lege Artis – artiklid arstilt arstile. Lege Artise mitmekülgse teemavaliku hulgast leiab praktilise väärtusega ja huvitavaid artikleid iga meditsiinivaldkonna esindaja.