Veebiseminar: laste rasvumine – väljakutsed ja lahendused (28.05.2025 Zoomis) REGISTREERI SIIN!

Mai 2025

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Kevadest ja muutustest

  • Lilli Gross
  • Anni Hanst
  • Kätlin Kauler
  • Inga Kuldmäe
  • Melita Väljamäe
  • Ülle Tilga
  • Telli ajakiri
Kevadet on juba tunda, aga päriselt see kohale jõudnud justkui veel pole. Suveootus aina kasvab, kuid jahedad ilmad ja hooajalised nakkused ei näi raugevat. Selleaastane viiruste hooaeg tundub eriti pikk, tööd on saanud teha haigete ja tervete patsientidega – äkki seepärast näibki aeg venivat?

Inga Kuldmäe: pereõena alustamine nõuab tohutut juurdeõppimist

Kui kooli lõpetanud või mõnest haiglaosakonnast üle tulnud õde alustab perearstikeskuses tööd, tuleb tal palju juurde õppida, sest pereõenduse eriala on väga lai, ütleb Pärnus Ristiku Tervisekeskuses töötav pereõde Inga Kuldmäe.

Eesti Õdede Liidu uus president: tervishoiu keskmes peab olema inimene

Maist alustas Eesti Õdede Liidu presidendina tööd Laura Keidong ja asepresidendina Margit Lenk-Adusoo. Uued juhid seadsid eesmärgiks võimestada õdesid, kasvatada liikmeskonda ja parandada õdede töötingimusi.

E-konsultatsioon laienes õendusteenusele

Aprillist lisandus tervishoiuteenuste loetellu uus teenus „Õendusabi e-konsultatsioon tervise infosüsteemi vahendusel“. Nüüd saavad Tervisekassa rahastusel eriõed küsida e-konsultatsioone teiselt eriõelt või õelt.

Ebaviisakas ja ähvardav patsient telefonis – kuidas reageerida?

Pereõed teavad, kui sagedane ja igapäevane on perearstikeskusesse helistavate patsientide pahameel. Seda täiesti erinevatel põhjustel. Olles töötanud telekomi valdkonnas klienditeenindaja ja hiljem klienditeenindusüksuste koolitajana, tean, et pahameele osaliseks saab ikka ja jälle just esmane kontakt. Sarnase mustriga suhtlemisolukorrad korduvad pea igas valdkonnas. Kuid tervishoid on eriline. Siin on kaalul midagi palju enamat kui rahulolu teenusega – kaalul on inimeste tervis ja väärikus (patsiendi ning personali väärikus).

Mootorsõidukijuhi tervisekontroll: pereõe roll ennetuses ja terviseriskide varajases märkamises

Mootorsõidukijuhi tervisekontroll on oluline instru­ment liiklusohutuse tagamisel ja juhi tervisliku seisundi hindamisel. Tervisekontrolli põhieesmärk on välja selgitada, kas juht on füüsiliselt ja vaimselt võimeline sõidukit ohutult juhtima. Artikkel annab ülevaate tervisekontrolli protsessist, hinnatavatest näitajatest ja praktikas ettetulevatest proovikividest.

Köha põhjus võib olla läkaköha

Läkaköha on väga nakkav hingamisteede infektsioon, mis kulgeb korduvate köhimis­episoodidega ja on põhjustatud gramnegatiivsest bakterist Bordetella pertussis (1, 2). Aastal 2024 registreeriti Eestis 250 läkaköha haigusjuhtu, see tähendab, et haigestumus oli 18 juhtu 100 000 elaniku kohta (9).

Glükoosiseire 1. ja 2. tüüpi diabeediga patsientidel

Glükoosiseire pole enam ammu vaid 1. tüüpi diabeeti põdevate patsientide pärusmaa, vaid sellest võivad saada kasu ka paljud teised inimesed. 16. aprillil toimunud veebiseminaril rääkis Eesti Diabeedikeskuse juhataja ja endokrinoloog ning Eesti Diabeediliidu juhatuse liige dr Marju Past diabeedi kompensatsioonist ja seiramise võimalustest ning jagas tehnilisi nippe ja soovitusi, mida teha plaastriallergia korral. Samuti said seminaril osalejad ülevaate kehtivatest soodustingimustest.

Toitumine GLP-1 agonistide kasutamisel

Kehakaalu langetamiseks kasutatakse erinevaid ravimeetodeid, sealhulgas toitumisteraapiat, kehalist aktiivsust, käitumuslike sekkumisi, farmakoteraapiat ja bariaatrilist operatsiooni (1). Tõepoolest, kehakaalu langetamine võib olla raske, aga kaalu langetavad ravimid (GLP-1 agonistid) võivad olla abiks lisaks dieedile ja regulaarsele füüsilise aktiivsusele (2).

Hüperkolesteroleemia

Südame-veresoonkonnahaiguste peamised riskitegurid on kõrge kolesteroolitase, kõrgenenud vererõhk, ebatervislik toitumine, rasvumine, vähene liikumine, suitsetamine ja diabeet. Paljudel inimestel esinevad mitmed riskifaktorid, mis kombineerituna on südame-veresoonkonna­haiguste väljakujunemise põhjus.

Müokardiinfarktihaige käsitlus pärast haiglaperioodi õe pilgu läbi

Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on Eestis peamine surmapõhjus, moodustades ligi 40–45% kõigist surmadest. Peamised südame-veresoonkonnahaigused on isheemiline südamehaigus (sh infarkt), hüpertooniatõbi, ateroskleroos ja ajuveresoonkonnahaigused (sh insult). Südamelihase infarkt ehk müokardi­infarkt (MI) on südame isheemiatõve raskeim avaldumisvorm, mille tagajärg on südamelihase pöördumatu kahjustus verevarustuse häirete tõttu.

Sissekasvanud küüs ja küünevalli põletik

Sissekasvanud küüs ja küünevalli põletik (paronühhia) on tavalised probleemid, mis võivad põhjustada valu, ebamugavust ja isegi raskemaid infektsioone. Kõige sagedamini esineb seda seisundit suurel varbal, kuid see võib tekkida ka teistel varvastel ja sõrmedel.

Mees perearstiabis

Keskmiselt on Eesti meeste tervis võrreldes naiste omaga kehvem ning Eesti mehed surevad naistest oluliselt varem. Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal eestlaste oodatav eluiga sünnil 79 aastat (Euroopa Liidu keskmine 81,5 aastat).

Levinumad kaebused raseduse ajal

Rasedus on füsioloogiline seisund, mis jääb eostumise ja sünnituse vahele. Raseduse alguseks loetakse tavaliselt viimase menstruatsiooni esimest päeva ja keskmiselt kestab see 40 nädalat ehk 280 päeva.

Lapse esimese eluaasta arenguhäired

Tervete laste plaaniliste tervisekontrollide eesmärk on lapse arengu jälgimine, selle toetamine, tervise- ja arenguhäirete varajane avastamine ning vajaliku abi tagamine lapsele ja tema perele. Ehkki pereõde puutub imikutega nende esimesel eluaastal kokku vaid teatud visiitide käigus, on hea teada, milline on lapse ootuspärane areng laiemalt ja mille suhtes tasub olla tähelepanelik. Selleks et hinnata, kas lapse areng on eakohane või jääb ühes või mitmes aspektis eakaaslaste omast maha, on tähtis tunda terve lapse arengu verstaposte.

Väikelapse jalgade areng – millal on vajalikud ortopeedilised jalatsid või tallatoed?

Artikkel käsitleb väikelapse alajäsemete tüüpilisi kõrvalekaldeid, nende hindamist, ravi võimalusi ning ortopeediliste abivahendite, sealhulgas tallatugede ja jalatsite kasutamise näidustusi.

Eakate mäluhäired

Dementsus on eakate krooniliste haiguste seas 9.–10. kohal (NCOA 2024). Dementsusesse haigestunud eakate arv kasvab kogu maailmas kiiresti. Neurodegeneratiivsetele haigustele on iseloomulik sümptomite süvenemine ajas, sellega kaasneb iseseisva toimetuleku halvenemine ja sellest tulenevalt kõrval­abi vajaduse kasv kuni täishoolduse vajaduseni.

Neuroloogiliste kaebustega patsient pereõe vastuvõtul

Novembris toimunud pereõdede sügiskonverentsil rääkis Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloog Alo-Rainer Leheste sellest, kuidas käsitleda neuroloogiliste kaebustega patsienti, kes on tulnud pereõe vastuvõtule. Artikkel teeb ülevaate dr Leheste ettekandest.

Pereõdede kevadkonverents võttis südameasjaks südameteemad

Kevadkonverentsil käsitleti muude teemade kõrval ka pereõdede igapäevatöö üht raskuskeset – koostööd krooniliste südame-veresoonkonna­haigustega patsientidega.