Haavaravi konverents (16.05.2025 Tartus) REGISTREERI SIIN!

Aprill 2025

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Mida võiks meile anda süsteemne vaade ehk riigi tasandil tervishoiusüsteemi kvaliteetne juhtimine?

Eesti tervishoiusüsteem seisab silmitsi mitmete proovikividega, mis nõuavad strateegilist planeerimist ja süsteemset lähenemist. Toon artiklis välja tervishoiu juhtimise, ressursikasutuse, ennetuse ja patsiendiohutuse kitsaskohti ning pakun võimalikke lahendusi, mis aitaksid muuta meie tervishoiusüsteemi tõhusamaks, patsiendikesksemaks ning kestlikumaks.

Valga Haigla siseosakonna uus juht soovib parandada koostööd perearstidega

Alates jaanuarist Valga Haigla siseosakonda juhtiv dr Mati Lepikson peab oluliseks koostöö parandamist perearstidega, et erakorraliselt haiglasse jõudvate patsientide hulk väheneks.

Tervishoiutöötajate proovikivid tõejärgsel ajastul: vaktsiiniskeptilisus ja alternatiivmeditsiin

Kuidas mõjutab tõejärgne ajastu meditsiini ja tervishoidu laiemalt? Kuidas võidelda teaduspõhise meditsiini eest ajastul, kus sotsiaalmeedia algoritmid võimendavad väärinfo kõlakambreid ja õõnestavad teaduslikke autoriteete? Artikkel analüüsib vaktsiiniskeptilisuse ja alternatiivmeditsiini populaarsuse kasvu, nende põhjuseid ja mõjusid rahvatervisele ning jagab praktilisi nõuandeid väärinfo äratundmiseks.

Tervishoid vajab targemat juhtimist, mitte rohkem eraraha

Hirmuäratavalt palju on uue koalitsiooniga seoses hakatud rääkima tervishoidu suurema hulga eraraha kaasamisest erakindlustuse näol, justkui oleks see viimane õlekõrs tervishoiu hädade lahendamiseks. Minister Karmen Joller käis aga välja võlusõna „efektiivistamine“ ja siin olen temaga samas paadis.

Eesti Peavalu Selts tegutseb selle nimel, et tuua patsientideni parimad tänapäevased ravivõimalused

Eesti Peavalu Selts on juba 24 aastat jaganud uusimaid teadmisi peavalu tähtsusest ja teaduspõhisest ravist tervishoiutöötajate hulgas, et võimaldada peavalu diagnoosiga patsientidele parimat võimalikku ravi. Seltsi tegemistest rääkisid seltsi praegune president Katrin Põld ja eelmine president Mark Braschinsky.

Alkoholi tervisekahjud Eestis

Alkohol ei ole toiduaine ega tavaline tarbekaup. Mõeldes aga nii alkoholi nähtavusele kui ka selle seotusele ühiskonnaelu eri valdkondadega, võib niisugune mulje kergesti tekkida. Alkoholi kogutarbimine – avaldatult absoluutalkoholis 15-aastaste ja vanemate elanike kohta – oli 2023. aastal 10,9 liitrit. Seda on küll mõnevõrra vähem kui kümme aastat tagasi (11,8 liitrit), kuid ümberarvestatuna ligi 400 õlle- või 50 viinapudeliks aastas iga Eesti elaniku kohta on seda endiselt liiga palju.

Alkoholist tingitud maksakahjustused

Alkoholi seos maksahaigustega on kõigile teada fakt, kuid kuidas ja kellel maksakahjustus tekib, miks mõnel tekib hoopiski maksavähk ning millised on potentsiaalselt ohtlikud alkoholikogused, ei ole üheselt teada.

Alkoholisõltuvuse medikamentoosse ravi võimalused

Alkoholi liigtarvitamine on seotud suurenenud riskiga sattuda õnnetustesse, töövõime vähenemisega, suuremate füüsilise ja vaimse tervise kuludega ning vägivalla ja kriminaalsusega (1). Uuringud, mis võtavad arvesse uimastite kogukahju (kahjud tarvitajale ja teistele), näitavad, et alkohol on kõige kahjulikum psühhoaktiivne aine (2).

Alkoholi mõju raseduse eri etappidel

Alkohol on teratogeenne, olles potentsiaalselt loodet kahjustav igas raseduse etapis. Alkohol ja selle laguproduktid läbivad platsentat – loode saavutab emaga samaväärse alkoholitaseme kahe tunni möödudes pärast ema alkoholitarbimist (1). Loote võime alkoholi lagundada on vähene. Alkoholi eliminatsioonikiirus loote vereringest on vaid 3–4% ema omast (2).

Alkoholi tarvitamine ja laborianalüüsid

Artikkel annab ülevaate alkoholi mõjust organismile ning erinevatest laborianalüüsidest ja biomarkeritest, mida kasutatakse nii lühiajalise alkoholijoobe kui ka pikaajalise alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks. Tutvustatakse nii tavapäraseid meetodeid, nagu vere alkoholi kontsentratsiooni määramine, kui ka uuemaid biomarkereid, mis võimaldavad tuvastada alkoholi tarbimist märksa pikema aja jooksul.

Kuidas diagnoosida säilinud väljutusfraktsiooniga südamepuudulikkust?

Säilinud väljutusfraktsiooniga südamepuudulikkus (HFpEF) on kompleksne kliiniline sündroom, mis on viimastel aastakümnetel muutunud kardioloogia valdkonnas järjest olulisemaks. Artikkel käsitleb selle südamepuudulikkusevormi definitsiooni, diagnostilisi kriteeriume ning etioloogilisi aspekte. Südamepuudulikkuse põhjuste ja patofüsioloogiliste mehhanismide mõistmine on oluline nii õigeaegse diagnoosimisstrateegia valikul kui ka efektiivse ravi planeerimisel.

Interstitsiaalsed kopsuhaigused

Artikkel kirjeldab eelkõige interstitsiaalsete kopsuhaiguste tänapäevast klassifikatsiooni ja termineid. Kuna see valdkond on viimasel 15 aastal kiirelt arenenud, siis ei ole teiste erialade spetsialistidel arusaadavalt võimalik hoida end pidevalt kursis mõistete ja spetsiifilise patoloogiaga ning seetõttu esitatakse pulmonoloogidele omajagu küsimusi eelkõige vajadusest saada selgust, milliseid patsiente me selle haigustegrupi alla koondame.

Kroonilise neeruhaiguse süvenemist aeglustav ravi

Krooniline neeruhaigus (KNH) esineb sagedasti, eri raskusastmega KNH levimus maailma rahvastikus on üle 10% (1) ja Eesti täiskasvanud elanikkonnas e-tervise andmetel 7,4% (2). Õigeaegne diagnostika ning eluviisi muutused ja ravi alustamine parandavad kindlasti nii lühiajalist kui ka pikka prognoosi.

Glaukoom

Glaukoom on levinud, hiiliva algusega silmahaigus, mis võib lõppeda pöördumatu pimedusega. Artikkel annab ülevaate glaukoomi patofüsioloogiast, kliinilisest pildist, diagnoosimisest ja ravist.

Rindade regulaarsest jälgimisest ja rinnavähi sõeluuringutest

Rinnavähk on jätkuvalt oluline tervishoiuprobleem Eestis, kus see on naiste seas levinuim pahaloomuline kasvaja. Artikkel käsitleb rinnavähi epidemioloogiat, riskitegureid ja varajase avastamise võimalusi, tuues esile tänapäevased lähenemised sõeluuringule ja riskihindamisele.

Naise tervise konverentsil olid tähelepanu all vaimse tervise teemad

Päev enne naistepäeva ehk 7. märtsil kogunes Viru hotellis ja veebis suur hulk tervishoiutöötajaid, et võtta osa XIX naise tervise konverentsist, mis seekord kandis pealkirja „Kas särav logelemine või hukutav perfektsionism?“. Igal aastal toob konverents esile just antud ajahetkel olulisi teemasid ning tänavu oli fookuses vaimne tervis. Konverentsi esimeses sessioonis said sõna vaimse tervise spetsialistid ja arutati põnevaid haigusjuhtumeid, pärastlõunal vaadeldi aju ja südame vahelisi seoseid ning jagati migreeni ravi puudutavaid uudiseid.

Deltakonverents – erakorralise meditsiini ja intensiivravi pidupäev

Just sel moel – erakorralise meditsiini ja intensiivravi pidupäevana – saab kirjeldada 7. veebruaril Tartus toimunud esimest „Deltakutse“ taskuhäälingu meeskonna korraldatud hübriidvormis Deltakonverentsi. Kuulda sai inspireerivaid ettekandeid ja põnevaid arutelusid alates plahvatusvigastuste käsitlusest kuni Lõuna-Aafrika Vabariigis erakorralise meditsiini residentuuritsüklite läbimiseni. Järgnevalt saate lugeda noppeid konverentsi ettekannetest.

Uudised

Soovite tellida ajakirja Lege Artis?

Lege Artis – artiklid arstilt arstile. Lege Artise mitmekülgse teemavaliku hulgast leiab praktilise väärtusega ja huvitavaid artikleid iga meditsiinivaldkonna esindaja.