TPS kevadkonverents (24.04.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Märts 2025

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Noorte kaasamisest tervisepoliitikasse

Viimastel kümnenditel on noorte kaasamine erinevates valdkondades märgatavalt suurenenud. Noortele on antud võimalus osaleda otsustusprotsessides, mis kujundavad meie olevikku ja tulevikku. Kasvades üles ajal, mil kaasamine on muutunud tavapäraseks, näen seda kui üht euroopalikku väärtust. Kaasamine annab tunnistust ühiskonnast, kus võimalikult paljud saavad kaasa rääkida ning panustada oma teadmiste ja kogemustega.

Laura Zirel: Eestis on arstiabi võrreldes muu maailmaga väga hästi kättesaadav

Eesti on elamiseks väga hea riik, sest meil on arstiabi küllaltki kättesaadav ja patsiente aidatakse sõltumata nende majanduslikust olukorrast. Väga raske oli näha, kuidas USA-s jäid paljud abi vajavad lapsed ja pered haigla ukse taha, kuna neil polnud seal kehtivat kindlustust või raha, ütleb Tallinna Lastehaigla aasta noorarsti tunnustuse pälvinud lastekirurg Laura Zirel.

Tervisekassa kiirendiprogrammi tulemusel hakatakse katsetama kolme raviteekonda

Mullu alanud kiirendiprogrammi tulemusel jätkavad Tervisekassa ja Tartu Ülikooli Kliinikum tänavu kopsuvähi raviteekonna rakendamise ettevalmistusi. Järgmisesse vooru pääsesid ka kliinikumi eestvedamisel loodud südamepuudulikkusega patsiendi raviteekonna projekt ja Eesti Kardioloogide Seltsi müokardiinfarktihaige haiglajärgne raviteekond. Mõlema projekti rakendamise ettevalmistustega alustatakse 2026. aastal.

Patsientide rahulolu eriarstiabiteenustega püsib suur

Kantar Emori tehtud rahulolu-uuringu kohaselt on viimase 12 kuu jooksul eriarsti külastanud veidi enam kui pooled (54%) Eesti elanikest. Nagu ka viimastel aastatel, jäi suur osa patsientidest (85%) eriarstiabi visiidiga rahule. Siiski oli neid patsiente (42%), kes tõid seoses viimase eriarsti külastusega välja vähemalt ühe probleemi.

Eesti geenivaramu andmetel põhinevad värsked teadustööd

Hiljuti valmisid Eesti geenivaramu andmete põhjal kaks olulist teadustööd. Esimese puhul on tegemist suurima omasuguse geneetilise seose uuringuga, milles analüüsiti 42 naiste reproduktiivtervisega seotud diagnoosi Eesti geenivaramu ja Soome FinnGen-i andmetel. Teine uuring leidis, et polügeense riskiskoori ja aju ultraheliuuringu kombineerimine parandab oluliselt Parkinsoni tõve riski tuvastamist, võimaldades haigust diagnoosida juba enne sellele iseloomulike sümptomite tekkimist.

Tervishoiu küberprobleemide hulgas paistavad silma andmelekked ja tehnilised tõrked

2024. aastal Eesti tervishoiusektorit tabanud küberintsidentide seas annavad tooni andmelekked ning tehnilised probleemid, mille põhjuseks on näiteks vead tarkvara arendamisel, seadistamisel ja uuendamisel.

Kadi Palumaa: minu eesmärk Eesti Oftalmoloogide Seltsi presidendina on laiapõhjaline koostöö

Eesti Oftalmoloogide Seltsi juht Kadi Palumaa peab oluliseks koostööd teiste Eesti silmakliinikutega ja erinevate erialaseltsidega. Rahvusvaheliselt on fookuses Eesti arstide silmaringi laiendamine ning kvalifikatsiooni tõstmine, mida võimaldavad kontaktid kompetentsikeskustega.

Venoosse tromboosi pikendatud ravi

Venoosset trombembooliat (VTE), mis hõlmab nii süvaveenitromboosi (SVT) kui ka kopsuarteri trombembooliat (KATE), esineb keskmiselt 1–2 inimesel 1000 kohta aastas. VTE on surmapõhjusena kolmandal kohal, järgnedes südamelihase infarktile ja insuldile.

Mitteeluohtlikud veritsused antikoagulantravi foonil

Tulenevalt elanikkonna vananemisest suureneb iga aastaga mitmete krooniliste haigustega patsientide arv. Kasvab ka kodade virvendusarütmia (KVA) ja trombembooliliste sündmuste esinemissagedus, mis toob endaga kaasa antikoagulantide suurenenud kasutamise. Artikkel keskendub kergematele mitteeluohtlikele veritsustele antikoagulantravi foonil, kuid suur osa põhimõtetest kehtib ka raskemate veritsuste kohta.

Ülajäseme venoosne tromboos – sümptomitest ravini

Kui alajäsemete süvaveenitromboosi (AJSVT) on uuritud põhjalikult ning esimene hästi dokumenteeritud AJSVT kirjeldus pärineb juba aastast 1271 (3), siis ülajäsemete süvaveenitromboosi (ÜJSVT) kohta seda öelda ei saa, kuna suuremahulisi teaduslikke uuringuid selles vallas tehtud ei ole. On vaid piiratud koguses kohortuuringuid ja suuremate või väiksemate patsiendigruppide haigusjuhtude kirjeldusi. Artikkel annab ülevaate ülajäseme süvaveenitromboosi riskifaktoritest, diagnoosimisest ja ravist.

Ägedast süvaveenitromboosist posttrombootilise sündroomini

Posttrombootiline sündroom (PTS) on süvaveenitromboosi krooniline tüsistus, mis kujuneb 20–50%-l patsientidest. PTS-i avaldumisspekter on väga lai ja raskematel juhtudel on patsiendi elukvaliteet tõsiselt häiritud. Väljakujunenud PTS-ile ei ole efektiivset ravi, seepärast on oluline selle kujunemist ennetada, kasutades selleks süvaveenitromboosi profülaktilisi vahendeid, ja ravida juba tekkinud süvaveenitromboosi adekvaatse antikoagulantraviga.

2. tüüpi diabeediga patsiendi jälgimine kliinilises praktikas

Teist tüüpi diabeet on krooniline ainevahetushaigus, mida iseloomustab kõrgenenud veresuhkrutase insuliini vähenenud toimest ja/või sekretsioonist (1). Haigestumus suureneb aastast aastasse terves maailmas rahvastiku vananemise ja ülekaalu levimuse kasvu tõttu (2). Eestis diagnoositi 2023. aastal 6000 teist tüüpi diabeedi esmasjuhtu (3).

Karpaalkanali sündroom

Karpaalkanali sündroom (KKS) on levinud haigus, mis esineb elu jooksul ligikaudu 10%-l inimestest. Selle põhjuseks on keskpidise närvi (n. medianus) kompressioon karpaalkanalis. Algstaadiumis on iseloomulikud öised paresteesiad, mis haiguse progresseerudes muutuvad ka päevaseks. Kaugelearenenud juhtudel võib esineda sõrmede nõrkust ja teenari piirkonna lihaste atroofiat. (1)

Noppeid ülemaailmse kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ravijuhendi (GOLD) 2025. aasta uuendatud versioonist

Siinse artikli eesmärk on anda ülevaade ülemaailmse kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) ravijuhendi Global Initiative for Chronic Obstructive Lung Disease (GOLD) 2025. aasta uuendatud versioonist. GOLD-i teaduskomitee ajakohastab aruannet igal aastal, lisades uusimad kliinilise praktikaga seotud tõendid, et olla võimalikult praktiline ja abistav tervishoiutöötajatele KOK-i käsitluses.

Füsioteraapia olulisus intensiivraviosakonnas

Intensiivravi eriala algusest saati on selle keskne osa olnud organpuudulikkuste ravi ja inimeste surmasuust tagasi toomine. Intensiivravi areng viimastel aastakümnetel on loonud võimekuse toetada või asendada järjest enamate organite tööd ning ellujäämine kriitilise haiguse korral on üha tõenäolisem.

Striidor lapseeas

Hingamisel tekkiv kare lisaheli ehk striidor võib olla hirmutav haigustunnus lapsevanematele, lastele ning ka arstidele. Kui tavaliselt liigub õhk läbi hingamisteede vabalt, siis hingamisteede kitsenemisel muutub õhuvool turbulentseks ja kuulda on stridoroosne hingamine. Striidor näitab osalist hingamisteede sulgust või ahenemist. Lastel on striidor suhteliselt sage ning kergesti tekkiv haigustunnus, mis õigeaegse abi osutamiseks vajab kiiret hindamist, kuid striidor võib olla ka ohutu sümptom.

Febriilne neutropeenia

Febriilne neutropeenia on seisund, kus patsiendi neutrofiilide absoluutarv on ≤ 0,5 x 10 9/l ja kehatemperatuur on > 38 °C (1). Definitsioon võib pisut varieeruda (2, 3), kuid on üldjoontes püsinud aja jooksul suuremate muutusteta. Artikkel keskendub febriilse neutropeenia kliinilisele pildile, diagnoosimisele ja ravile.

Kliinik 2025 – kodusest hapnikravist suuterviseni

Veebruari alguses toimus Tartus Vanemuise Kontserdimajas tervishoiutöötajaid ühendav iga-aastane konverents „Kliinik 2025“. Artiklist saab lugeda ülevaateid kahest sessioonist: „Tänapäevase kodune hapnik- ja ventilaatorravi“ ning „Õigus suutervisele kui inimõigusele“.

Lamatiste ennetamine ja käsitlus

Lamatis (pressure ulcer, pressure sore, bedsore) on lokaalne naha- ja/või nahaaluskoe kahjustus, mis tekib surve tõttu või nihkumise, hõõrdumise ja surve koosmõjul. Lamatiste esinemissagedus on suur, lamatisi esineb nii statsionaarsel kui ka ambulatoorsel ravil viibivatel patsientidel. Artikkel annab ülevaate meetmetest, kuidas lamatisi ennetada ja nende süvenemist vältida, ning lamatiste ravivõimalustest.

Uudised

Soovite tellida ajakirja Lege Artis?

Lege Artis – artiklid arstilt arstile. Lege Artise mitmekülgse teemavaliku hulgast leiab praktilise väärtusega ja huvitavaid artikleid iga meditsiinivaldkonna esindaja.