Pereõdede kevadkonverents (28.03.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Veebruar 2025

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Tervishoiu jätkusuutlik rahastus vajab kiireid otsuseid

Suurest puudujäägist tervishoius räägiti juba kümmekond aastat tagasi ning toonased prognoosid näitasid, et alates 2020. aastast on Tervisekassa (tol ajal veel Eesti Haigekassa) sügavas miinuses ning kasutanud ära kõik oma reservid, mida tol ajal oli kordades vähem.

Regionaalhaigla aasta tohter Martin Serg peab oluliseks tegelemist rahvatervisega

Põhja-Eesti Regionaalhaigla aasta tohtri tiitliga pärjatud kardioloog dr Martin Serg peab kliinilise töö kõrvalt oluliseks rääkida rahvatervisest. Oluline on anda tõenduspõhiseid soovitusi, sest viimasel ajal levib palju väärinfot.

Karmen Joller: ebapädevate arstide tegevuse piiramiseks peaks olema rohkem võimalusi

Riigikogu liige ja perearst Karmen Joller leiab, et Eesti võiks võtta eeskuju Soomest, kus kehva kvaliteediga tööd tegevate arstide tegevust saab piirata ka kohtuväliselt.

Insuldi ja endoproteesimise raviteekondade juhtprojektid on olnud edukad

Raviteekonnad kujutavad endast olulist muudatust tervishoiusüsteemi korralduses, aidates muuta tervishoiuteenused inimkesksemaks ja integreeritumaks. Kui traditsiooniline ravikäsitlus keskendub pigem üksikule haigusjuhtumile, siis raviteekonna kontseptsioon käsitleb patsiendi teekonda tervikuna, alates kahtlustest kuni taastumiseni. Just see terviklik vaade võimaldab saavutada paremaid ravitulemusi ja tagada kuluefektiivset ressursikasutust tervishoius.

Eesti Kaaluravi Selts: meie kehas pole organsüsteemi, mis jääks puutumata ülekaalu kahjulikest mõjudest

Eelmisel aastal loodud Eesti Kaaluravi Seltsi üks eesmärke on nii elanikkonnas kui ka arstide seas vähendada kaaluprobleemiga seotud stigmat ja juurutada teadmist, et rasvumine on mitmekülgne probleem, mitte inimese laiskusest või tahtejõu puudumisest tulenev nähtus. Seltsi eesmärkidest ja tegemistest rääkis Eesti Kaaluravi Seltsi üks asutajatest kardioloog Henri Kaljumäe.

Pille Sillaste: töötan selle nimel, et saaksime haigena täisväärtuslikult elada ja võimalikult vaevustevabalt surra

Möödunud 2024. aasta oli palliatiivravi jaoks sensatsiooniline, ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla palliatiivravi keskuse juht dr Pille Sillaste. Ta unistab sellest, et ükskord, kui jõuab kätte tema aeg maisest maailmast lahkuda, on Eestis kättesaadav parimal võimalikul tasemel palliatiivravi.

Katrin Elmet: elulõpu tahteavaldusega on veel palju tööd ees

Kuigi ministeerium saatis elulõpu tahteavalduse uue versiooni jaanuari lõpus kooskõlastusringile, tuleb selle kallal veel kõvasti tööd teha, ütleb aastaid tahteavalduse väljatöötamisse panustanud anestesioloog Katrin Elmet.

Kogemuslugu: elulõpu otsused Soomes

Olen nüüdseks arstina Soomes töötanud juba 11 aastat, sellest viimased viis aastat peamiselt vanadekodudes ja koduravitiimides konsulteeriva arstina, ning surm ja elu lõpuga seotud otsused ei ole mulle võõras teema.

Südamepuudulikkuse fenotüübid ja ravi

Eelmise aasta oktoobrikuu viimasel päeval toimus veebiseminar südame­puudulikkuse teemal, kus dr Piret Härma-Jõks rääkis südamepuudulikkuse erinevatest fenotüüpidest ja dr Anna Maria Punab käsitles südamepuudulikkuse ravi.

Eesnäärmevähi diagnostika

Eesnääre ehk prostata on väike (umbes golfipallisuurune) organ, mis on osa mehe reproduktiivsüsteemist. Eesnääre paikneb kusepõie all ja ümbritseb kusetoru ehk ureetrat, mille kaudu väljub uriin kusepõiest. Eesnäärme funktsioon on toota paksu valkjat sekreeti, mis seemnerakkudega segunedes moodustab sperma.

Onkoloogilise immuunravi kõrvaltoimena tekkiv hüpofüsiit 

Hüpofüsiit ehk ajuripatsi põletik on võrdlemisi sage pahaloomuliste kasvajate ravis kasutatavate immuunkontrollpunkti inhibiitorite kõrvaltoime, mis võib potentsiaalselt viia pöördumatu mitme hormoontelje puudulikkuse tekkeni. See artikkel annab ülevaate immuunkontrollpunkti inhibiitoritest põhjustatud hüpofüsiidist, selle kliinilistest tunnustest, diagnoosimisest ja ravivõimalustest.

Margus Viigimaa: kõigil täiskasvanutel võiks kord elus mõõta lipoproteiin a taset

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog ja TalTechi kardiovaskulaarmeditsiini professor dr Margus Viigimaa rääkis intervjuus, kuidas mõjutavad kardiovaskulaarhaiguseid uued ja juba teadaolevad riskitegurid. Muuhulgas oli juttu ka geneetilise riski olulisusest, mida planeeritakse sel aastal Eestis veel täpsemalt uurida.

Euroopa Kardioloogide Seltsi uus kroonilise koronaarsündroomi käsitlusjuhend

Euroopa Kardioloogide Seltsi uus kroonilise koronaarsündroomi (KKS) käsitlusjuhend ilmus 2024. aasta augustis. Eelmine juhend pärines aastast 2019. Võrreldes varasemaga on muutunud arusaam koronaarhaigusest kui fikseeritud ahenemistega epikardiaalsete soonte haigusest.

Äge maksaporfüüria

25. novembril toimus veebiseminar, mille teema oli äge maksaporfüüria. Esinesid prof Manisha Balwani (Icahni meditsiinikool, USA) ja patsiendiühingu esindaja Sue Burrell ning arutelupaneelis osalesid dr Yonatan Edel (Assuta meditsiinikeskus, Iisrael), dr Robert Wasilewski (hematoloogia- ja transfusioonimeditsiini instituut, Poola) ja dr Lauma Jaunozola (Pauls Stradinsi ülikoolikliinikum, Läti).

Rosaatsea

Rosaatsea on näo väljaulatuvate osade multifaktoriaalne krooniline põletikuline dermatoos, mille tunnusteks on punetus ja teleangiektaasiad (laienenud kapillaarid) ja fümatoos ehk ninanaha paksenemine ning paapulid ja pustulid. Haigusele on iseloomulik laineline kulg ja ajas progresseerumine. Haigus pole kliiniliselt ohtlik, küll aga on sellel suur mõju elukvaliteedile. (1, 2)

Mükoplasmainfektsioon ja selle hingamisteedevälised vormid

Mycoplasma pneumoniae on tavaline hingamisteede infektsiooni tekitaja lastel ja täiskasvanutel. Haigus võib kulgeda nii ülemiste kui ka alumiste hingamisteede infektsioonina, aga põhjustada lisaks mitmeid hingamisteedeväliseid haigusnähte. Kõige sagedamini nakatuvad kooliealised lapsed ja noored täiskasvanud ning haigestumus on viimase aasta jooksul kasvanud kogu maailmas. Artiklis antakse ülevaade mükoplasmainfektsiooni tavapärasest kulust, selle diagnostikast ja ravist ning tutvustatakse ka hingamisteedeväliseid ilminguid.

Kliiniline praktika D-vitamiini puuduse ennetamisel, diagnoosimisel ja ravimisel: Kesk- ja Ida-Euroopa ekspertide üksmeelne seisukoht

Kuna D-vitamiinil on oluline roll luukoe ja mineraalide ainevahetuse reguleerimisel, on see oluline luu- ja lihaskonna tervisele. Olenemata lünklikest ja vastuolulistest teadmistest D-vitamiini võimalike mõjude kohta väljaspool luustikku, näitab D-vitamiini retseptori (VDR) avaldumine peaaegu kõigis inimrakkudes, et D-vitamiin on üldise tervise seisukohast oluline. Seda kinnitavad ka mitu eksperimentaalset ja epidemioloogilist uuringut. Seega on maailmas tugeva D-vitamiini puuduse tõttu vaja rakendada parandusmeetmeid.

Massaaž – kas teaduspõhine ravimeetod või mitte?

Massaažiteraapial on kaugele ulatuv ajalugu, seda kirjeldati esmakordselt Hiinas 2. sajandil eKr ja seejärel Indias ning Egiptuses (1). Massaaži füsioloogilise mõju vastu on aastakümneid huvi tuntud ning nii nagu teadusmaailmas ikka, ilmuvad teadusartiklid, mis seniseid oletusi ümber lükkavad või vastupidi, teaduslikult kinnitavad (2, 3).

Obsessiiv-kompulsiivse häire olemus ja ravi

Obsessiiv-kompulsiivne häire (OKH) on kroonilise kuluga psühhiaatriline häire, mida iseloomustavad kinnisideed (st korduvad soovimatud mõtted) ja/või sundteod (st korduv käitumine), millele kulub iga päev enam kui tund aega ning sellega kaasneb märkimisväärne elukvaliteedi halvenemine, seejuures ei ole kliiniline pilt mõne muu haigusseisundi ilming. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on OKH üks kümnest kõige enam puuet, rahalist kahju ja elukvaliteedi halvenemist tekitavast seisundist. (1–3)

Stilli tõbi

Stilli tõbi on praeguse klassifikatsiooni alusel juveniilse idiopaatilise artriidi (JIA) alavorm, mida esineb 4–17%-l JIA-haigetest (1). Ajalooliselt kirjeldas haigust lapseeas esimesena Sir George F. Still 19. sajandi lõpus (2), täiskasvanueas algavat Stilli tõbe aga Eric G. L. Bywaters 1971. aastal (3). Haigust peetakse kontiinumiks, mille jaotus laste- ja täiskasvanute haiguseks vanuse alusel (16 eluaastat) oli algselt puhtalt meelevaldne, kuna Inglismaal kuulusid üle 16-aastased haiged ravile täiskasvanute osakonnas (5).

Uudised

Soovite tellida ajakirja Lege Artis?

Lege Artis – artiklid arstilt arstile. Lege Artise mitmekülgse teemavaliku hulgast leiab praktilise väärtusega ja huvitavaid artikleid iga meditsiinivaldkonna esindaja.