Tagasivaade perearstide aastale

Lõppev aasta oli väga põnev ja nüüd kutsun teid sellele koos tagasi vaatama. Eesti Perearstide Seltsi peamine eesmärk on kaitsta perearstide huvisid. Meil on 877 liiget. Meil on perearste, kes töötavad üksikpraksistes, on perearste, kes töötavad grupipraksistes, ja on perearste, kes töötavad tervisekeskustes. Meie seas on perearstid, kes on asutusejuhid, ja perearstid, kes on lihtsalt perearstid. Meie perearstid töötavad maal ja linnas. Meil on kõike, ning see teebki meid rikkaks.

Külvi Peterson: olen õnnelik, sest teen tööd, mis mulle meeldib

37 aastat peremeditsiinis töötanud perearst Külvi Peterson leiab, et tervishoius peaks kõik algama ennetusest. Praegu on aga kaalukauss liiga tugevasti kaldu ravi poole ning seni, kuni puuduvad vajalikud ressursid ennetustegevuseks, olukord ei muutu. Ta leiab, et ennetustöö võiks olla üks kvaliteedisüsteemi kriteerium.

Perearstid valisid aasta tegija ja aasta ämbri

Perearstid valisid 2024. aasta tegija ja ämbri. Hääletusest võttis osa 229 perearsti. Tänavuseks tegijaks osutus teraapiafondi rahastuse muutus. Selle aasta ämbri suhtes valitses üle aastate väga suur üksmeel, 65% perearstidest leidis, et ämbri tiitlit väärib kohustuslik vastutuskindlustus.

Richard Nankervise: Eestis on väga tugev tervisekeskuste mudel

Austraalia Uus-Lõuna-Walesi ja keskranniku piirkonna esmatasandi tervisevõrgustiku (ingl Hunter New England and Central Coast Primary Health Network) tegevjuht Richard Nankervise külastas Eestit, et tutvuda siinse tervishoiusüsteemiga. Ta leiab, et Eesti ja Austraalia esmatasandi tervishoiumudelid on üsna sarnased, samuti on sarnased probleemid. Kuid Eestis on nii mõndagi, mida ka Austraalia tervishoiusüsteemis võiks proovida.

Vaimse tervise valdkonna edusammud ja proovikivid

Vaimse tervise olulisust ei sea füüsilise tervise kõrval enam keegi kahtluse alla, kuid selle lõimimine tervishoiusüsteemi ja selleks vajalike ressursside leidmine on endiselt keeruline. Olukord, kus piiratud vahenditega tuleb tagada nii olemasolevate teenuste kestlikkus kui ka arendada uusi lahendusi, nõuab hoolikalt läbimõeldud lähenemist. Kui vaimse tervise rahastus on viimastel aastatel teinud mõningaid edusamme, siis spetsialistide puudus ning kogukonna toe ja teenuste puudumine jäävad peamisteks takistusteks, mida peame ühiselt ületama.

Huule- ja/või suulaelõhedega patsientide käsitlus multidistsiplinaarses meeskonnas

  • Katri Herman
  • Kristel Kalling
  • Airi Sokk-Kaha
  • Tiina Suvi
  • Telli ajakiri
Huule- ja/või suulaelõhe on kaasasündinud arenguanomaalia, mille tekkepõhjus ei ole alati teada. Sageli on tegemist multifaktoriaalse etioloogia, kus mängivad rolli nii keskkondlikud kui ka geneetilised tegurid. Maailmas sünnib iga 1000–1500 elussünni kohta üks huule-suulaelõhega laps (1). Seejuures võib huule- ja/või suulaelõhega laste sündide sagedus olla riigiti erinev.

Fenüülketonuuria ravidieet

Fenüülketonuuria (FKU) on pärilik ainevahetushaigus, mis kuulub harvaesinevate haiguste hulka. Alates 1993. aastast on see harvikhaigus vastsündinute sõeluuringu programmis ning igal aastal sünnib juurde 1–6 FKU diagnoosiga last (1). Kui haruldane see aga siis näib, kui arvestada Eesti riigi väiksust? Juba 30 aastat on FKU-patsiendid – ja kokku on neid meie seas omajagu – tänu õigeaegsele diagnoosile saanud õigeaegselt ravi. See on andnud neile suurepärased võimalused saavutada normaalne areng. Kuid millised on proovikivid sellel raviteekonnal?

Vaktsineerimise ABC: vaktsiinvälditavate nakkushaiguste ennetamine

Novembri lõpus toimunud vaktsineerimisteemalisel veebiseminaril rääkis Raplamaa Haigla sisehaiguste osakonna ja Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliiniku infektsioonhaiguste arst dr Nele Rasmann, millised vaktsiinid võiksid olla näidustatud lastele ja täiskasvanud inimestele.

Südame rütmihäirete kateeterablatsioon

Kateeterablatsioon on invasiivne protseduur, mida kasutatakse rütmihäirete ravis ning mille abil saab termilise energiaga kõrvaldada rütmihäire allika. Ablatsioonid on tänu tehnika ja metoodika arengule muutunud järjest ohutumaks ja efektiivsemaks. Artikkel annab ülevaate ablatsioonravi olemusest, näidustustest ja kaugtulemustest ning ablatsioonravist taastumisest ja edasisest jälgimisest.

Euroopa Kardioloogide Seltsi kodade virvendusarütmia ravijuhend 2024

Tänavu augusti lõpus esitleti Euroopa Kardioloogide Seltsi kongressil uut kodade virvendus-arütmia (KVA) ravijuhendit (1). Tegu on jätkuvalt kõige sagedama rütmihäirega maailmas (levimusmäär ligi 2–3% maailma elanikkonnast), mille eeldatav esinemissagedus kahekordistub järgneva paari aastakümne jooksul. Eestis on KVA diagnoosiga patsiente hinnanguliselt ligikaudu 50 000, ent ka see arv alahindab tõenäoliselt tegelikku levimust. KVA on seotud halvema elukvaliteedi ning suurenenud surmariskiga.

Osteoporoosi diagnoosimine ja ravi

Osteoporoos on süsteemne luustikuhaigus, mida iseloomustab luukoe vähene mass, mikroarhitektuuri muutus ja luude haprus. Osteoporootilise luumurru suurenenud risk on igal kümnendal 60-aastasel, igal viiendal 70-aastasel, kahel viiendikul 80-aastastest ja lausa kahel kolmandikul 90-aastastest naistest. Veebiseminaril rääkis reumatoloog ja Tartu Ülikooli reumatoloogia lektor dr Raili Müller haprusmurru riskiteguritest, suure luumurruriski äratundmisest, osteoporoosi diagnoosimisest ning ravist. 

Peritoneaaldialüüsist perearstidele

Krooniline neeruhaigus (KNH) on laialt levinud terviseprobleem ning on tänapäeval üks juhtivaid suremuse põhjuseid maailmas. Eri raskusastmega KNH levimus on rohkem kui 10% maailma rahvastikust, mõjutades hinnanguliselt 840 miljonit inimest. (1, 2)

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsiendi kirurgilise ravi võimalused

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on sageli esinev, välditav ja osaliselt ravitav haigus. Haigus mõjutab märkimisväärselt patsiendi elukvaliteeti ja ravimata juhtudel viib kiire tervisekaotuse, invaliidsuse ja surmani, tüsistuste teke on statistiliselt üsna otseses seoses suitsetamise staaži ja intensiivsusega. KOK-i peetakse ülemaailmselt otsestest surmapõhjustest kolmandaks, esikümnesse kuuluvatest surmapõhjustest statistiliselt ainult KOK näitab kasvutrendi (1).

Asümptomaatiline bakteriuuria eakatel

Asümptomaatiliseks bakteriuuriaks (ingl asymptomatic bacteriuria, ASB) nimetatakse bakterite kasvu uriinis asümptomaatilisel indiviidil. ASB seisneb kommensaalsete bakterite kolonisatsioonis ehk sisuliselt on tegemist bakteritega, kes elavad inimese urotraktis, kuid ei põhjusta haigestumist (1).

Meningokokknakkus – harvaesinev, kuid potentsiaalselt eluohtlik infektsioon

Meningokokknakkus on harvaesinev, kuid potentsiaalselt eluohtlik infektsioon, mida põhjustab bakter Neisseria meningitidis. Meningokokkinfektsiooni kulg varieerub asümptomaatilisest kandlusest kuni tundidega progresseeruva hulgiorganpuudulikkuse ning surmani. Meningokokknakkuse äratundmine võib olla raskendatud mittespetsiifiliste sümptomite ning väikese esinemissageduse tõttu. Suremuse ning tüsistuste riski vähendamiseks on oluline alustada varakult antibiootikumravi. Artikkel annab ülevaate meningokokknakkuse olemusest, diagnoosimisest ning ravist.

Meningokokknakkuse vastu vaktsineerimine ja kokkupuutejärgne profülaktika

Meningokokknakkus on Eestis harva esinev, kuid väga raske haigus, mida on võimalik ennetada vaktsineerimise ja kokkupuutejärgse antibakteriaalse profülaktikaga. Artikkel annab ülevaate haiguse riskigruppidest ning selle ennetamise võimalustest.

Punane silm ja äkki tekkinud nägemishäired – käsitlus esmatasandi arstiabis

Punane silm ja äkki tekkinud nägemishäired on sagedased kaebused, millega patsiendid perearstile pöörduvad. Kuigi enamik juhtumeid on healoomulised, võivad nende kaebuste taga olla ka rasked seisundid, mis vajavad kiiret sekkumist.

Ravijuhend „2. tüüpi diabeedi mittefarmakoloogiline ravi“

Tänavu valmis uus ravijuhend „2. tüüpi diabeedi mittefarmakoloogilise ravi juhend“, mis keskendub diabeedi ravi puudutavatele eluviisisekkumistele, nagu toitumine, kehaline aktiivsus ja enesejuhtimisoskused. Samuti käsitletakse ravijuhendis glükoosisensorite kasutamist. Artikkel annab ravijuhendist põgusa tutvustava ülevaate.

Ärritatud soole sündroomi mittemedikamentoosne ja medikamentoosne ravi

Ärritatud soole sündroom (ingl irritable bowel syndrome, IBS) on krooniline aju-soole telje kommunikatsiooni häire (ingl disorder of gut-brain interaction, DGBI), mida iseloomustavad kõhuvalu ning muutused seedetegevuses. Tegemist on seisundiga, mida ei saa analüüside või uuringutega kinnitada.

Koensüüm Q10 ja selle kasutamine toidulisandina

Koensüüm Q10 ehk ubikinooni kui inimorganismile vajaliku aine identifitseeris dr A. Moore 1940. aastal (1) ning selle isoleerisid esmakordselt kollaka kristalse ühendina veise südame mitokondritest Ameerika teadlane dr Frederik L. Crane ja tema kolleegid 1957. aastal rakuenergia metabolism käsitlenud uuringu käigus (2).

Soovite tellida ajakirja Perearst?

Perearst – eelistatuim meditsiiniväljaanne perearstide seas.

Praktilisi noppeid tänavuselt diabeedikonverentsilt

11. oktoobril kogunesid esmatasandi arstid ja õed, endokrinoloogid ning teised asjast huvitatud spetsialistid taaskord Viru konverentsikeskusesse iga-aastasele diabeedikonverentsile. Päeva jooksul sai kuulata ohtralt põnevaid ettekandeid ning kaasa mõelda mitmete haigusjuhtude arutelul. Artiklisse on nopitud valik konverentsil kõlanud ettekannetest, mis võiksid tulla kasuks ka igapäevatöös.

Tallinna Perearstide Seltsi sügiskonverentsil võeti fookusesse põnevad teemad peast kaelani ja kõrvadest ninani

Perearst Reet Laidoja sõnul on kõrva-nina-kurguarstid perearstide pikaaegsed koostööpartnerid ja üks nendest erialadest, kelle poole pöörduvad perearstid erinevate probleemidega igapäevaselt. Nii korraldaski Tallinna Perearstide Selts 18. oktoobril Tallinnas hübriidkonverentsi koostöös Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ning Pea- ja Kaelakirurgide Seltsiga.