Liigu edasi põhisisu juurde
Med24
Perearst
Apteeker
Pereõde
Eesti Arst
Lege Artis
Tellimine
Otsi lehelt
Sisesta otsingusõnad
Uudised
Erialad
Dermatoloogia
Endokrinoloogia
Erakorraline meditsiin
Farmaatsia
Gastroenteroloogia
Günekoloogia
Kardioloogia
Kirurgia
Neuroloogia
Oftalmoloogia
Onkoloogia
Ortopeedia
Otorinolarüngoloogia
Pediaatria
Peremeditsiin
Psühhiaatria
Pulmonoloogia
Reumatoloogia
Uroloogia
Vaktsineerimine
Andmebaasid
RHK-10
Ravimite andmebaasid
ATC Puu
Meditsiinisõnastik
Koolituskalender
E-koolitused
Tööpakkumised
Registreeru
Logi sisse
Väljaanded
Med24
Perearst
Apteeker
Pereõde
Eesti Arst
Lege Artis
Tellimine
Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!
Detsember 2024
Arhiiv
Telli ajakiri koju
Arvamus
Tagasivaade perearstide aastale
Elle-Mall Sadrak
Telli ajakiri
Lõppev aasta oli väga põnev ja nüüd kutsun teid sellele koos tagasi vaatama. Eesti Perearstide Seltsi peamine eesmärk on kaitsta perearstide huvisid. Meil on 877 liiget. Meil on perearste, kes töötavad üksikpraksistes, on perearste, kes töötavad grupipraksistes, ja on perearste, kes töötavad tervisekeskustes. Meie seas on perearstid, kes on asutusejuhid, ja perearstid, kes on lihtsalt perearstid. Meie perearstid töötavad maal ja linnas. Meil on kõike, ning see teebki meid rikkaks.
Persoon
Külvi Peterson: olen õnnelik, sest teen tööd, mis mulle meeldib
Mirjam Esperk
Telli ajakiri
37 aastat peremeditsiinis töötanud perearst Külvi Peterson leiab, et tervishoius peaks kõik algama ennetusest. Praegu on aga kaalukauss liiga tugevasti kaldu ravi poole ning seni, kuni puuduvad vajalikud ressursid ennetustegevuseks, olukord ei muutu. Ta leiab, et ennetustöö võiks olla üks kvaliteedisüsteemi kriteerium.
Aktuaalne teema
Perearstid valisid aasta tegija ja aasta ämbri
Reet Laidoja
Telli ajakiri
Perearstid valisid 2024. aasta tegija ja ämbri. Hääletusest võttis osa 229 perearsti. Tänavuseks tegijaks osutus teraapiafondi rahastuse muutus. Selle aasta ämbri suhtes valitses üle aastate väga suur üksmeel, 65% perearstidest leidis, et ämbri tiitlit väärib kohustuslik vastutuskindlustus.
Richard Nankervise: Eestis on väga tugev tervisekeskuste mudel
Mirjam Esperk
Telli ajakiri
Austraalia Uus-Lõuna-Walesi ja keskranniku piirkonna esmatasandi tervisevõrgustiku (ingl Hunter New England and Central Coast Primary Health Network) tegevjuht Richard Nankervise külastas Eestit, et tutvuda siinse tervishoiusüsteemiga. Ta leiab, et Eesti ja Austraalia esmatasandi tervishoiumudelid on üsna sarnased, samuti on sarnased probleemid. Kuid Eestis on nii mõndagi, mida ka Austraalia tervishoiusüsteemis võiks proovida.
Vaimse tervise valdkonna edusammud ja proovikivid
Anne Randväli
Telli ajakiri
Vaimse tervise olulisust ei sea füüsilise tervise kõrval enam keegi kahtluse alla, kuid selle lõimimine tervishoiusüsteemi ja selleks vajalike ressursside leidmine on endiselt keeruline. Olukord, kus piiratud vahenditega tuleb tagada nii olemasolevate teenuste kestlikkus kui ka arendada uusi lahendusi, nõuab hoolikalt läbimõeldud lähenemist. Kui vaimse tervise rahastus on viimastel aastatel teinud mõningaid edusamme, siis spetsialistide puudus ning kogukonna toe ja teenuste puudumine jäävad peamisteks takistusteks, mida peame ühiselt ületama.
Teadustöö ja koolitus
Huule- ja/või suulaelõhedega patsientide käsitlus multidistsiplinaarses meeskonnas
Katri Herman
Kristel Kalling
Airi Sokk-Kaha
Tiina Suvi
Telli ajakiri
Huule- ja/või suulaelõhe on kaasasündinud arenguanomaalia, mille tekkepõhjus ei ole alati teada. Sageli on tegemist multifaktoriaalse etioloogia, kus mängivad rolli nii keskkondlikud kui ka geneetilised tegurid. Maailmas sünnib iga 1000–1500 elussünni kohta üks huule-suulaelõhega laps (1). Seejuures võib huule- ja/või suulaelõhega laste sündide sagedus olla riigiti erinev.
Fenüülketonuuria ravidieet
Kärt Jalajas
Telli ajakiri
Fenüülketonuuria (FKU) on pärilik ainevahetushaigus, mis kuulub harvaesinevate haiguste hulka. Alates 1993. aastast on see harvikhaigus vastsündinute sõeluuringu programmis ning igal aastal sünnib juurde 1–6 FKU diagnoosiga last (1). Kui haruldane see aga siis näib, kui arvestada Eesti riigi väiksust? Juba 30 aastat on FKU-patsiendid – ja kokku on neid meie seas omajagu – tänu õigeaegsele diagnoosile saanud õigeaegselt ravi. See on andnud neile suurepärased võimalused saavutada normaalne areng. Kuid millised on proovikivid sellel raviteekonnal?
Vaktsineerimise ABC: vaktsiinvälditavate nakkushaiguste ennetamine
Eeva-Liisa Piibeman
Telli ajakiri
Novembri lõpus toimunud vaktsineerimisteemalisel veebiseminaril rääkis Raplamaa Haigla sisehaiguste osakonna ja Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliiniku infektsioonhaiguste arst dr Nele Rasmann, millised vaktsiinid võiksid olla näidustatud lastele ja täiskasvanud inimestele.
Südame rütmihäirete kateeterablatsioon
Erik Salum
Telli ajakiri
Kateeterablatsioon on invasiivne protseduur, mida kasutatakse rütmihäirete ravis ning mille abil saab termilise energiaga kõrvaldada rütmihäire allika. Ablatsioonid on tänu tehnika ja metoodika arengule muutunud järjest ohutumaks ja efektiivsemaks. Artikkel annab ülevaate ablatsioonravi olemusest, näidustustest ja kaugtulemustest ning ablatsioonravist taastumisest ja edasisest jälgimisest.
Euroopa Kardioloogide Seltsi kodade virvendusarütmia ravijuhend 2024
Silver Heinsar
Priit Kampus
Telli ajakiri
Tänavu augusti lõpus esitleti Euroopa Kardioloogide Seltsi kongressil uut kodade virvendus-arütmia (KVA) ravijuhendit (1). Tegu on jätkuvalt kõige sagedama rütmihäirega maailmas (levimusmäär ligi 2–3% maailma elanikkonnast), mille eeldatav esinemissagedus kahekordistub järgneva paari aastakümne jooksul. Eestis on KVA diagnoosiga patsiente hinnanguliselt ligikaudu 50 000, ent ka see arv alahindab tõenäoliselt tegelikku levimust. KVA on seotud halvema elukvaliteedi ning suurenenud surmariskiga.
Osteoporoosi diagnoosimine ja ravi
Kristin Ly Järving
Telli ajakiri
Osteoporoos on süsteemne luustikuhaigus, mida iseloomustab luukoe vähene mass, mikroarhitektuuri muutus ja luude haprus. Osteoporootilise luumurru suurenenud risk on igal kümnendal 60-aastasel, igal viiendal 70-aastasel, kahel viiendikul 80-aastastest ja lausa kahel kolmandikul 90-aastastest naistest. Veebiseminaril rääkis reumatoloog ja Tartu Ülikooli reumatoloogia lektor dr Raili Müller haprusmurru riskiteguritest, suure luumurruriski äratundmisest, osteoporoosi diagnoosimisest ning ravist.
Peritoneaaldialüüsist perearstidele
Anne Grethe Tuisk
Telli ajakiri
Krooniline neeruhaigus (KNH) on laialt levinud terviseprobleem ning on tänapäeval üks juhtivaid suremuse põhjuseid maailmas. Eri raskusastmega KNH levimus on rohkem kui 10% maailma rahvastikust, mõjutades hinnanguliselt 840 miljonit inimest. (1, 2)
Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsiendi kirurgilise ravi võimalused
Indrek Benno
Telli ajakiri
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on sageli esinev, välditav ja osaliselt ravitav haigus. Haigus mõjutab märkimisväärselt patsiendi elukvaliteeti ja ravimata juhtudel viib kiire tervisekaotuse, invaliidsuse ja surmani, tüsistuste teke on statistiliselt üsna otseses seoses suitsetamise staaži ja intensiivsusega. KOK-i peetakse ülemaailmselt otsestest surmapõhjustest kolmandaks, esikümnesse kuuluvatest surmapõhjustest statistiliselt ainult KOK näitab kasvutrendi (1).
Asümptomaatiline bakteriuuria eakatel
Maris Niibek
Telli ajakiri
Asümptomaatiliseks bakteriuuriaks (ingl asymptomatic bacteriuria, ASB) nimetatakse bakterite kasvu uriinis asümptomaatilisel indiviidil. ASB seisneb kommensaalsete bakterite kolonisatsioonis ehk sisuliselt on tegemist bakteritega, kes elavad inimese urotraktis, kuid ei põhjusta haigestumist (1).
Meningokokknakkus – harvaesinev, kuid potentsiaalselt eluohtlik infektsioon
Tatjana Marhivka
Kristiin Resik
Telli ajakiri
Meningokokknakkus on harvaesinev, kuid potentsiaalselt eluohtlik infektsioon, mida põhjustab bakter Neisseria meningitidis. Meningokokkinfektsiooni kulg varieerub asümptomaatilisest kandlusest kuni tundidega progresseeruva hulgiorganpuudulikkuse ning surmani. Meningokokknakkuse äratundmine võib olla raskendatud mittespetsiifiliste sümptomite ning väikese esinemissageduse tõttu. Suremuse ning tüsistuste riski vähendamiseks on oluline alustada varakult antibiootikumravi. Artikkel annab ülevaate meningokokknakkuse olemusest, diagnoosimisest ning ravist.
Meningokokknakkuse vastu vaktsineerimine ja kokkupuutejärgne profülaktika
Karmen Jaaniso
Telli ajakiri
Meningokokknakkus on Eestis harva esinev, kuid väga raske haigus, mida on võimalik ennetada vaktsineerimise ja kokkupuutejärgse antibakteriaalse profülaktikaga. Artikkel annab ülevaate haiguse riskigruppidest ning selle ennetamise võimalustest.
Punane silm ja äkki tekkinud nägemishäired – käsitlus esmatasandi arstiabis
Anne-Liis Matson
Aleks Kree
Telli ajakiri
Punane silm ja äkki tekkinud nägemishäired on sagedased kaebused, millega patsiendid perearstile pöörduvad. Kuigi enamik juhtumeid on healoomulised, võivad nende kaebuste taga olla ka rasked seisundid, mis vajavad kiiret sekkumist.
Ravijuhend „2. tüüpi diabeedi mittefarmakoloogiline ravi“
Evelin Raie
Maarja Randväli
Aune Rehema
Telli ajakiri
Tänavu valmis uus ravijuhend „2. tüüpi diabeedi mittefarmakoloogilise ravi juhend“, mis keskendub diabeedi ravi puudutavatele eluviisisekkumistele, nagu toitumine, kehaline aktiivsus ja enesejuhtimisoskused. Samuti käsitletakse ravijuhendis glükoosisensorite kasutamist. Artikkel annab ravijuhendist põgusa tutvustava ülevaate.
Ärritatud soole sündroomi mittemedikamentoosne ja medikamentoosne ravi
Mari Seth
Telli ajakiri
Ärritatud soole sündroom (ingl irritable bowel syndrome, IBS) on krooniline aju-soole telje kommunikatsiooni häire (ingl disorder of gut-brain interaction, DGBI), mida iseloomustavad kõhuvalu ning muutused seedetegevuses. Tegemist on seisundiga, mida ei saa analüüside või uuringutega kinnitada.
Koensüüm Q10 ja selle kasutamine toidulisandina
Eve Tsopp
Ülle Tamming
Monika Drews
Telli ajakiri
Koensüüm Q10 ehk ubikinooni kui inimorganismile vajaliku aine identifitseeris dr A. Moore 1940. aastal (1) ning selle isoleerisid esmakordselt kollaka kristalse ühendina veise südame mitokondritest Ameerika teadlane dr Frederik L. Crane ja tema kolleegid 1957. aastal rakuenergia metabolism käsitlenud uuringu käigus (2).
Uudised ja teated
Soovite tellida ajakirja Perearst?
Perearst – eelistatuim meditsiiniväljaanne perearstide seas.
Konverents
Praktilisi noppeid tänavuselt diabeedikonverentsilt
Kristin Ly Järving
Telli ajakiri
11. oktoobril kogunesid esmatasandi arstid ja õed, endokrinoloogid ning teised asjast huvitatud spetsialistid taaskord Viru konverentsikeskusesse iga-aastasele diabeedikonverentsile. Päeva jooksul sai kuulata ohtralt põnevaid ettekandeid ning kaasa mõelda mitmete haigusjuhtude arutelul. Artiklisse on nopitud valik konverentsil kõlanud ettekannetest, mis võiksid tulla kasuks ka igapäevatöös.
Tallinna Perearstide Seltsi sügiskonverentsil võeti fookusesse põnevad teemad peast kaelani ja kõrvadest ninani
Eeva Liisa Linnamägi
Telli ajakiri
Perearst Reet Laidoja sõnul on kõrva-nina-kurguarstid perearstide pikaaegsed koostööpartnerid ja üks nendest erialadest, kelle poole pöörduvad perearstid erinevate probleemidega igapäevaselt. Nii korraldaski Tallinna Perearstide Selts 18. oktoobril Tallinnas hübriidkonverentsi koostöös Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ning Pea- ja Kaelakirurgide Seltsiga.
Detsember 2024
November 2024
Oktoober 2024
September 2024
August 2024
Juuni 2024
Mai 2024
Aprill 2024
Märts 2024
Veebruar 2024
Jaanuar 2024
Detsember 2023
November 2023
Oktoober 2023
September 2023
August 2023
Juuni 2023
Mai 2023
Aprill 2023
Märts 2023
Veebruar 2023
Jaanuar 2023
Detsember 2022
November 2022
Oktoober 2022
September 2022
August 2022
Juuni 2022
Mai 2022
Aprill 2022
Märts 2022
Veebruar 2022
Jaanuar 2022
Detsember 2021
November 2021
Oktoober 2021
September 2021
August 2021
Juuni 2021
Mai 2021
Aprill 2021
Märts 2021
Veebruar 2021
COVID-19 vastu vaktsineerimine praktikas
Вакцинация от COVID-19 на практике
Jaanuar 2021
Detsember 2020
November 2020
Oktoober 2020
September 2020
August 2020
Juuni 2020
Mai 2020
Aprill 2020
Märts 2020
Veebruar 2020
Jaanuar 2020
Detsember 2019
November 2019
Oktoober 2019
September 2019
Juuni 2019
Mai 2019
Aprill 2019
Märts 2019
Veebruar 2019
Jaanuar 2019
Detsember 2018
November 2018
Oktoober 2018
September 2018
August 2018
Juuni 2018
Mai 2018
Aprill 2018
Märts 2018
Veebruar 2018
Jaanuar 2018
Detsember 2017
November 2017
Oktoober 2017
September 2017
August 2017
Juuni 2017
Mai 2017
Aprill 2017
Märts 2017
Veebruar 2017
Jaanuar 2017
Detsember 2016
November 2016
Oktoober 2016
September 2016
August 2016
Juuni 2016
Mai 2016
Aprill 2016
Märts 2016
Veebruar 2016
Jaanuar 2016
Detsember 2015
November 2015
Oktoober 2015
September 2015
August 2015
Juuni 2015
Mai 2015
Aprill 2015
Märts 2015
Veebruar 2015
Jaanuar 2015
Detsember 2014
November 2014
Oktoober 2014
September 2014
August 2014
Juuni 2014
Mai 2014
Aprill 2014
Märts 2014
Veebruar 2014
Jaanuar 2014
Detsember 2013
November 2013
Oktoober 2013
September 2013
August 2013
Juuni 2013
Mai 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
September 2012
August 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuni 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Veebruar 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
September 2010
August 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
Oktoober 2009
September 2009
Juuni 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008
September 2008
Juuni 2008
Aprill 2008
Märts 2008
Veebruar 2008
Jaanuar 2008
Ajakiri
Vali