Konverents "Luubi all: nahahaigused" (21.11.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

November 2024

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Quo vadis, pereõendus?

Elu kulgeb pidevas muutuses. Ükskõik, kas vaadata inimkonda tervikuna või iga inimest eraldi – kõik muutub ja ometi kordub teatud rütmiga.

Regina Märtin: viisakas ja rahulik vestlus suurendab patsientide usaldust õdede vastu

Jüri Tervisekeskuse pereõde Regina Märtin ütleb, et tervisekeskuse töökorraldust tuleb igal võimalusel selgitada patsiendile, kes ei saa sellest hästi aru, sest kui patsiendile on seda juba ühe korra rahulikult ja arusaadavalt tutvustatud, siis edaspidi pöördudes oskab ta käituda mõistlikumalt ja ressursisäästlikumalt.

Eesti Pereõdede Ühingu juhatus valmistub teatepulka üle andma

Eesti Pereõdede ühingu praegune juhatus, kuhu kuuluvad Kätlin Kauler, Melita Väljamäe, Anni Hanst, Lilli Gross, Inga Kuldmäe ja Ülle Tilga, on ametis veel viimaseid kuid. Suures intervjuus räägivad nad, mis on ühingu eesmärgid, mis on ära tehtud ja milliseid õpetussõnu annavad nad kaasa uuele juhatusele, kes valitakse ametisse 2025. aasta kevadel.

Projekt „Õed tagasi tervishoidu“ saab peagi kümneaastaseks

Projekt „Õed tagasi tervishoidu“ on õdedele pakkunud võimalust tervishoidu naasta juba aastast 2015. Sellest, kui paljud selle projekti raames tervishoidu tagasi pöörduda soovivad ja mida näitavad tagasisideküsitlused, rääkis Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetooli õppejõud-lektor Kadri Kööp.

Hambumusanomaaliate ennetamine: perearstikeskuses võiks mõelda ka suuhingamisele

Tartu Ülikooli ortodontia kaasprofessor Triin Jagomägi selgitab, mida võiksid perearstid ja pereõed omalt poolt teha, et ennetada hambumusanomaaliaid.

Vaktsineerimiskõhklev patsient pereõe vastuvõtul

Nagu mujal maailmas on ka Eestis viimastel aastatel vaktsineerimisega hõlmatus vähenenud, see tekitab muret nii rahvatervise spetsialistide kui ka tervishoiutöötajate seas (1).

Koduõenduseteenuse olemus ja areng

Olen Lääne-Virumaal töötanud koduõena kakskümmend aastat. Töötasin Sõmerul pereõena (2000–2008) ning nägin vajadust koduõendus­teenuse järele. Perearstiga vesteldes jõudsime järeldusele, et sellisest teenusest oleks tõepoolest palju kasu, seepärast läbisin koduõe koolituse.

Menopaus ja urogenitaalne sündroom

Menopaus algab Eesti naistel keskmiselt 50–51-aastaselt. Östrogeenide ja progesterooni produktsioon munasarjades väheneb, kuni lakkab, munasari jääb postmenopausis androgeene tootvaks endokriinorganiks.

Tänapäevane ja ennetav füsioteraapia

Füsioteraapial on kõikjal maailma tervishoius üha kesksem roll. Ühelt poolt mängib füsioteraapia võtmerolli vigastuste ennetamisel, füüsilise funktsiooni ja heaolu edendamisel ning säilitamisel elukaare vältel, ning seda väga erineva tausta ja elukutsega inimestel. Teisalt ei saa füsioteraapiata läbi valu leevendamisel ning operatsioonist või traumast taastumisel (1–3).

Kinesioteipimise kasutusvõimalustest esmatasandil

Kinesioteipimine (KT) on laialt kasutusel olev meetod, mida kasutatakse eelkõige taastusravis skeleti-lihassüsteemi vaevuste korral. Lisaks füsioterapeutidele kasutavad KT-d oma töös ka osad massöörid, ämmaemandad ja pereõed. Kuigi tegemist on kättesaadava, odava ja võrdlemisi ohutu ravimeetodiga, ei ole KT efektiivsus leidnud tugevat teaduspõhist kinnitust. Kas ja millisel viisil võiks kinesioteipimist oma igapäevatöös rakendada?

Glükoosiseire kasutamine mittediabeetikul ja spordis

Tehnoloogia arenguga ja erinevate lahenduste kättesaadavaks muutumisega võib sageli muutuda ka vahendite esialgne kasutusprofiil. Kuni praeguseni on glükoosisensoreid püsivaks glükoosiseireks ravi jälgimise eesmärgil kasutanud eelkõige diabeetikutest patsiendid. Samas otsib üha enam terviseteadlikke inimesi, sealhulgas sportlased, lahendusi, kuidas täpsemalt jälgida ja toetada enda tervislikku seisundit. Seepärast on igapäevane glükoosiseire muutumas tavapäraseks nähtuseks ka mittediabeedikute ja sportlaste seas.

Miks valida rauaga rikastatud lastetoit?

Kõik saab alguse väga suurest päevasest rauavajadusest, mis Põhjamaade uuendatud toitumissoovituste kohaselt on 10 mg. See tähendab, et 7–11-kuune imik peaks saama iga päev vähemalt 10 mg rauda.

Terviseärevus – kui probleem ei ole mitte tervis, vaid ärevus tervise pärast

Terviseärevus (TÄ) on mitmemõõtmeline konstruktsioon, mis hõlmab afektiivset komponenti, käitumuslikku aspekti, tajulist aspekti ja kognitiivset komponenti (uskumused, et teised ei võta inimese tervisemuresid piisavalt tõsiselt). Epidemioloogilised uuringud on kinnitanud, et TÄ on tavaline vaimse tervise häire, mis on seotud nii tavaliste kui ka ebatavaliste kehaliste aistingute negatiivse tõlgendamise ja hirmudega nende tähenduse suhtes.

Diabeetiku jalgade kontrollist pereõele

Diabeet on seotud mitmete organsüsteemide tüsistustega: silma-, neeru-, närvikahjustus, diabeetiline jalahaavand, suurenenud risk ajuinsuldiks ja südamelihaseinfarktiks jpm. Siinses artiklis on fookuses jalad, et ennetada haavandi teket ja amputatsiooni.

Vaimse arengu peetuse geneetilised põhjused

Vaimse arengu pidurdus, intellektuaalse arengu häire, õpiraskused, arengupidurdus – need on erinevad terminid, millega tähistatakse kõrvalekaldeid normaalsest ealisest arengust.

Krooniline tonsilliit

Ladinakeelne termin tonsilla on tõenäoliselt seotud ladinakeelse sõnaga tonsae – aerud. Võib-olla meenutas mandlite bilateraalne anatoomiline lokalisatsioon antiikaja kolleegidele aerusid mõlemal pool paati. Tänapäeva meditsiiniteadmiste valguses meeldib mulle mõelda, et inimorganism vajab neid nn aerusid selleks, et mikroorganismidest kubisevas maailmas ohutumalt navigeerida.

Koensüüm Q10 ja selle kasutamine toidulisandina

Koensüüm Q10 ehk ubikinooni kui inimorganismile vajaliku aine identifitseeris dr A. Moore 1940. aastal (1) ning selle isoleerisid esmakordselt kollaka kristalse ühendina veise südame mitokondritest Ameerika teadlane dr Frederik L. Crane ja tema kolleegid 1957. aastal rakuenergia metabolism käsitlenud uuringu käigus (2).

Meie igapäevane reflukshaigus

Reflukshaiguse ravijuhend on aastast 2009 (1), praeguse ravijuhendite tegemise korra eelne. Mitte et see kuidagi paha oleks, aga oma ajastu märgina on see haiglaarstide tehtud ning räägib küll diagnoosimisest ning ravist ravimitega, kuid suhteliselt vähe terviklikust patsiendikäsitlusest ja eluviisinõustamisest. Just see viimane on aga reflukshaiguse eduka käsitluse alus ning suuresti pereõdede töömaa.

Helicobacter pylori

Helicobacter pylori on spiraalikujuline gramnegatiivne bakter, mis on kohanenud ellu jääma äärmuslikus happelises keskkonnas ja koloniseerib seedetrakti (peamisel mao) limaskesta. Bakteri isoleerisid 1982. aastal mao limaskestast teadlased Robin Warren ja Barry Marshalli ning see avastus loeti Nobeli preemia vääriliseks 2005. aastal.