Vähikonverents "Tervistumine" (29.11.2024 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Oktoober 2024

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Tööle tuleb tulla rõõmuga

Öeldakse, et inimene, kes tuleb tööle hea meelega ja lahkub sealt samuti rõõmsalt, on valinud endale õige töö. Sel juhul saame rääkida heast töökeskkonnast. Hoopis iseasi on, kui tihti saame nii öelda.

Piret Sell: minu eesmärk on anda Eesti meditsiini oma väike panus

Raplamaa Haiglat ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla järelravikeskust juhtiv Piret Sell leiab, et väikehaiglad peavad kaasas käima kogukonna muutuvate vajadustega, ja seda Raplamaa Haigla ka teha püüab. Järelravikeskuse juhina toob ta aga välja, et järelravi rahastus on väga väike ja sunnib haiglatel järelravi pakkuma kasumi arvelt. Samas on lootust, et olukord on muutumas.

Nakkushaigused – uus probleem või hästi unustatud vana?

Nakkushaiguste arstina ei ole muret, et tööst võiks puudus kätte tulla. Hiljutine nukraks tegeva lõpuga difteeriajuhtum naaberriigis on aga taas tõstatanud küsimuse, miks ometi?

Patsiendikindlustus tekitas terava vastuseisu

Tervishoiuteenuse osutajad ei ole rahul patsiendikindlustusega, mida pakub krõbeda hinna eest vaid üks kindlustusselts.

WHO noordelegaat esindab Eesti noorte tervishoiuvaldkonna huve nii maailmas kui ka Eestis

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS) koostöös Sotsiaalministeeriumi ning Eesti Noorteühenduste Liiduga valis 30. septembril Eesti esimeseks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) noordelegaadiks Karl-Sten Kõrgmaa. WHO noordelegaadi projekti looja Doris Poolamets ja WHO noordelegaat Karl-Sten Kõrgmaa räägivad, miks on see ametikoht vajalik ja milliseid eesmärke tahetakse sellega saavutada.

Miks arstid Eestist lahkuvad?

20. septembril toimus Tallinnas Eesti Arstide Liidu korraldatud eetikakonverents „Töökeskkond tervishoius – põhjus jääda või lahkuda“, mille eesmärk oli kaardistada põhjuseid, mis sunnivad arste Eestist lahkuma.

Anett Katriin Kutsar: soovime kaasa aidata sellele, et meil töötaksid parimad arstid

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi (EAÜS) pressiesindaja, meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilase Anett Katriin Kutsari sõnul oli enam kui 30-aastase seltsi algne eesmärk olla tudengite häälekandja – see on seltsi põhiülesanne praeguseni. Lisaks on seltsil ette näidata palju tudengitele pakutavaid koolitus- ja arenguvõimalusi ning tudengite ja meditsiinisüsteemi jaoks olulisi saavutusi.

Allergiline riniit

Allergiline riniit on väga levinud haigus, mis häirib paljude patsientide igapäevaelu ja mille tüsistused tekitavad suuri tervishoiuga seotud kulutusi. Artikli eesmärk on esitada kokkuvõte allergilise riniidi olemusest, diagnoosimisest ja ravist.

Krooniline urtikaaria – autoimmuunne või autoallergiline haigus

Urtikaaria ehk nõgestõbi on haigus, mille korral tekivad nahale selgelt piirdunud turselised nahapinnast kõrgemad alad ehk kublad ja/või angioödeem ehk nahaaluskoe turse (1). Kupladele on väga iseloomulik jälgedeta taandumine 24 tunni jooksul, kusjuures samal ajal võivad tekkida uued kublad teistesse paikmetesse.

Anafülaksia

Anafülaksia on ootamatult tekkiv kiire kuluga potentsiaalselt eluohtlik reaktsioon, mille äratundmine ja esmaabi peaksid kuuluma iga meditsiinitöötaja oskuste hulka.

Angioödeemiga patsiendi erakorraline käsitlus

Angioödeem on lokaalne turse nahal ja/või limaskestadel, mis tekib naha ja limaskestade sügavamates kihtides veresoonte läbilaskvuse suurenemisest ja seeläbi vedeliku ekstravasatsioonist interstitsiaalsetesse kudedesse. Erinevalt muudest tursetest on angioödeem asümmeetrilise paiknemisega ja mööduva iseloomuga. Angioödeemid on sagedaseks erakorralise pöördumise põhjuseks ning võivad õigeaegse ravita olla ka potentsiaalselt eluohtlikud (1–3). Seetõttu on väga oluline mõista erinevaid tekkemehhanisme ja osata pakkuda angioödeemiga patsiendile õiget käsitlust.

Kukkumisriski suurendavad ravimid

Kukkumised on globaalse levikuga tõsine rahvatervise probleem. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel registreeritakse igal aastal üle 680 000 kukkumisest tingitud surmajuhtumi ning enam kui 37 miljonit kukkunut vajavad meditsiinilist sekkumist (1).

Astma ägenemine

Astma ägenemine on astma sümptomite ja kopsufunktsiooni halvenemine võrreldes tavapärasega. See võib varieeruda kergest ägenemisest, millega hästi koolitatud patsient saab astma tegevusplaani abil iseseisvalt hakkama, kuni eluohtlikuni, kui on vajalik ravi intensiivravi osakonnas.

Lühike ülevaade kolmiknärvi neuralgiast

Kolmiknärvi neuralgia on sündroom, mida iseloomustavad äkilised, lühiajalised ja tugevad valuhood, enamasti ühe näopoole kolmiknärvi harude innervatsiooni aladel. Valuhood võivad vallanduda igapäevastest tegevustest, nagu rääkimine, närimine või isegi kerge puudutus näol. Artikkel annab ülevaate kolmiknärvi anatoomiast ja funktsioonidest ning kolmiknärvi neuralgia olemusest, diagnoosimisest ning ravivõimalustest.

Euroopa Kardioloogide Seltsi kodade virvendusarütmia ravijuhend 2024

Tänavu augusti lõpus esitleti Euroopa Kardioloogide Seltsi kongressil uut kodade virvendusarütmia (KVA) ravijuhendit (1). Tegu on jätkuvalt kõige sagedama rütmihäirega maailmas (levimusmäär ligi 2–3% maailma elanikkonnast), mille eeldatav esinemissagedus kahekordistub järgneva paari aastakümne jooksul. Eestis on KVA diagnoosiga patsiente hinnanguliselt ligikaudu 50 000, ent ka see arv alahindab tõenäoliselt tegelikku levimust. KVA on seotud halvema elukvaliteedi ning suurenenud surmariskiga.

Antiarütmiliste ravimite kasutamine rütmihäirete ravis: klassifikatsioon, näidustused ja ohutus

Vaatamata mitmetele uuringutele antiarütmiliste ravimite valdkonnas, ei ole rütmihäirete kliinilises farmakoloogias viimaste aastakümnete jooksul tehtud märkimisväärseid edusamme. Rütmihäirete ravis on esile tõusnud eelkõige sekkumismeetodid, nagu kateeterablatsioon ning kardiostimulatsioon, mis on enamasti ka esmavaliku ravimeetodid hea efektiivsuse ja ohutuse tõttu.

Tänapäevane kopsuarteri trombemboolia diagnostika ja ravi ning uued invasiivsed ravimeetodid

Kopsuarteri trombemboolia tänapäevane käsitlus põhineb kiirel diagnoosimisel, riskide hindamisel ja sobiva ravitaktika valikul. Artikkel esitab ülevaatliku kokkuvõtte ravijuhendist ning keskendub ägeda kopsuarteri trombemboolia käsitlusele ja konsensuslikult heakskiidetud perkutaansete kateeterjuhitud ravimeetodite tutvustamisele.

Uudiseid Euroopa Kardioloogide Seltsi 2024. aasta kongressilt

Seekordne Euroopa Kardioloogide Seltsi kongress toimus Londonis 29. augustist 2. septembrini. Kongressi väisas kokku 30 000 osalejat Euroopast ja mujalt maailmast. Esitleti uuendatud ravijuhendeid, suurte kliiniliste uuringute tulemusi, tähelepanu pöörati eraldi sessioonides ka väiksematele uuringutele. Lisaks peeti debatte kliiniliselt oluliste probleemide üle, tutvustati haiguste diagnostika ja ravi seoseid baasteaduste viimaste leidudega ning korraldati elustamise, ehhokardiograafia ja ravimite kasutamise töötube.

Uudised

Soovite tellida ajakirja Lege Artis?

Lege Artis – artiklid arstilt arstile. Lege Artise mitmekülgse teemavaliku hulgast leiab praktilise väärtusega ja huvitavaid artikleid iga meditsiinivaldkonna esindaja.