Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Mai 2024

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Perearstide ja eriarstide koostööst

Olen osalenud viimasel kahel aastal Tallinna Perearstide Seltsi juhatuse liikmena seltsi ja haiglate juhtkondade kohtumistel, kus on arutatud vastastikuseid ootusi pere- ja eriarstide koostööle. Siinse artikli eesmärk on aidata paremini aru saada üksteise tööst ja parandada koostööd patsientide parema käsitluse huvides.

Ago Kõrgvee: olen kogu aeg püüdnud olla kursis praktilise meditsiiniga

Tartu Ülikooli Kliinikumi ja selle tütarhaiglate koostööd juhtiv ja koordineeriv Ago Kõrgvee on erinevatel juhtivatel ametikohtadel töötanud aastakümneid. Kõrgvee leiab, et meditsiini juhtides on oluline olla ka praktiseeriv meedik, sest kuidas muidu saada teada ja tunnetada, mida meedikud soovivad ja vajavad. Leppida tuleb aga sellega, et tagasilöögid on paratamatud.

Andmekaitse – kas tüütu lisakohustus igapäevatöös?

Miks on nii oluline, et tervishoiutöötajad, kelle päevad on täis kõike muud kui juriidiliste probleemidega tegelemist ja õiguslike aluste tagaajamist, siiski ka andmekaitsenõudeid täidaksid? Kas see on lihtsalt tüütu kohustus või ehk on see ka neile endale kasulik?

Juhtumikorraldus psühhiaatrias

Alates 2023. aasta aprillist kuni käesoleva aasta lõpuni rahastab tervisekassa uue teenusena juhtumikorraldust psühhiaatrias, et vähendada psühhiaatrite töökoormust ning tagada patsientide terviklikum käsitlus. Artiklis antakse ülevaade juhtumikorraldaja tööst Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse näitel. 

Hanna-Liis Lepp: toitmisravi on väga kiiresti arenev valdkond

Eesti Kliinilise Toitmise Selts on erialaülene selts, mille asutasid 2007. aastal intensiivraviarstid ja oma töös toitmisraviga kokku puutuvad tervishoiutöötajad. Seltsi põhieesmärk on luua tingimused tõenduspõhiseks, kvaliteetseks ja optimaalseks toitmisravi arenguks ja selle kättesaadavuseks kõikidele Eesti patsientidele, rääkis seltsi juht ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla toitmisravi osakonna juhataja, arst-konsultant Hanna-Liis Lepp.

Erakorraline arstiabi ja haiglaravi välismaal

Põhjused, miks inimesed vajavad reisil olles haiglaravi või erakorralist arstiabi, on väga erinevad. See võib olla näiteks ootamatu õnnetus, mis vajab kiiret meditsiinilist sekkumist, või hoopis kroonilise haiguse ägenemine. Paraku on kirjutamata reegel, et tervisehädad tabavad meid just siis, kui me seda kõige vähem oodata oskame.

Malaaria ja reisimine

Malaaria on üks olulisim sääskede vahendusel leviv raske kuluga infektsioonhaigus. Parasiithaigus malaaria põhjustab oma levikualal troopilistes ning subtroopilistes piirkondades ulatuslikku haigestumist ning surmajuhtumeid, seda eriti laste seas.

Reisijate kõhulahtisus

Igal aastal reisib arenenud riikidest troopilisse, lähisekvatoriaalsesse ja ekvatoriaalsesse kliimavöötmesse miljoneid turiste. Reisijate kõhulahtisus tekib neist 25–50%-l, mis teeb sellest kõige sagedasema reisimisega seotud tervisemure, jättes selja taha kõik muud reisimisega seotud vaktsiinvälditavad, respiratoorsed, putukate ja lülijalgsete vahendatud infektsioonid, õnnetusjuhtumid ning muud mitteinfektsioossed reisil ette tulla võivad terviseprobleemid (mäestikuhaigus, süvaveenitromboos jm).

Reisimeditsiini käsitlus esmatasandil

Reisimine on silmaringi avardav ja elu rikastav kogemus. Reisihimu viib meid välja mugavustsoonist, pakkudes silmale ja hingele uusi vaatepilte ning mälestusi. See võib olla põnev maanteesõit üle mägede ja läbi orgude, kaunis lennureis pilvede kohal või suurepärane meresõit laeval.

Tsüstiline fibroos – nüüd ka täiskasvanute haigus

Tsüstiline fibroos on kõige sagedasem autosoom-retsessiivselt päranduv haigus valge nahavärviga inimestel, Euroopas sünnib iga 3500 lapse kohta üks tsüstilise fibroosiga laps. Kui mõlemad vanemad on geenimutatsiooni kandjad, siis on tõenäosus haigusega lapse sündimiseks 25%. Mai esimesel nädalal toimunud veebiseminaril rääkisid pulmonoloog Viktoria Ivanova ja kopsuõde Riina Kubja arstidele ja õdedele sellest, mida peaks teadma tsüstilisest fibroosist.

Amüotroofiline lateraalskleroos ja assisteeritud suitsiidi valikuvõimalus

Eestis on endiselt lõpuni läbi arutamata, kas assisteeritud suitsiid võiks ja peaks olema ravimatu raske haiguse korral legaalne ja ühiskonnas aktsepteeritud valikuvõimalus. See küsimus tekib eriti olukorras, kus haigusele puudub ravi ning inimene kaotab võime liikuda, süüa-juua ja lõpuks ka hingata. Üks selline haigus on amüotroofiline lateraalskleroos (ALS).

Patsiendikeskne inhalaatorivalik astma ja KOK-i raviks

Astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) raviks on turul palju erinevaid ravimeid. Inhalaatoreid saab rühmitada rõhu all olevateks mõõdetud annusega inhalaatoriteks (ingl pressurised metered-dose inhaler, pMDI), pehme udu inhalaatoriteks (ingl soft mist inhaler, SMI), kuiva pulbri inhalaatoriteks (ingl dry powder inhaler, DPI) ja nebulisaatoriteks.

Monogeenne diabeet ehk MODY-diabeet

Monogeenset diabeeti kirjeldas esmakordselt dr Fajans 1960. aastal, kui ta esitles haigusjuhte kerge asümptomaatilise diabeediga, mis avaldusid normaalkaalus lastel ja teismelistel ning noortel täiskasvanutel (1). Viis aastat hiljem võttis ta kasutusele ajaloolise nimetuse MODY-diabeet, mis on tänapäeval asendumas terminiga monogeenne diabeet.

Suukaudsete antikoagulantide kasutamine

Antikoagulandid ehk vere hüübimissüsteemi pärssivad ravimid on igapäevapraktikas laialdaselt kasutusel. Näiteks Ameerika Ühendriikides oli 2019. aastal enam kui viiele miljonile inimesele kirjutatud mõne antikoagulandi retsept. Haiglaravi vajavatest inimestest tarvitab mõnda antikoagulanti kolmandik. (1)

Ravimite kasutamise eripärad pärast bariaatrilist operatsiooni

Aastal 2020 hinnati kogu maailma rahvastikus ülekaaluliste (kehamassiindeks (KMI) ≥ 25 kg/m2) inimeste osakaaluks 38%, kellest rasvunud (KMI ≥ 30 kg/m2) oli 14% (1). Aastaks 2035 on ennustuste kohaselt iga teine inimene ülekaaluline ja iga neljas rasvunud (1).

Lipödeem: seisundi tuvastamise ülevaade

Lipödeemi tuvastasid ja kirjeldasid esmakordselt 1940. aastal dr Edgar Allen ja dr Edgar Hines. Nende tänaseks murranguline töö toimus Ameerika Ühendriikide mainekas Mayo kliinikus, kus nad esitlesid koosolekul hoolikalt dokumenteeritud lipödeemi tunnuseid. Nende tähelepanekud tõid esile sümmeetrilise rasvajaotuse, mis mõjutab peamiselt jalgu, ja lipödeemi peaaegu eranditu esinemise naistel. (1)

Suurte liigeste endoproteesimise järgne taastusravi

Endoproteesimine on meditsiiniline protseduur, mis tähendab moondunud liigese kirurgilist eemaldamist ja asendamist tehismaterjalist (enamasti metallist ja erilisest polüetüleenplastist) liigesega. Kõige sagedamini endoproteesitakse puusa- ja põlveliigest. (1)

Küsimustikupõhine uuring „COVID-19 Eesti sportlastel“ ja soovitused treeningutele naasmiseks

Märtsist maini 2022. aastal viidi Eesti sportlaste seas läbi uuring, saamaks infot SARS-CoV-2 haigestumise, sümptomite, COVID-19 järgsete sümptomite ja treeningutele naasmise kohta. Artikkel annab ülevaate uuringu tulemustest.

Ülevaade bipolaarsest häirest

Bipolaarne häire on kroonilise kuluga psüühikahäire, mida iseloomustavad maania, hüpomaania ning mõõduka/raske depressiooni episoodid.

Haigusjuht: granulomatoosne lümfotsütaarne interstitsiaalne kopsuhaigus

28-aastane mees hospitaliseeriti erakorraliselt febriilsete palavike (kuni 40 °C) ja tugeva köha tõttu pneumoonia kahtlusel. Viimasel ajal esines ülakõhus sageli tuim, suruv valu. Kolm päeva enne hospitaliseerimist paigaldati patsiendile kõrva üks šunt, drenaaž on hea ja kõrvast eritub mäda.

Uudised

Soovite tellida ajakirja Lege Artis?

Lege Artis – artiklid arstilt arstile. Lege Artise mitmekülgse teemavaliku hulgast leiab praktilise väärtusega ja huvitavaid artikleid iga meditsiinivaldkonna esindaja.