Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Veebruar 2024

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Andmekaitse trahvid meditsiinisektoris – olulised Euroopa kaasused, mida Eestis arvestada

Eesti meditsiinisektoris on andmekaitse olnud aktuaalne aastaid, kuid pärast 2023. aasta andmelekkeid ning muudatusi Eesti õiguses tegeletakse andmekaitsega üha tõsisemalt. Heidame pilgu olukorrale: mis on toimunud Eestis ja mis on aset leidnud teistes Euroopa Liidu riikides ehk milliseid rikkumisi on seal ette tulnud ning kuidas nendele reageeriti. See annab ainest ennustada, kuhu Eesti võib lähiaastatel liikuda.

Tiit Meren: sõja korral võidakse hävitada meie suurhaiglad koos personaliga

Sõjakirurgi kogemusega veresoontekirurg Tiit Mereni sõnul on osal tsiviilmeedikutel siiani arusaam, et sõja korral peaks vigastatud sõdurite raviga tegelema sõjaväearstid. Tegelikkuses aga toimuks vigastatute ravi siiski tsiviilhaiglate baasilt ning sellisteks olukordadeks on haiglates olemas erinevad tegutsemisjuhendid – Eestis püütakse järgida dual use hospital ehk kahesuguse kasutusega haigla süsteemi.

Sandra Meisalu: reumatoloogias jätkub bioloogilise ravi võidukäik

Eesti Reumatoloogia Seltsi presidendi Sandra Meisalu sõnul hakati maailmas reumatoloogiliste haiguste raviks bioloogilist ravi kasutama 25 aastat tagasi ja see areneb üha edasi. Näiteks tuleb ravimiturule järjest juurde odavamaid biosimilare, samuti jätkub töö uute toimemehhanismide ja ravimite leidmiseks.

Põlva haigla uus ravijuht loodab, et kohalikud leiavad jälle tee koduhaiglasse

Usun, et tänu uuenevale Põlva haiglale hakkab meile järjest rohkem tulema patsiente nii Põlvamaalt kui ka kaugemalt, ütles jaanuaris Põlva haigla ravijuhina tööle asunud Pirja Sarap.

Valuarst: Eestis on tekkinud tõsised probleemid morfiini kättesaadavusega

Kui 2000. aastate alguses oli valuarstidel võimalik valida mitmekümne erineva morfiini ravimvormi vahel, siis praeguseks on neid Eestis alles jäänud käputäis ja needki pole alati saadaval.

Raseduskriisi nõustamine – kui oodatud last ei sünni

Raseduse katkemise ja lapse surnult sündimise teema on emotsionaalselt raske nii lapsevanematele kui ka meditsiinitöötajatele. Kuigi viimased kogevad oma praktikas selliseid olukordi sagedamini, on lapse surm alati midagi sellist, mis ei ole iseenesest mõistetav nagu vana ja väeti inimese lahkumine elavate seast. Rasedus on naisele suur muutustega kohanemise aeg. Ent kui sel perioodil kaasneb raseduse katkemine või loote antenataalne hukk (ehk loote surm emaüsas enne sünnitust), muutub olukord kriitiliseks ja nõuab erilist tähelepanu. Surm ja lein ei mõjuta ainult füüsilist tervist, vaid ka vaimset heaolu.

Rasedusaegne liigoksendamine – kergekujulisest seisundist eluohtliku rasedustüsistuseni

Iiveldust kas oksendamisega või ilma selleta kogeb kuni 90% rasedatest. Kergeid sümptomeid saab seostada normaalse rasedusaegse füsioloogiaga esimesel trimestril (1). 0,3–3,6% rasedatest aga kogeb raskete sümptomitega iiveldust ja oksendamist, mis mõjutab märkimisväärselt raseda elukvaliteeti ja igapäevast funktsioneerimist (2, 3).

Krooniline vaagnavalu günekoloogi pilgu läbi

Krooniline vaagnavalu ehk alakõhuvalu on üle kuue kuu kestnud püsiv mittetsükliline valu vaagnas, mis mõjutab inimese elukvaliteeti. Valu võib lokaliseeruda vaagna-, kõhu eesseina, lumbosakraal-, tuhara-, pärasoole piirkonda. Vaagnavalu võib olla primaarne, sel juhul muu haigus puudub, või sekundaarne, mil valu on üks sümptomitest kindla haiguse olemasolul (1).

Raseduse katkestamine Eestis

Artikkel annab ülevaate raseduse katkestamisest patsiendi soovil või meditsiinilisel näidustusel. Siin ei käsitleta raseduse iseeneslikku katkemist (spontaanaborti) või peetumist (olukorda, kus raseduse normaalne areng on peatunud, loode ei arene edasi või pole enam südametegevust, kuid rasedus jätkub).

Kasvajaga seotud süvaveenitromboos

Seda, et pahaloomuline kasvaja põhjustab organismis trombivalmidust, oletati juba rohkem kui sada aastat tagasi. 1823. aastal avaldas prantsuse arst Bouillard esimese teadaoleva vastavasisulise artikli ja 1865. aastal juhtis teine prantsuse arst Armand Trousseou – isiklikule kogemusele toetudes – tähelepanu maovähi ja migreeruva tromboflebiidi vahelisele võimalikule seosele.

Basaalrakuline kartsinoom ehk basalioom

Basaalrakuline kartsinoom on aeglaselt kasvav lokaalselt invaseeriv pahaloomuline nahakasvaja, mis saab alguse epidermise tüvirakkudest. Basalioom esineb sagedamini heleda nahaga inimestel päikesele eksponeeritud kohtades, peamiselt pea- ja kaelapiirkonnas.

Anti-TSLP kui uus dimensioon raske astma bioloogilises ravis

Raske astmaga on tegemist juhul, kui hea ravisoostumusega patsiendil ei õnnestu astmat kontrolli alla saada suures annuses inhaleeritava glükokortikosteroidi ja pikatoimelise β2-agonisti optimaalse raviga või halveneb astma kontroll suures annuses ravi redutseerimisel.

Pika COVID-i patobioloogia – mida on uut?

Pikk COVID on katustermin, mille kõige sagedasemad avaldused on kardiovaskulaarsed, trombootilised ja tserebrovaskulaarsed haigused, kroonilise väsimuse sündroomi sarnane sümptomaatika ja düsautonoomia, eeskätt posturaalne ortostaatilise tahhükardia sündroom (POTS). Sümptomid võivad kesta aastaid ja mõned autorid usuvad, et kroonilise väsimuse ja düsautonoomia sümptomid on eluaegsed.

GOLD-i juhiste 2024. aasta uuendused kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse kohta

GOLD (Global Initiative for Chronic Obstructive Lung Disease) ehk kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) ravijuhiste programm on loodud 1998. aastal ja sellest ajast on juhtnööride eesmärk olnud ajakohased ravisoovitused, mis põhinevad parimal teadaoleval teaduslikul informatsioonil.

Siirdamisjärgse patsiendi käsitlus

21. novembril toimus Tartus konverents, mis oli pühendatud soliidorgani transplantatsioonile ehk siirdamisele ning sellele järgnevatele probleemidele ja võimalustele.

Vatsakeste vaheseina defekt

Vatsakeste vaheseina defekti (VSD) defineeritakse kui ühendust vasaku vatsakese ja parema südamekambri (reeglina parema vatsakese) vahel (1). VSD moodustab kuni 40% kõikidest lapseea südameriketest (1, 4).

Vastsündinute hüpoglükeemia

2023. aasta veebruaris kinnitati uuendatud neonataalse hüpoglükeemia ravijuhend. Ravijuhend on mõeldud kasutamiseks Eesti arstidele, ämmaemandatele ja õdedele, kes tegelevad vastsündinute jälgimise ja raviga.

Armiravi võimalused

Armid võivad patsiendi elukvaliteeti tugevalt mõjutada, põhjustades kontraktuure, valu, sügelust ning olla esteetiliselt häirivad. Armiravis on kasutusel eri ravimeetodeid, alustades geelide ja plaastritega ning lõpetades kirurgilise ja laserraviga. Raviviisi valik sõltub eelkõige armi tüübist ning sageli tuleb kasutada erinevaid variante, et armkoe piirkonna naha seisundit parandada. Oluline roll on patoloogilise armkoe tekke ennetamisel.

Milles peitub pikaealisuse saladus?

25. jaanuaril toimus AstraZeneca korraldatud seminar teemal „Milles peitub pikaealisuse saladus?“. Seminaril räägiti elu lühendavatest kardiovaskulaarhaigustest ja võimalustest anda selliste haigustega patsientidele juurde kvaliteetseid eluaastaid.

Imiku- ja lapseea atoopiline dermatiit

Atoopiline dermatiit on krooniline ehk ägenemiste ja vaibumistega kulgev põletikuline nahahaigus, millega kaasneb naha kuivus, punetus ja piinavalt sügelev lööve. Tavaliselt algab atoopiline dermatiit imiku- või väikelapseeas, harvem täiskasvanueas. Atoopiline dermatiit esineb sageli perekondades, kus on ka teisi atoopilisi haigusi, nagu atoopiline dermatiit, bronhiaalastma, allergiline nohu ja toiduallergiad. Atoopilise dermatiidi kliiniline pilt varieerub sõltuvalt patsiendi east ning vanemaks saades muudab lööve oma asukohta.

Tänavusel Fabry tõve konverentsil keskenduti patsienditeekonnale

7. novembril toimus juba kolmandat korda multidistsiplinaarne Fabry tõve konverents, sel aastal oli fookus patsienditeekonnal. Kuivõrd tegemist on erinevaid organsüsteeme haarava haigusega, esinesid üritusel mitmete erialade spetsialistid.

Piltdiagnostika laste füüsilise väärkohtlemise kahtlusel

Laste väärkohtlemine on tõsine probleem. Vaatamata sellele, et laste füüsilise karistamise keelustamises on maailmas viimastel aastakümnetel toimunud suur edasiminek, on laste väärkohtlemine tänini levinud tõsine ja sageli varjatud probleem, mille tegeliku ulatuse kohta täpsed andmed puuduvad.

Hambatraumad ja nende käsitlus

Traumaatilised hambavigastused (THV) moodustavad märkimisväärse osa kehavigastustest (1). Tervisekassa andmete järgi esitati 2023. aastal Eestis vähemalt 416 ravijuhtumit 295 patsiendi kohta hambatrauma diagnoosi koodiga. Tegelik hambatraumade arv võib olla aga suurem.

Eesti Kardioloogide Seltsi konverents vähidiagnoosiga patsientide südameprobleemidest

Eesti Kardioloogide Seltsi onkokardioloogia töögrupp korraldas 30. novembril 2023 Tartus konverentsi, kus arutati, kuidas hinnata onkoloogilise patsiendi südamehaiguse riski ning ennetada ja ravida vähist või vähiravist põhjustatud südame-veresoonkonnakahjustusi.

Sõja- ja katastroofimeditsiini konverents 2023

Detsembri alguses toimus Tallinnas Alexela Kontserdimajas kahepäevane sõja- ja katastroofimeditsiini konverents. Järjekorras 16. katastroofimeditsiini konverents tõi kokku nii tsiviil- kui ka militaarvaldkonna spetsialistid Eestist ja NATO partnerriikidest ning pakkus kuulajatele võimalust teaduspõhiseks diskussiooniks sõja- ja katastroofimeditsiiniga seonduvatel teemadel.

Uudised

Soovite tellida ajakirja Lege Artis?

Lege Artis – artiklid arstilt arstile. Lege Artise mitmekülgse teemavaliku hulgast leiab praktilise väärtusega ja huvitavaid artikleid iga meditsiinivaldkonna esindaja.