Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Veebruar 2023

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Arvamus

WONCA konverents pakub palju huvitavat

  • Anu Parvelo
  • Ulvi-Kaire Kongo
  • Henri Randla
  • Pisar Pind
  • Telli ajakiri
Eelmisel suvel toimus Londonis WONCA 27. Euroopa konverents, kus osalesid ka artikli autorid. Teeme lühikese ülevaate, missugused kogemused eelmisest konverentsist kaasa võtsime, et kutsuda üles huvilisi osalema ka järgmistel WONCA konverentsidel.

Persoon

Kristel Uustamm: muutus algab inimesest endast

Pärnus vastuvõtte tegev perearst Kristel Uustamm toob välja, et vajalikud muutused enda terviseprobleemide ennetamises algavad inimesest endast, muudatuste vajalikkuse aktsepteerimisest. Ja selle äratundmiseks tuleb inimesele anda aega, kiirustamine siinkohal ei aita – kõik ei taha või ei vaja muutusi või ei ole selleks valmis.

Aktuaalne teema

Laura Johanna Tuisk: inimese enda vastutus peab tulevikus suurenema

Tervisekassa sulges esmatasandi teenuste osakonna ja läks üle teenusepõhisele juhtimisele. Perearstiabi teenusejuht on Laura Johanna Tuisk, kes peab paratamatuks, et inimese enda vastutus tervishoius suureneb.

Mida tähendab lapspatsiendi kaalutlusvõime ja kuidas seda hinnata?

Lapspatsiendi õigus osaleda teda puudutavate otsuste tegemisel tuleneb ÜRO lapse õiguste konventsioonist (artikkel 12) ning Oviedo konventsioonist (artikkel 6). Mõistagi sõltub lapse2 osaluse määr tema vanusest ja küpsusest. Mida vanem on laps, seda suurem kaal tuleb anda tema arvamusele. Teatud vanusest omandab laps küpsuse, mis võimaldab tal oma elu puudutavaid küsimusi otsustada iseseisvalt.3 Sellise küpsuse saavutamine on igal lapsel erinev ega sõltu üksnes vanusest.

Pereõdede ja perearstide hea tahte koostöölepe

Mullu novembris sai Eesti Pereõdede Ühingu, Eesti Perearstide Seltsi ja Eesti Õdede Liidu vahel allkirjastatud ajalooline dokument – hea tahte koostöölepe. Mõte sellise dokumendi vajadusest ei ole uus ning aasta 2022 tõi lõpuks tulemuse.

Külas tuulikute maal Hollandis

Olles jõudnud oma tegevuses mingile tasemele, tekib vajadus võrrelda ja hinnata, kuidas on mujal Euroopas korraldatud esmatasandi tervishoid – mida on meil naabritelt õppida ja üle võtta, millest peaksime hoiduma? Esmatasandi arengukava 2035 koostamise raames on eri töörühmadel võimalus külastada teisi riike just selle eesmärgiga. Meie väike töörühm külastas 18.–21. jaanuaril Hollandit, kus veetsime kaks tegusat ja informatiivset päeva Utrechti erinevates tervishoiuasutustes.

Teadustöö ja koolitus

Spastiline parees lastel ja selektiivne dorsaalne risotoomia selle valikravina

Saksa lasteneurokirurg professor Hannes Haberl rääkis intervjuus spastilise pareesi keerukusest ja selektiivse dorsaalse risotoomia operatsioonidest Eesti lastel. Tihe koostöö dr Haberli ja tema kolleegidega Saksamaalt algas juba 30 aastat tagasi, esialgu vaid konsultatsioonide näol. Nüüdseks on koostöö tulemus see, et Tallinna Lastehaigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) arstidel on oskus jälgida, ravida ja opereerida siinseid spastilise pareesiga lapsi, mille tulemusel paraneb nende liikumisvõime.

PCDE on hea võimalus üle-euroopaliseks diabeedialaseks koostööks esmatasandi spetsialistide vahel

Eelmise aasta novembris sattusin osalema – tõsi küll, üsna juhuse tahtel – PCDE esmatasandi diabeedist huvitatud spetsialistide kohtumisel. PCDE on lühend pikemast nimest Primary Care Diabetes Europe, mille tähendus võiks eesti keeles olla Euroopa Esmatasandi Diabeediravi.

Sagedasemate diabeedivormide geneetika

Diabeeti mainis kirjanduses esmakordselt Egiptuse arst Hesy-Ra, kes kirjeldas 1552. aastal eKr haigust, mille sümptomid olid sagedane urineerimine, kaalukaotus ning kurnatus (1). Tuhatkond aastat hiljem kirjeldas India arst Sushruta diabeeti kui kaasasündinud või ebamõistliku toitumise tagajärjel tekkinud kuseteedehaigust, mida tuli ravida õige toitumise ning treeninguga, mis sisaldas pikki jalutuskäike, maadlust ning hobuse ja elevandi seljas ratsutamist (2).

Uue põlvkonna kaltsiumtsitraatmalaat

Uus COVID-19 infektsiooni ravim nirmatrelviir-ritonaviir esmatasandile

2023. aasta jaanuaris jõudis Eesti apteekidesse uus viirusevastane ravim, mille toimeained on nirmatrelviir ja ritonaviir ning mida müüakse Paxlovidi nime all. See on koospakendatud suukaudne ravim, mis on näidustatud koroonaviirushaiguse raviks täiskasvanutel, kes ei vaja lisahapnikku ja kellel on suurenenud risk raske COVID-19 tekkeks. Ravimi kasutamise eesmärk on vältida riskigruppi kuuluva nakatunud patsiendi haiguse rasket kulgu ehk vähendada hospitaliseerimise riski.

Südame tehisrütmurid, nende iseloomustus ja kliiniline näidustus

2021. aastal avaldati Euroopa Kardioloogide Seltsi kongressil uued juhised kardiostimulatsiooni ja südame resünkroniseeriva ravi (RSR) kohta (1). Kuna viimati avaldati vastavad juhised 2013. aastal (2), tekkis ilmselge vajadus teema ajakohastamise järele.

Certificu uus suhtlusplatvorm aitab leevendada esmatasandi ülekoormust

Certificu uus esmatasandile suunatud platvorm võimaldab patsiendile jätta suurema vastutuse ning muuta patsiendi ja meediku suhtluse konkreetsemaks ja lihtsamaks. Kõik see aitab leevendada esmatasandisüsteemi ülekoormust, räägib Certificu tegevjuht Liis Narusk.

Gripp ja astma täisealise patsiendi vaatenurgast

Gripp on hooajaline peamiselt iseparanev ja eelkõige ülemisi hingamisteid haarav viirusnakkus, mille põhjustajad on ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad A-, B- ja harvadel juhtudel C-gripiviiruste alatüübid. Parasvöötmes paiknevates riikides levib viirus aktiivsemalt talvisel ajal 2–4-kuuse perioodi vältel. (1)

Öötöö ohud tervisele

Öötöö tähendab töötamist tavapärasest erinevas olukorras, arvestades nii öist aega kui ka inimese biorütme. Sageli kogeb öötööd tegev töötaja, et ta ei suuda isiklikus plaanis või tervisehädade tõttu öötööga jätkata. Kuidas mõjutab öötöö inimese tervist? Millele tuleb tähelepanu pöörata? Kuidas saab öötöötaja oma tervist hoida, et ta suudaks aastaid edukalt ja väheste terviseriskidega öötööd teha?

Noppeid KOK-iga patsiendi teekonna arutelult

Aasta alguses, 11. jaanuaril kogunesime Paides, et pidada maha mõttetalgud kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) patsiendi teekonna üle Eesti meditsiinis.

Krooniliste haigustega inimeste vaktsineerimissoovitused

Lapsed on Eestis enamasti vaktsineeritud immuniseerimiskava järgi ning seda viivad läbi perearstid/-õed (0–7-aastased lapsed) ja kooliõed (7–19-aastased). Teadlikkus vaktsineerimissoovitustest tervetel täiskasvanutel ja krooniliste haiguste või seisunditega inimestel on aga sageli juhusliku iseloomuga.

Vaimse tervise vitamiin – lihtne, kiire ja kättesaadav

Vitamiinide olemus ja mõju on teada kõigile arstidele. Vaimse tervise vitamiinidega on laias plaanis täpselt samamoodi nagu A-, B- või C-vitamiiniga – ainult et neid ei tarbi me tableti kujul. Vaimse tervise vitamiinid mõjutavad meie enesetunnet une ja puhkamise, toitumise, kehalise aktiivsuse, heade suhete ning meeldivate emotsioonidega seonduvate tegevuste kaudu. Need on vaimse tervise alustalad, mida saab teadlikult enda toetamiseks toimima panna.

Angioödeem

Angioödeem on turse nahal ja/või limaskestadel, mis võib kesta tundidest kuni päevadeni (3–5 päeva). Turseepisoodid võivad haarata erinevaid kehapiirkondi ning sõltuvalt tekkekohast võib haiguskulg olla ka eluohtlik.

Tehislik nahapõletik

Tehislik nahapõletik (dermatitis artefacta, factitious dermatitis) on kompleksne seisund, mille avaldumine nahal võib olla väga mitmekülgne, mistõttu on diagnoosini jõudmine ning sageli ka ravi teostamine keeruline.

Enneaegsete vastsündinute aneemia

Enneaegne laps erineb ajalisena sündinud lapsest eelkõige lühema emaüsas viibitud aja ja enamasti ka väiksema sünnikaalu poolest. Euroopas sünnib vastsündinutest enneaegsena, enne 37. gestatsiooninädala (GN) täitumist, iga kümnes (1) ning väikese sünnikaaluga iga kuues vastsündinu. Neil lastel on suurem risk aneemia tekkeks. (2)

Varikoosi tagajärjel tekkinud pigmentatsiooni ja ekseemi käsitlus

Veenilaiendid ehk varikoos on üks sagedamini esinevaid muutusi, mida inimene oma elu jooksul alajäsemel märgata võib. Uuemate andmete põhjal on ka meestel mingi variant veenilaienditest olemas.

Jalgade paistetus ehk ödeem kui sümptom

Jalgade turse on levinud ja teinekord üsna keeruline diagnostiline probleem, millega puutuvad oma töös kokku mitmete erialade arstid, eelkõige aga perearstid. Määrava tähtsusega on korraliku anamneesi kogumine ja patsiendi põhjalik läbivaatus, kuna seeläbi saab kitsendada võimalike põhjuste hulka ning oluliselt kergendada diferentsiaaldiagnostikat. Loomulikult on oma koht ka hoolikalt läbimõeldud uuringutel ja analüüsidel.

Uudised ja teated

Soovite tellida ajakirja Perearst?

Perearst – eelistatuim meditsiiniväljaanne perearstide seas.

Algoritm

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse farmakoloogilise ravi jätkamine