Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

November 2022

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Arvamus

Kuidas toetada meeskonnatööd ja ennetada personali läbipõlemist?

Esmatasandi meditsiinis töötades on stressitase kõrge, aga põhiline raskuskese ei ole mitte keerulised patsiendid ja rohkelt vastutust, vaid psüühiline pinge ja suur kontaktide arv päevas – palju on liinitööd ja vähe automatiseeritust, seda nii pereõdede kui -arstide töös.

Persoon

Galina Šeremeta: oluline on käia ajaga kaasas ning näha arenguvajadusi

20 aastat perearstina töötanud Galina Šeremeta teeb vastuvõtte kahe nimistuga kolmes vastuvõtupunktis: Kolkjas, Tartus ja asendusperearstina Jõgeval. Tartu vastuvõtupunkti avas ta mõeldes just pisikese Peipsi-äärse küla Kolkja elanikele.

Aktuaalne teema

Pereõed ja perearstid sõlmisid hea tahte koostööleppe

Eesti Pereõdede Ühing, Eesti Perearstide Selts ja Eesti Õdede Liit sõlmisid koostööleppe, mille eesmärk on pereõdede ja perearstide kestliku koostöö tagamine kõigis Eesti piirkondades. Lepingus kokkulepituga soovitakse ennetada ja vähendada arusaamatusi töösuhetes ning panustada ühiselt tööõnne suurendamisse.

Esmatasandi arengukava patsienti toetava keskkonna töörühm – kokkuvõte lahendamist vajavatest küsimustest

Artikkel annab ülevaate esmatasandi arengukava patsienti toetava keskkonna töörühma piirkondlikel seminaridel ja Eesti Perearstide Seltsi aastakonverentsil kogutud tagasisidest. Lisaks kaasati küsitluse kaudu 37 erinevat osapoolt. Küsitlusele vastas 30 erinevat osapoolt. Kokkuvõte on jaotatud üheksasse teemaplokki.

Mis saab lõpus? Elulõpu tahteavaldus

Oktoobris toimunud Tallinna Perearstide Seltsi sügiskonverentsil, mis toimus koostöös Eesti Patoloogide Seltsi ja Eesti Kohtuarstide Seltsiga, oli fookuses surm. Viimases sessioonis arutleti elulõpu tahteavalduse üle ning nenditi, et Eestis on toimiva tahteavalduseni veel üksjagu maad minna.

Teadustöö ja koolitus

Kasvaja metastaasid

Metastaseerumine on ülikeeruline protsess, mis jääb vähihaiguse käsitluse põhiprobleemiks. Veel keerulisemaks muudab probleemi asjaolu, et metastaasid võivad tekkida aastaid pärast seda, kui algkolle sai ravitud.

Tsütopeeniad ja nende käsitlus*

Oktoobri Perearstis avaldasime artikli esimeses osas ülevaate leukopeeniatest, seekord on vaatluse all trombotsüpeenia. Trombotsütopeenia on seisund, kus trombotsüütide ehk vereliistakute hulk on alla 150 x 109/l (1). Trombotsütopeenia käsitlemisel on vaja lisaks nende hulgale arvestada individuaalset konteksti, võimalikku tekkepõhjust ja spontaanse veritsusriski olemasolu. Umbes 2,5%-l inimestest on trombotsüütide „algväärtus“ alla 150 x 109/l.

Onkokardioloogiline haige ja tromboos

Novembri alguses toimus Tallinnas sügisseminar, kus Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog Riina Vettus ja Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloog Elen Vettus andsid ülevaate onkoloogiliste patsientide tromboosiriskist ning selle ennetusest. Räägiti tromboosist, trombembooliast ja veritsusest – kolmest tegurist, mis raskendavad onkoloogilise haige ravi.

Neuroblastoomide diagnostika Eestis

Neuroblastoom on embrüonaalne neuroendokriintuumor (1), mis pärineb neuraalharja eellasrakkudest (1–4, 6). Tegemist on kõige sagedamini esineva ekstrakraniaalse soliidtuumoriga lapseeas (2, 6) ning kõige sagedasema kasvajaga imikutel (1, 4). Neuroblastoom moodustab umbes 8% kõikidest lapseea pahaloomulistest kasvajatest (3, 5) ning 15% kogu lapseea kasvajatesse suremusest (1, 3, 5). Esinemissagedus on umbes 1 juht 7000 elussünni kohta (4, 6).

Kortikosteroidid, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, astma ja COVID-19

Inhaleeritavaid kortikosteroide (IKS) kasutatakse astma püsiravis ja teatud näidustustel kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) patsientide püsiravis. Seoses COVID-19 pandeemiaga on retrospektiivselt hinnatud IKS-i rolli COVID-19 ravis. Ülevaateartiklis käsitlen IKS-i ravi erinevaid aspekte nende haiguste korral.

Vahemere dieet ja kõrge kolesteroolitase

Intervjuus Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogi ja TalTechi kardiovaskulaarmeditsiini professori Margus Viigimaaga oli juttu Vahemere dieedist ning selle kasulikust tervisemõjust kõrge kolesteroolitasemega patsientidele. Prof Viigimaa rääkis ka oksüdatiivsest stressist ja selles, kuidas Vahemere dieet aitab seda ennetada.

Interstitsiaalne tsüstiit ja haiguslugu

1887. aastal kasutusele võetud nimetus interstitsiaalne tsüstiit põhines dr Aleksander Skene uurimusel, kus tüüpilised tsüstoskoopialeiud olid Skene glomerulaadid või patognoomilised Hunneri haavandid kusepõie seinas. Interstitsiaalne tsüstiit / põie valu sündroom (IC/BPS) mõjutab mehi ja naisi igas kultuuris, iga sotsiaalmajandusliku tausta ja vanusega.

Kiiranalüüside kasutamine esmatasandil – positiivsed ja negatiivsed küljed

Statsionaarsest laborist kaugel asuva perearstina saan jagada kogemust, mis tõenäoliselt sobibki kasutamiseks just sarnastes tingimustes töötavatele kolleegidele. Kui on võimalus kasutada kiiret tulemust andva suure laboratooriumi teenust, siis kiiranalüüside vajadus tõenäoliselt piirdubki koduvisiitide ja muude põhitöökohast eemal tekkivate vajadusega. Enamik perearste jääb aga nende kahe äärmuse vahele, sest kõik laborid ei tee kõiki analüüse kohapeal.

Kuiva silma sündroom

Kuiva silma sündroom hõlmab väga erinevaid silmakaebusi ning see on üks sagedasim silmaarstile pöördumise põhjus. Seoses erinevate keskkonnafaktoritega selle haiguse esinemissagedus aina suureneb, ulatudes olenevalt populatsioonist ja asukohast 5–50%-ni (1).

Kuidas mõjutab ilma aneemiata rauapuudus aktiivsus- ja tähelepanuhäire all kannatavaid lapsi?

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on laste ja noorukite üks sagedasemaid psüühikahäireid, mis halvendab lapse tegutsemisvõimet ja häirib sõltumata ATH tugevusest nii last ennast kui ka teisi lapsi ja täiskasvanuid. Selles artiklis keskendume ilma aneemiata rauapuudusele. Kuidas mõjutab rauapuudus ATH sümptomaatikaga lapsi?

Hemorroidaalveenilaiendid

Hemorroidikude on normaalne kude, mis asub anaalkanalis ning koosneb peamiselt vaskulaarsest ja sidekoest. See toimib tihendava koena ja aitab kaasa kontinentsi saavutamisele. Hemorroidikude esineb kõikidel inimestel ja erineb ainult oma mõõtmetelt. (1)

Sünnitusjärgsed vaimse tervise häired

Erinevate uuringute kohaselt kogeb vähemalt 10% naistest sünnitusjärgset depressiooni, ärevushäireid või muid vaimse tervise probleeme. Tegelikkuses on see number aga kindlasti oluliselt suurem, kuna vaid väike osa neist jõuab vajaliku abini.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire jälgimine perearstipraksises

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on neuropsühhiaatriline arenguhäire, mille esinemus on lastel ja noorukitel 5,9% (1) ja täiskasvanutel 2,5% (2). ATH esimene teadaolev kirjeldus Euroopas oli 1775. aastal „vähese tähelepanu häire“ nime all Saksa arsti Melchior Adam Weikardi raamatus „Der Philosophische Arzt“.

Tänapäevane kroonilise valu käsitlus

Kroonilist valu kogeb mõningate uuringute järgi 20,4–43,5% inimestest üle maailma ning sellest tulenevat mõju on raske üle hinnata (1, 2). Eestis on krooniline valu krooniliste haiguste seas teisel kohal – selle levimus on 12,4% kogu elanikkonnast ja 32,3% hulgihaigestumuse korral (3). Vaatamata kroonilise valu laialdasesele levimusele ei saa üliõpilased ja klinitsistid piisavalt tänapäevast valukoolitust (4).

Diabeediõde Gunneli Lille: digitaalsed diabeediseadmed panevad inimesi ennast rohkem jälgima

Diabeeti põdeval inimesel on lisaks tavalisele veresuhkru mõõtmisele ja süstimisele võimalik kasutada erinevaid digitaalseid võimalusi: näiteks rakendustega ühilduvaid glükoosisensoreid, glükomeetreid ja pliiatssüstlaid. Tartu Ülikooli Kliinikumi diabeediõe Gunneli Lille sõnab, et nüüdisaegsed võimalused on väga positiivselt mõjutanud inimeste enesekontrolli ja nende veresuhkrunäidud on tuntavalt paranenud.

Igal aastal avastatakse Eestis umbes 100 uut neuroendokriinkasvaja juhtu

Neuroendokriinkasvajaid (NET-kasvajad) diagnoositakse seedetraktis või hingamisteedes, kuigi nad võivad esineda praktiliselt kõigis organismi kudedes ja organites. Tingituna NET-kasvajatega seotud sümptomite ja leidude äärmisest mitmekesisusest võivad patsiendid sattuda väga erinevate arstide juurde.

Uudised ja teated

Uudised

Soovite tellida ajakirja Perearst?

Perearst – eelistatuim meditsiiniväljaanne perearstide seas.

Konverents

Diabeedikonverentsil räägiti diabeedi ja elustiili seostest

Tänavune diabeedikonverents toimus juba 10. korda. Oma sissejuhatavas sõnavõtus märkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla endokrinoloog-vanemarst Anu Ambos, et mitte kõik diabeedi tekitajad pole ainult metaboolset laadi, vaid on ka kaudsemaid põhjuseid. Näiteks leiti hiljuti avaldatud uuringus, kus jälgiti 20 aasta jooksul 24 000 keskealist inimest, et üksildus suurendab 2. tüüpi diabeeti haigestumise riski rohkem kui kaks korda. Artikkel toob lugejateni noppeid konverentsil räägitud teemadest.

EPSi aastakonverentsi kliiniliste teemade sessioon: migreen ja koloproktoloogia

Septembris toimunud Eesti Perearstide Seltsi aastakonverentsi kolmandas sessioonis käsitleti mitmeid kliinilisi teemasid. Teiste hulgas rääkis Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloog Katrin Gross-Paju migreeniravist ja Lääne-Tallinna Keskhaigla kirurg-proktoloog Kaur Liivak koloproktoloogiast.

Tallinna Perearstide Seltsi sügiskonverentsil oli fookuses surm

Oktoobri lõpus toimunud Tallinna Perearstide Seltsi koostöökonverents Eesti Patoloogide Seltsi ja Eesti Kohtuarstide Seltsiga kandis seekord pealkirja „Surm“. Surm on elu loomulik osa. Meditsiinitöötajad puutuvad elu lõpu teemadega kokku pidevalt ja peavad aeg-ajalt langetama keerulisi otsuseid. Konverentsil räägiti seadusandlusest ja lahangutest ning arutleti, mis saab elu lõpus.

Haigusjuht

Haigusjuht: äge urtikaaria

Kaheksa-aastane tütarlaps pöördus koos emaga vastuvõtule sügeleva nahalööbe tõttu. Mõned päevad tagasi oli ta haigestunud ägeda respiratoorse infektsiooni nähtudega.