Haigusjuht: eesnäärmevähk

Eesnäärmevähk on maailmas sageduselt teine ning suremuselt kuues pahaloomuline kasvaja meeste seas (1). Eestis on eesnäärmevähk kõige sagedasem kasvaja meestel (2). Eesnäärmevähi diagnoosimiseks viiakse tavaliselt läbi eesnäärme läbivaatus, eesnäärmespetsiifilise antigeeni (PSA – Prostate Specific Antigen) määramine veres ning eesnäärme biopsia. Täiendavate uuringutena kasutatakse vajadusel kasvaja leviku määramiseks magnetresonantstomograafiat (MRT), kompuutertomograafiat (KT) ning positronemissioontomograafiat (PET). Eesnäärmevähi ravi on väga individuaalne ning sõltub peamiselt kasvaja suurusest, staadiumist, patsiendi vanusest ja kaasuvatest haigustest. Kasvaja ravis kasutatakse jälgimistaktikat, kasvaja kirurgilist eemaldamist, kiiritusravi, hormoonravi ning keemiaravi (3).